Pages

Monday, December 29, 2014

Cacharel x jõulukompa


Täna püüdsin unarusse jäänud photochallenge'iga taaskord joonele saada. Seekord oli ülesandeks tootefoto jõuluteemalise kompositsiooniga. Tõtt-öelda mässasin tulukeste, seadete ja kompaga ligi kaks tundi, ent perfektset tulemust, mida vaimusilmas ette kujutasin, ei saanud ikka kätte. Suurem osa ajast kulus istumisele ja ootamisele, et lõhnapudelike juhtme otsas võnkumise peataks. 



Ja üks pildike mu imearmsa Cassy, kes sai ka lõpuks 18, sünnipäevast :)


Friday, December 26, 2014

Küpsetamisest ja kokkamisest


Mul on kokkamise ja küpsetamisega üpriski eriskummaline suhe. Tõtt-öelda pärinevad kõik minu köögitarkused viimasest ca kahest aastast puhtalt seetõttu, et ühel hetkel üksi elama hakates tuli millestki toituda ja enne seda olin elanud meeletult mugavalt, nautides päevast päeva oma vanaema tehtud klassikaliselt häid toite, ilma et oleksin ise midagi osanud. 

Esialgu piirdusid mu oskused ausalt öeldes pannkookidega. Baasteadmised kartulite ja makaronide keetmisest muidugi eksisteerisid samuti. Esialgu toitusingi kartulitest ja sain hakkama eelmaitsestatud liha ahju panemisega kindlaks ajaks - achievement unlocked! Mingil hetkel õppisin ära pasta tegemise, lootes saada kodukootud vapianistiks, mis ei juhtunud paraku kunagi. 



Tänaseks armastan kokkamist väga ja kuigi mul ei jätku selleks alati väga palju aega, siis vahetevahel eksin ikka retseptiraamatutesse ära või proovin mõnd uut kooki. Armastan nii Jamie Oliveri kui ka Epic Meal Time'i. Suvel panime Reinoga isegi oma retsepti järgi tehtud ploomikotlettidele aluse, mida tegime mitmes erinevas versioonis. Vahel uurin oma vanaemadelt nende tarkusi ja osade toitudega olen jõudnud katsetamise faasi, kus julgen algsest retseptist kõrvale hiilida ja enda meele järgi katsetada. 

Õnneks on mul vedanud maia perekonnaga, kes pistavad koogid nahka ka siis, kui need kogemata ahjus üle küpsevad, lömmi vajuvad või siis liiga kuivad on. Mu kõige suurem toidukriitik on kindlasti Johan, kes tuli ütles esimest korda mu pastat süües konkreetselt, et see on maitsetu, liiga vedela kastme ja natuke üleküpsenud kanaga muidu väga hea pasta. Järgmine kord, kui Johan külla tuli, nägin viis korda rohkem vaeva ja peale seda ütleb isegi Johan, et ma teen head pastat!


Pastaga on mul tegelikult veidi erilisem suhe, sest ma võiks seda erinevates variantides lõpmatuseni süüa ning ühtlasi lugematul arvul versioonides ka katsetada, ilma et midagi väga nihu saaks minna. Jõuludeks sain Mikalt pastamasina, seega tulevikus saate loodetavasti postitusi Paula päris enda tehtud gnocchi'dest, tagliatelle'dest ja papardelle'dest. Tegelikult sain juhilubade puhul Mikalt ka Jamie Oliveri kokaraamatu, mida pole jõudnud veel lähemalt uurida, seega jääge ootama suuremal hulgal toidupostitusi!


