Pages

Friday, November 28, 2014

Thanksgiving - Roosi edition



Otsustasime emmega esimest korda tänupühasid tähistada. Teisipäeval sain ülesande osta kalkun ning panna see sulama, et neljapäeval saaks selle ilma suurema vaevata ahju visata. Käisin läbi pea kõik Tartu poed ja peaaegu mõtlesin osta pardi ja vaadata, kas emme teeks vahet või ei. 


Lõpuks olin mina väga tühine osa tänupühaürituse õnnestumisest ja ostsin ainult koogi. Õnneks panin sellega suhteliselt täppi, sest Werneri jõulubrita on nüüdsest mu uus lemmik. Tavaline brita mulle üldse ei meeldi ja tegelikult ostsin jõulubritad ka emmele mõeldes, aga need olid tõesti head :)


Mingi aeg liitusid meiega teatrist tulnud vanaemme ja Vallo, kes ei olnud absoluutselt nõus pildi jaoks poseerima, aga paar pilti võlusin siiski välja. Igatahes nägid nad väga armsad välja ja ma peaks neid vist rohkem salaja pildistama. Kalkunist mul küll pilti ei ole, aga meil oli suur kolmekilone kalkun koos ahjukartulite ja gravy'ga. 


Tuesday, November 25, 2014

Maagilised metsapildid ja natuke abituriendiks olemisest


Abituriendi elu peaks olema peaaegu lust ja lillepidu, sest esiteks on õppeaasta lühem ning teiseks on kõik peaaegu tehtud ning ainus asi, millele keskenduda, on eksamid, mis saabuvad alles kevadel. Iga päevaga saan aina paremini aru, et tegelikult on see gümnaasiumi kõige hullem aasta. Vähemalt minu meelest. Minu eksamiperiood on põhimõtteliselt juba alanud - järgmisel nädala lõpuks olen poolte gümnaasiumi lõpueksamitega hakkama saanud (loodetavasti). Teisipäeval on DSD II eksami kirjalik osa, suuline tuleb õnneks või kahjuks alles jaanuaris. DSD eksami teen koolieksami asemel. Reedel on CAE eksam, mille teen inglise keele riigieksami asemel. Seega jah, hetkel olen natukene ärevil selle kõige pärast. 


Muuhulgas olen sel aastal esmakordselt tunnistajaks nähtusele, kus mul on õppekavas aine, mis mulle tohutult meeldib, aga kus ma lihtsalt ei suuda üle kolme ühtegi hinnet saada. Nimelt on meil sel perioodil tuumafüüsika, mis on ausalt öeldes kõige põnevam aine kogu gümnaasiumi jooksul, mida annab väga huvitav õpetaja ja kus ma enda meelest kõigest aru saan. Peale esimese kolme saamist õppisin seda pikalt enne tööd ja tegin asjad endale nii selgeks, kui vähegi oskasin. Ja sain kahe. Ühesõnaga kestab selline fenomen siiamaani. Ainus asi, mis mind pisut lohutab, on tõsiasi, et mu kõik eelmised viis füüsika perioodihinnet läbi 10. ja 11. klassi on viied, seega teoorias võiksin isegi tuumafüüsika kahega rahul olla. Aga ma ei ole. Igatahes pole mul ühegi ainega niivõrd vastuolulist love-hate relationship'i olnud. 

Lihtsalt funfact'in teile, et mu majas on alumisel korrusel kunagine kilpkonnadele mõeldud bassein, mis otsustas just vett üles ajama hakata, seega mitte ainult ei kostu alt korruselt Peterhofi purskkaeve meenutavat veekohinat, vaid peagi saab siin vist basseinipidusid korraldada! Ok, see on rängalt creepy


Muidu pole koolil väga vigagi. Suuremat koolistressi olen hakanud fotograafiaga maandama (ilmselgelt), pealegi olen õnneks eelmise kahe aastaga suutnud enam-vähem kindla hinneteseisu tekitada, mis peab isegi mõnele neljale (ka kahtedele, nagu näha!) vastu, ilma et midagi väga hullu juhtuks. Pealegi on mul Kakuke, kes vähendab koolistressi sel viisil, et ma ei pea selle masendavalt külma ilmaga bussis loksuma ega suurt jalgsi käima. See on küll tohutult mugav ja ebatervislik, ent tasakaaluks motiveerib mu uus Equa pudel mind trennis käima, seega win-win


