Pages

Sunday, October 25, 2015

Koonuslõigetest


Tõtt-öelda on viimasel ajal raske blogisse midagi asjalikku kirjutada. Ülikoolil on lihtsalt imekspandav võime mind energiast nii tühjaks imeda, et igal õhtul sekundeerin Jenna Marbles'i arvamust adulthood'ist, et kõige suurem bliss on teha mitte midagi. Vahel joonestan kella kaheni öösel koonuslõikeid, siis jälle õpin staatika ja kinemaatika aksioome pähe. Mõnikord isegi magan veidi! Esimesest semestrist on pool hämmastavalt kiiresti läbi saanud ja märkamatult jõuab kätte eksamiperioodi eelne kontrolltööde laine. Muudkui ühendad laborites oma juhtmekesi ja vaatad, et LED-id õigesti tööle saaks ja ei pane tähelegi, et aeg lendab.



Hiljuti käisime kursaõega Kassikohvikus oma stressi maandamas ja vähe sellest, et ma suurest kassiigatsusest kiisusid nähes veidi ogaraks läksin, avastasin midagi hoopis hullemat. Ma polnud isegi tähele pannud, et lehed on ammu kollased ja et kastanite aeg on peaaegu läbi saamas. Selle tegin tasa ühe pika jalutuskäiguga Nõmmele.


Kogu vaba aeg, mis mul koonuslõigetest ja LED-idest üle jääb, läheb hetkel Street.ee kalendri alla. Sellest ma hetkel veel täpsemalt rääkima ei hakka, sest kalendripilte veel jagada ei tohi. Küll aga näitan teile esimesest pildistamisest pärit nö telgitaguseid kaadreid, mis sai autodest eraldi tehtud. Novembri lõpuks saab ehk lõpptulemust ka jagada. Kui ma selleks ajaks end pooleks pole tõmmanud selle jooksmise, rabelemise ja muretsemisega.

Tuesday, October 20, 2015

Tunnelid




Tühjendan oma postitamata piltide kausta veidi. Siis, kui viimased suvised ilmad olid, käisime Haapsalus kiirendusel ja leidsime vanad varemed ja mingi kunagise korstna.

Monday, October 19, 2015

Street.ee hooaja lõpukruiis


Sel laupäeval sai ametliku punkti minu päris-päris esimene hooaeg Street.ee seltskonnas. Kui aasta alguses käisin avakruiisil, ei teadnud ma sealsest rahvast ega millestki muust sellega seonduvast suurt midagi. Tänaseks on see omamoodi suur pere, kellest kedagi ikka Tartusse sattudes näed ja kes südame omamoodi soojaks teevad. Igatahes oli terve see hooaeg väga vinge ja ükskõik kui palju pahameelt ja peavalu me mingile osale rahvast valmistanud oleme, siis uskuge mind, see on seda täiega väärt olnud...


Lõpukruiis sai meie jaoks alguse Suure-Kambjast, sealt edasi sõitsime Võrru, Otepääle, Elvasse ja tagasi Tartusse. Hea oli näha, et vaatamata korrosioonilembele ilmale ja talveunne kutsuvatele garaažidele rahvast nii palju kohal oli, et kui Elvas üritasin rivi algusest lõppu kõndida, et kõigist pilti saada, väsisin umbes poole peal ära.



Mõeldes tagasi natuke rohkem kui hooaja algusele, siis pisike blond Paula ei teadnud autodest põhimõtteliselt midagi ja vähe sellest, et õõtsad, sarniirid ja kardaanid kõlanuks mulle nagu raketiteadus, ei teinud ma kuigi palju autodelgi vahet. Hea, kui ma bemmid-mersud-opelid mingi maa pealt ära tundsin, ent seeriatest või mudelitest võis ainult unistada. Mitte, et ma tänaseks automehaanik valmis oleksin, aga pool petrol head'ide juttu tundub juba kohati mõistetav ja kui keegi mu lahtise difri kohta midagi ütleb, siis tean vähemalt, et juttu ei ole kusagilt välja tolgendavast jupikesest... Selle kõige võlgnen kindlasti garaažides veedetud öödele-päevadele, kõigile oma autosõpradest sõpradele-tuttavatele, ent olgem ausad, ka United Motorsi mitme kuu pikkustele komejantidele, mis suisa sundisid mind oma blondistaatusest veidi kaugemale arenema, et ma edaspidi (vähemalt mitte sama suurtesse) ämbritesse ei astuks.


Street.ee-st tuleb blogis juttu peagi veel, seda uue aasta kalendriga seoses, mille tegemistega ma fotograafina kursis olen. Aga seda kõike omal ajal. Praegu jätan teile hunniku pilte laupäevasest üritusest :)