Küpsetamises ei tunne ma end veel kuigi koduselt, seega piirdun tavaliselt väga lihtsakoeliste toorjuustukookide- ja tortidega. Ehk julgen kunagi isegi biskviidi tegemise selgeks õppida ja päris taigna valmis vorpida, eks näis. Seni võite mulle kõrbenud kooke ja ülesoolatud pastat soovida või midagi :D

Wednesday, December 24, 2014

Jõulutervitus


Lõpuks on jõulud käes ja nagu tellitult tuli jõululaupäevaks maha imeline driftilumi, seega pesin täna isegi buumeri puhtaks ja käisin oma veojõukontrolli proovile panemas. Hästi tore, puksiiriautodel on linnas juba praegu palju tööd ja kõigil on väga lõbusad jõulud. Jõulutervituse jaoks Bahreini ja mujale saatmiseks püüdsime mami ja snihvidega ühe perepildi teha, aga vennad Kuki ja Killa ei olnud plaaniga eriti päri ja puiklesid vastu, seetõttu ongi natuke ärevam pildike.

Rotile tegime eelvaate tema jõulukingitusest ehk siis väga tough rotist, kes on terve aasta higi, verd ja pisaraid valanud ja on nüüd ennast rahulikult jõulukuuse alla puhkerežiimile seadnud. 


Häid jõule teile kõigile :)
Ja head drifti!

Tuesday, December 23, 2014

Jõulupuust ja -kontserdist


Pühapäeval sõitsime Vainupea kabelisse, mis asub täpselt põhjarannikul ning mul on üpris kahju, et ma vastavalt equipped polnud ega saanud teha pilti kabelist koos merega. Igatahes otsustas mu ema mõni aeg tagasi koori laulma minna, Vainupeal oli neil Vero Vocalega jõulukontsert. Olin üsna skeptiline, sest mami on kooriproovidest suurema osa puudunud ning üleüldse kahtlustasin, kas advokatuuri koori inimestel üldse proovide jaoks piisavalt aega või motivatsiooni jätkub, ent tegelikult polnud kontserdil viga midagi. Olles ise Leppoja käe all koorilaulu harrastanud, panin oskuslikult tähele, mida teisiti võiks teha, ent üldiselt oli kõik tore ja ilus.



Tagasi Tartusse jõudes leidsin kodust üllatuse - kuusk oli ise koju tulnud. Täna käisin ehteid ostmas ning veetsin ühtekokku paar tunnikest kuuske ehtides ning koridori kaunistades. Advendiaja alguses olin kuuse osas vägagi kahtleval seisukohal, tuues ettekäändeks kuuskede mõrvamise traagilisuse ning tõsiasja, et meil on aias ka mitu puud, millele ilusaid vidinaid külge riputada. Pärast tänast ehtimismaratoni tekkis aga päriselt jõulutunne ja mõtlesin selle peale, et niikuinii võetakse jõulukuuskedeks kasvatatud puud peagi maha ja kui keegi neid koju ei too, on neil üksi veel õnnetum olla. Pealegi ei ületa toas lenduvat kuusehõngu ka peaaegu mitte miski muu jõuludega seonduv. Niisiis on meil nüüd jõuluehtes kuusepuu :)





Sunday, December 21, 2014

17 lauamängu, mida Paula mängida oskab

Kuigi kell on pool neli hommikul, otsustasin ma lubatud lauamängude postituse siiski valmis kirjutada, sest see oli mul vahepeal sootuks meelest läinud. Kogusin siia postitusse kokku kõik lauamängud, mida vähemal või suuremal määral sõprade või perega mänginud oleme ning mida ma julgelt soovitan. Kindlasti jäi üks või teine loendist välja, aga siis jääbki midagi järgmiseks korraks ka. 