Natuke nõme, aga ma loodan, et ma pole ainus, kellel mingi viimase aasta motivatsioonikriis on. Ja kui keegi on veel sama murega hädas, siis siin on lohutuseks maagilised metsapildid. Talviste päikseloojangute ja karge ilmaga tekkivate imeilusate värvimängude nimel kannatan selle meeletult pika ja sünge aastaaja kuidagi ära. Pildid on tehtud samas kandis, kust pärinevad hobusepildid ehk siis kusagil Kurista lähistel männimetsas. Oeh, kuidas mulle männimetsad meeldivad...

Monday, November 24, 2014

Uue challenge'i lainelt


Tegelikult algas mõnda aega tagasi juba teine fotoväljakutse, millest ma lähemalt polegi rääkinud. Seekord on ülesandeks on õppida paremini tundma oma kaamerat ning olla rohkem kodus teooriaga, et pildid veelgi paremad saaks. Näiteks esimene ülesanne on saada selgeks kõikide kaamera seadete-sätete-nuppude funktsioonid ja tähendused. Mul on vist selles osas vedanud, sest eelmise challenge'i algusest peale oli minu eesmärgiks lisaks huvitavate ideede realiseerimisele ka comfort zone'ist välja astumine. Sellega sain kusjuures päris hästi hakkama ja ei ole enam päris stock automaatse programmiga pildistaja. Kõigest hoolimata on väljakutse siiski huvitav ning kui kõik läheb hästi, saan teid varsti taaskord challenge'iga seotud piltidega lõbustada. 


Hetkel on mu ülesandeks taaslavastada üks eelmise photo challenge'i pilt ning viia see uute teadmiste abil tehnilise täiuslikkuseni. Ma pole VEEL suutnud leida pilti, mida oleks praeguse ilma ning ilma lennupiletiteta võimalik taaslavastada samal moel, seega ma üritan leida viisi, kuidas seda ülesannet tõlgendada. Aga küll saan hakkama, mul on veel peaaegu nädal! 


Seni lõbustan teid teist laadi piltidega, need siin on näiteks eilsest, kui terve päeva oli linn paksu udu alla mattunud. Viimase päevavalgusega sain oma uutele meeletult pehmetele ja soojadele kinnastele reklaampildi. Ühtlasi tegin korduspildi Ringtee viaduktilt, mis nägi udus päris maagiline välja (ei ole photo challenge'iga tegelikult seotud).
In other news: panin igale poole linnutoidu üles, seega varsti saab linnuportreesid, kui väga hästi läheb!


Mul on tegelikult arvutisse hunnikutes pilte kogunenud, mis ootavad blogisse jõudmist, ent kooli kõrvalt ei toimu mu elus mitte midagi väga intrigeerivat, mida piltide vahele kirjutada. Niisiis on valida kas tühipaljad pildipostitused või siis postitusteta periood seni, kuni mul peale järgmisel nädalal saabuvaid eksameid ning ülejärgmisel nädalal saabuvat arvestustenädalat ka sotsiaalne või vähemalt veidi huvitavam asotsiaalne elu tekib :P

Sunday, November 23, 2014

Eneli sünnipäev 9 kuud hiljem (või 3 kuud varem)

Kui poodi ilmusid müügile esimesed jõuluselt magusad mandariinid, arvasin ma, et talve saabumine polegi nii masendav, kui olin kartnud. See arvamus kadus hetkel, mil ruttasin ühel hommikul välisuksest välja ning leidsin eest oma auto, mida ümbritses umbes sentimeetrine jääglasuur ning kogu linn oli nagu üks suur liuväli. Selline love-hate relationship mul talvega ongi.