1. Kaardimängud
Ma päris täpselt ei oskagi pakkuda, mida pered tavaliselt teevad, kui rohkem rahvast kokku saab, ent meie peres on lahutamatuks ajaviiteks kaardimängud. Kaarte olen mänginud nii kaua, kui ennast mäletan, ilmselt juba sellest ajast, kui ma veel ilmagi näinud polnud. Vahet pole, kas tegu on vaikse nädalavahetusega Kambjas, segastel asjaoludel tekkinud vaba õhtupoolikuga Tallinnas või hoopis mõne muu rahvarohkema üritusega Tartus, kaarte mängitakse niikuinii. Ilma kaardimänguta ei möödu üldiselt ükski õhtu, mil inimesi vähemalt 4-5 tükki koos on ja kaardimängud võivad kesta varajaste hommikutundideni välja. Üldjuhul jääme truuks "Džentelmenile", mille põhimõtteks on käes olevate kaartide järgi saadavate tihide pakkumine ning õige arvu tihide võtmine. Kui Džentelmen liiga pikana näib või vaja veidi nobrainer'imat mängu, mängime "Potikut". Vahel tulevad ette ka "Bismarck" ning "Tuhat". Vahel satub seltskonda mõni uus inimene uue mänguga, niisiis oleme mänginud ka lusikatega kaardimängu, mille nime ma ei tea ja mis on ka üsna lihtsa loogikaga mäng. Usun, et kõikide mängude kirjeldused leiab nende nimedega ka internetist, aga kui kellelgi huvi on või midagi peaks segaseks jääma, võin alati midagi lähemalt tutvustada. Veidi teistlaadi kaardimängudest rääkides on mulle alati "UNO" meeldinud. Väiksena mängisime seda sõbrannadega, peale seda olin selle täielikult unustanud, kuni võitsin Scrabble'i meistrivõistlustelt Barbie-teemalise "UNO", mida me üsna hiljuti ka Reinoga mängisime, kui und ei tulnud. Super hea mäng, kui pole viitsimist midagi väga intense'i mängida. 


2. Klassikaline combo
Otsustasin tuntumad lauamängud ühte patta panna, sest ilmselt teavad neid mänge peaaegu kõik, kes vähegi lauamängudega kokku on puutunud. "Aliast" satun ma väga harva mängima, ent seda tuleb ette suuremas seltskonnas, kui kaardimängudest villand saab. Ühe korra elus olen vist ka Ulakat Aliast (?) mänginud, mis oli minu jaoks natuke jabur ja segane, seega eelistan tavalist versiooni. "Monopoly" oli üks mu lemmikmänge, kui ma veel väiksem olin ja seda oleme ka pere keskis lõpmatuseni mänginud, ehkki ma ei mäleta, millal see viimati juhtus. "Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju" (kui ma õigesti mäletan) on minu jaoks üsna võõras mäng, ent seda on ka paar korda suures lauamängupuuduses mängitud. "Imago" on tore, ent ainult vahelduva seltskonnaga ning tavaliselt kasutame mängijate vähesuse tõttu mängulaual mängijate ühiseid tuttavaid (või näiteks tuntud isikuid, keda kõik teavad). "Yatzy" oli vahepeal minu ja mami üks lemmikmänge ja tegelikult võiks seda isegi rohkem mängida, ent tavaliselt on täringud kadunud või siis pole lihtsalt aega ega viitsimist. Kõige mängitum mäng minu ja emme listis on ilmselt "Scrabble", mida mängisin väga palju siis, kui oma suved Marylandis veetsin. Dani ja Juliega oli seda eriti keeruline mängida, sest nende sõnavara on meeletult lai, ent see-eest õpetas see korralikult inglise keelt. "Scrabble'it" olen mänginud nii eesti kui ka inglise keeles, küll lauamänguna või siis internetis. Hiljuti tõi emme koju "Super Scrabble'i", mis on "Scrabble'i" edasiarendatud versioon - suurem mängulaud, rohkem boonusruute ja rohkem tähti. Nagu eelmises lõigus juba selgus, olen isegi "Scrabble'i" meistrivõistlustel ära käinud, mis oli ka päris omapärane kogemus. 


3. Strateegiamängud
Sellesse alapeatükki rühmitaksin kõik mängud, kus on tegemist mingi muutuva mängulaua ja rohkemate detailidega. Selline on näiteks "Carcassonne", mida ma üksnes korra või paar mänginud olen, aga mille kohta ma mäletan, et see on päris huvitav ja meeleolukas mäng. Üks mu lemmikmänge, mida kunagi issiga hästi palju mängisime, on "Mees, kes teadis ussisõnu". Mingil hetkel õpetasin selle ka emmele selgeks ja isegi talle meeldis. Peaaegu nagu "Yatzy", aga palju vaheldusrikkam ja põnevam. "Katan" on minu jaoks väga märgilise tähendusega mäng, sest mu emale meeldib see väga, ent ma olen alati selle suhtes pisut skeptiline olnud. Tegelikult on see huvitav mäng ja kontseptsioon on väga omapärane, ent mingil põhjusel ei meeldinud see mulle alguses eriti ja lõpuks kujunes see juba iseenesestmõistetavaks, et Paula vihkab "Katani", olgugi et see tegelikult nii pole. Tõtt-öelda lubasin mamiga kunagi 10 korda seda mängida ja olen talle siiani 6 mängu sees. "Fluxx" on mäng, mille tõi meie ringkonda Saskia. Päris täpselt ei tea, kas see just strateegiamängude alla läheb, aga veidi ehk ikka. Tegu on täiesti omalaadse mänguga, kus reeglid muutuvad mängu käigus pidevalt ja kuigi ma olen ainult Oz-i teemalist "Fluxx'i" mänginud, siis tegelikult on neid mitme erineva teemaga. "Resistance" oli üks põhilisi mänge, mida eelmisel aastal kindlate lauamänguritega Richardi pool mängimas käisime. Tegu on minu jaoks jällegi üsna erakordse sisuga lauamänguga, kus mängulaual endal on üsna väike roll ning rohkem on näitlemist ja arutelu, ent siiski on see väga põnev mäng.


Pildid ei ole teemaga absoluutselt seotud, ent pärinevad ühest päris ammusest talvisest sügisilmast, kui me Reinoga koos pildistamas käisime. 

PS: Seda postitust oli väga tore kirjutada, seega kui kellelgi teist peaks veel mõni teemasoovitus olema, siis ootan huviga kommentaare :)

Tuesday, December 16, 2014

Aveliis



Leppisime Aveliisiga kokku, et teeme temaga peale Poska jõulupidu kontoris ühe fotosessiooni. Päris stuudiovarustust me üles ei sättinud, ent natuke sai välguga mässatud sellest hoolimata. Igatahes oli meil väga lõbus, mis paistab ehk piltidelt ka välja. Siinkohal tasuks mainida, et neiu Aveliis tuli otse jõulupeolt kõige dramaatilisema näitlejanna tiitliga! 


Härmakate jõulupidu leiab aset kolmapäeval ja tõtt-öelda pole mul aimugi, mis seal toimub. Kui päris aus olla, pole ma vist ühelgi aastal Härma jõulupeol käinud. Eks näis, mis sel aastal saab. Uus periood tõotab igatahes huvitav tulla, mul on tunniplaanis näiteks inimgeograafia, mis on inglise keeles, ning rakendusbioloogia, kus hakkame väidetavalt kanabeebisid tegema. Päris kiire saab igatahes olema, seega eks näis, palju blogiga tegeleda jõuan. Tegelikult on mul mitu pildipostitust valmis, aga ilma jututa näivad need kuidagi tühjad. Ja lauamängupostitus ootab samuti oma järge! :)




Modellide ja fotograafide elu on meeletult ilus, nagu juuresolevalt pildilt näha on ;)

Saturday, December 13, 2014

Throwback Saturday


Tegin täna lauaarvutit failidest tühjaks ja leidsin pildid suveseminarist. Kerge nostalgia tuli peale, meenus, kuidas sinna väriseva käega registreerisin ja tükk aega hiljem vastuse sain, kuidas koosolekutel käisin ja Siim Kingu logo maha tegin (väga piinlik), kuidas mitu päeva külmas Männimajas lühikeseks jäänud und magasin ning kuidas tegelikult oli tegu meeletult toreda üritusega. Niisiis väike throwback suveseminari piltidest.