Rääkides talvedest - eelmisel talvel oli Eneli sünnipäev. Eile, peaaegu üheksa kuud hiljem, andsin Enelile ära ta 18. sünnipäevaks mõeldud sünnipäevakingituse. Tegelikult oli mul kingitus juba päris sünnipäevaks valmis, ent meil lihtsalt polnud Eneliga kunagi aega kokku saada. Niisiis venis kingituse üleandmine pisut pikale, üheksa kuu jooksul jõudsin seda päris palju täiendada. Kolm kuud oleks võinud veel venitada, siis poleks pidanud uue kingitusega vaeva nägema :D


Viisin Eneli oma BMW-ga lõbusõidule ja käisime McDonald'sis, mis on vana hea Paula ja Eneli traditsioon. Lisaks taaslavastasime kunagised Lõunakeskuse parklas tehtud pildid natuke teises võtmes.

Sunday, November 16, 2014

Pille, Kevin ja galopp männimetsas


Juba pikemat aega oleme Pille ja Keviniga rääkinud, et võiks ette võtta ja hobuseid pildistama minna. Täna oli see päev! Võtsin Kevini peale ja sõitsime ca 20 km linnast välja, kus oli kümmekond hobust, kellest kaks olid pisikesed varsad, kes olid hästi sõbralikud ja ronisid kogu koonuga pildile. Mingi hetk liikusime (kes auto, kes hobusega) metsa ning tegime seal ühtekokku ligi paar tunnikest pilte.


Viimati puutusin hobustega kokku umbes kümmekond aastat tagasi, kui võitsime sugulastega pääsme päevaks talli, kus saime hobuste eest hoolitseda ja nendega ratsutada. Siis mulle veel meeldisid hobused meeletult ja ma teadsin peast pea kõiki erinevaid tõuge. Mul oli isegi mingi vahva raamat erinevaid tõuge kirjeldavate tekstidega, seega ühesõnaga, olin huge fan. Mingi hetk läks see üle, vist sellepärast, et kõik minuealised armusid mingi hetk hobustesse. Ja alati on nii, et kui Paulale meeldib midagi, mis muutub äkki mainstream'iks, siis ma kuidagi võõrandun sellest. Nii oli näiteks pärlitest ehete tegemisega. Ja vahepeal oli nii fotograafiaga. Igatahes polnud ma ammu ühtegi hobust päriselt käega katsunud ja nii lähedalt näinud, nagu seda täna teha sain. Tegelikult on nad ikka üpris armsad tegelased.



Hobuste pildistamine on aga teema, mis on mulle seni täiesti võõras olnud, seega läks mul päris palju aega, et üldse kompositsioon ja ideed paika saada. Lõpuks jäin ise piltidega täitsa rahule, männimetsa scenery oli nii mõnus ja kuigi lõpuks hakkas juba hämaraks minema, tegi fix hea töö ja saime hakkama. Muuhulgas oli tore Kevini ja Ventoga mööda metsavahelisi poriseid radu offroad'i teha.




Pärast leidsin maja juurest ühe armsa kassipoja, kes oli alguses pisut arglik, aga hakkas silitamise peale nurruma nagu traktor. Ühe külje pealt nägi ta välja nagu pisike Kärtsu. Kasside pildistamisele ei suuda ma kunagi ei öelda.



Saturday, November 15, 2014

ESN Bachelor Auction II


Tulles tagasi eelmise postituse teema juurde, kirjutan natuke oksjonist, mis toimus neljapäeval. Alguses polnud ma kindel, kas üldse jõuan sealt läbi, et mõned pildid teha, sest koolis on viimasel ajal päris kiire. Mul on hea meel, et jõudsin. Rahvast oli Gen klubi kohta ikka väga palju ja oli tükk tegemist, et üldse lava äärde pildistama pääseda. Üritus algas tutvustavate etteastetega poiste poolt, kus tutvustati nende hobisid ja huvisid jne, peale seda oli talendivoor, mis oli ilmselt kõige meeleolukam. Seejärel läksin koju ja üritasin ennast järgmise päeva kolmeks kontrolltööks välja magada. Hiljem kuulsin, et oksjoni võitis Sebastian (sakslane), mida ma ka ennustasin ning kogu ürituse käigus koguti kokku pea 400€ loomade varjupaiga jaoks, mis on tegelikult päris arvestatav summa. 


In other news on see postitus siin vist ajalooline, sest selle postituse vaatamistega saab mu blogil ilmselt lõpuks 400 000 vaatamist täis. Päris vahva. Viis aastat olen suutnud seda vahelduva eduga töös hoida. Igatahes on mul selle üle väga hea meel, et ma vaatamata mitmetele hektedele, kui olen mõelnud, kas blogi kirjutamine on ikka mõistlik, pooleli pole jätnud. 