Eile käisin Mannu pool tüdrukutega Cherades!-i mängimas, mis on üks lõbusamaid mänge, mida ma mänginud olen. Ehkki mängu lõbususaste varieerub ilmselt vastavalt seltskonnale, saime kõik korralikult naerda ja õhtu naelaks jäi vist siiski see, kui Mannu hirmunult vaatas, telefon otsmiku ette tõstetud, kuidas me Arnold Schwareneggeri aktsenti matkida püüdsime, raiudes puiselt: "I VILL BI BAK!" või siis: "JU HAV TU GET OUTA HER, TEI AR TRAIING TU KILL JU!". Päriselt, kui teil kunagi seltskonnas igav on, siis see on see mäng! :D





Friday, December 12, 2014

Korstnad ja ilutulestik



Käisin aastavahetuseks ilutulestiku pildistamist harjutamas mõned päevad tagasi, mis osutus palju keerulisemaks, kui olin algul arvanud. Pealegi on ilm üldjuhul fotograafia jaoks natuke liiga vastikult külm. Oleks siis külm ja selge, saaks vähemalt astronoomia tunniks vaatluse ja protokolli tehtud, aga ei, iga päev on ühtlaselt pilvine. Ja külm. Näiteks ühel päeval nägin vilksamisi keset ööd tähti ja otsustasin, et füüsika hinde nimel olen nõus end autosse vedama ja tähti otsides ringi sõitma, mis lõppes meeletult pika protsessiga, mille käigus sain pildile täpselt null tähte ning päädis üksnes näilise pilveaugu jälitamisega, mis aina põgenes ja lõpuks sootuks kadus. Jah, ma olin kurb. 




Ja ühel õhtul (mu pildid aina kogunevad arvutisse, sest mu elus ei toimu midagi meeletult huvitavat, mida teiega jagada) käisin Fortumi korstnaid vaatamas ja pildistamas. Ausalt öeldes on need mulle alati nii maagilised tundunud, eriti talvel, eriti pimedas. Ma isegi ei tea miks. Peaaegu ilusad omamoodi... Aga sinna juurde minnes sain aru, et need on nii hirmuäratavad. Seal ei tohi isegi autoga peatuda (tahtsin korstna alt low angle'i teha, but no can do). Ühtlasi sain lõpuks aru, mida tähendab "see seal on Nõlvaku, mitte virmalised". Igatahes vaatan neid korstnaid nüüd pisut teise pilguga, kuigi natuke maagilised on nad ikka.


Sunday, December 7, 2014

Jõulutundest ja härmatisest



Viimasel ajal on ilmad ühtlaselt lopased ning temperatuur nullilähedane, seega erilist silmailu pole, mida pildile püüda. Õnneks käisin mõni aeg tagasi härmatist pildistamas, mida polegi veel teiega jagada saanud. Pildid on tehtud Kõrveküla lähistel, sama allee kandis, kust pärineb mu photochallenge'i from distance pilt, mida näeb SIIT. Allee on praeguseks küll tundmatuseni muutunud, ent ilus on seal ikka. Sealse postituse pildid tunduvad üleüldse nii ilusad, rohelised ja kauged, et suveigatsus tuleb peale.


Eksamitega on nüüd ühelpool. Saksa keele eksam läks enam-vähem, nagu ma vist juba ka mainisin. See-eest läks inglise keele suuline eksam minu meelest väga hästi ja kirjalikul polnud ka viga. Eks kahe nädala pärast ole näha, kui täpne mu sisetunne on, ent vähemalt andsin endast parima. 



Jõulutunne on päris kindlasti kohale jõudnud. Kaunistasin isegi toa ära, nagu alla kerides näha võib. Jõulutulukesed on nii-nii mõnusad ja isegi kassid armastavad mu tuba nüüd ning on vist aru saanud, et rahuliku jõuluaja puhul tuleb natukene sõbralikum olla, niisiis magavad nad öösiti kaisus ja poevad aeg-ajalt nurrudes sülle. Eriti armastavad nad allpool oleval pildil olevat punast tekki, mis on meeletult pehme ja millest sai minu esimene emotsionaalne jõuluost. Vähemalt oleme selle üle kõik õnnelikud ja meil kiisudega käib lausa rabamine selle üle, kes endale teki kaissu saab haarata.


Toapilt on ühtlasi minu uue challenge'i esimene pilt. Ülesandeks oli õppida selgeks kaamera funktsioonid ning suur osa teooriast. Minu jaoks leidis kogu see õppeprotsess aset juba eelmise challenge'i jooksul, niisiis ei pidanud ma eriti palju vaeva nägema. Pilt ei kajasta küll väga suurt tehnilist meisterlikkust, ent tundus niisama maagiline ja natuke erilisem, kui eelmise challenge'i glow pilt. Tõsi küll, uut challenge'it silmas pidades ostsin endale uue ja vinge fotoraamatu, millest tuleb järgmistes postitustes ilmselt rohkem juttu ka :)

Härmatises traataed nägi nii maagiline välja, nagu oleks see pehmest lõngast soe kudum või midagi sarnast. 

Friday, December 5, 2014

ESN Pool Party


Eelmisel reedel käisin jälle ESN-i raames ühel vahval üritusel. Nimelt oli mul au olla nende basseinipeo fotograaf. Tegelikult läks hästi, et ma üldse täisvarustusega sinna kohale jõudsin, sest nagu ikka, avastasin eelmisel õhtul, et pool kaadervärki on koos Johaniga võrus. Õnneks on mul mitu head fotosõpra, seega põhimõtteliselt läheb pool credit'ist Kjellile, Märdile ja Bettile! 


Siseruumis välguga umbes saja osalejaga üritust pildistada ei ole just kõige kergem ülesanne, nagu ma peagi aru sain. Efektid olid küll vinged, ent valgust oli sellest tulenevalt vähe ja välk oli harjumatu, pealegi laadis see end meeletult kaua, seega lõpuks tegin pooled pildid ilma välguta. See-eest oli erinevaid nurki pildistamiseks lõpmatult, kuigi igal sammul pidi ette vaatama, et kusagilt torust mingit vett pähe ei lärtsata või midagi taolist. Pidu lõppes kella kahe paiku öösel, niisiis olin õhtu lõpuks surmväsinud, aga igati õnnelik, sest tegu oli väga vahva üritusega :)


ESN-i inimestest on saanud peaaegu minu inimesed. Fotograaf Paula on igal üritusel juba tavaks saanud ja isegi, kui keegi mind fotograafina ära ei tunne, teavad kõik, et olen "see Anni sugulane". Õhtu lõpuks sain isegi kutse ESN-i korraldusmeeskonna koosolekule, kuhu ma küll see nädal ei jõudnud, ent järgmisel lubasin isegi kohal olla.


Blogi on viimasel ajal üsna vaikne olnud, sest see nädal on liikunud eelkõige eksamirütmis. Teisipäevane saksa keele eksam läks enam-vähem hästi, ent rohkem kardan uuel aastal saabuvat suulist osa. Inglise keele suuline eksam läks enda meelest superhästi, sest mul vedas ja sain Mattiasega kahekesi eksamit teha. Meil tekkis seal kohe tore ja sõbralik atmosfäär ja aitasime üksteist ilusasti veidi piinlikest vaikushetkedest meisterlikult välja. Homme (st kellaaja järgi juba täna) on CAE kirjalik eksam, mille pärast olen ka otsustanud mitte muretseda, sest as long as ma endast parima annan, ei saa midagi väga hullu juhtuda. 


Väike hirmuäratav fun fact on see, et mu blogi sai eilse päeva jooksul Iisraelist 2000 vaatamist :)))