Ja lõpetuseks üks pilt Mürtsust, sest mis tooks blogile rohkem vaatamisi sisse, kui üks paks ja karvane armas kiisupall.


Tuesday, November 11, 2014

ESN Bachelor Auction




Sain mõni aeg tagasi vahva pakkumise pildistada Erasmus Student Networki ürituse jaoks kümmet välismaalasest kutti kümnest erinevast riigist. Nimelt korraldab ESN igal semestril ürituse, kus 10 "vallalist" kutti osalevad nö oksjonil, kus nende eest saab pakkumisi teha. Saadud raha läheb heategevuseks ning ega ma päris täpselt ei oska öelda, mis võidetud kuttidega edasi tehakse, aga selleks peate ise vaatama minema.




Et väljas on juba üsna vastikud ilmad ning päevavalgust on vähe, otsustasime fotosessiooni teha Dorpati konverentsikeskuses. Esialgu polnud mul aimugi, mis ma nendega peale hakkan, aga õnneks osutusid poisid väga toredateks ning pildistamine oli päris lõbus. Anniga koos üritasime noormeestelt naeratusi välja pigistada ning panime neid tegema inimpüramiide ja balletisamme.



Igatahes saime kõik 10 poissi ilusasti pildi peale ning kui keegi on huvitatud kõnealusest üritusest osa võtmisest, siis SIIT leiate Facebooki lingi antud ürituse infoga. Arvestades, kui lõbus täna pildistamisel oli, kujutan ette, et talendivoor ja muu trall võib neljapäeval niisamuti päris meeleolukas olla.

Sunday, November 9, 2014

Kevini süstareklaam



Pikka postitust seekord jälle ei tee. Kevin kutsus mu täna enda süstasid pildistama ja ma muidugi haarasin võimalusest kinni, teadmata päris täpselt, kuidas seda teha. Lõppkokkuvõttes oli päris tore, saime süstad pildi peale ja lõpuks oli Kevin nõus isegi ühega vee peale minema. Ühtlasi lubas Kevin, et saan mõni päev Pillega hobuseid pildistama minna, seega stay tuned! Ühtlasi tegin lõpuks blogile ka Facebooki lehe, et natuke rohkemate inimesteni jõuda. Kui midagi kogu aeg ajajoonel vilgub, siis võib-olla tuleb ikka mõni klikk juurde. Lehe enda leiab siit, ootan kõiki laikima :D Üritan oma postitused sinna ka üles saada ja selle siis toimivana hoida, eks näis :)






Korstnapilt


Kuigi olen eesmärgiks võtnud igal pool kaamerat kaasas kanda ning võimalikult palju blogida, on sellega jälle natuke nihu läinud. See nädal oli päris kiire ka, käisime näiteks klassiga Tallinnas ja lisaks kõigele suutis üks Seat Alhambraga noormees mu autole külje pealt sisse sõita ehk siis tegemist on küllaga olnud. Eile otsustasin kokku panna ultimate to-do list'i, saamaks aru, kui palju ja mis järjekorras on vaja asjad ära teha. Tuli päris pikk teine.


Eile käisime ühe USA tuttavaga Kambjas, rääkisime talle kohutavalt hirmsaid lugusid meie rahvustoidust, jõudsime selleni välja, et kanad jooksevad ringi ka siis, kui neil pea otsast on lõigatud ning üleüldse oli väga meeleolukas õhtu. Tuleval nädalal peaks mul olema meeletult palju pildimaterjali, mida teiega jagada. Lisaks sellele üritan natuke sisukama teksti ka kokku panna. 


Tänases isadepäeva puhul saatsin oma kasuisale ühe väga ebaõnnestunud, ent meeleoluka pildi Mürtsust. Oleks mul ainult sätted õiged olnud, oleks sellel pildil nii palju potentsiaali olnud, aga Mürts polnud nõus forsseeritud kallistust uuesti lavastama, seega peate leppima ühe meeletult halva kvaliteediga pildiga. Tasakaaluks saate ühe veidi parema valiku kiisupilte.