Pages

Sunday, August 31, 2014

Muinastulede öö Suure-Kambjas 2014

 

Muinastulede öö veetmine Suure-Kambjas on saanud omamoodi iga suve lõpetamise traditsiooniks. Kui ma ei eksi, oli see minu kolmas aasta ja kokkuvõtlikult võin vaid öelda, et öist pildistamist pole ma siiani selgeks saanud, aga ma summutan oma saamatust imeliste seene- ja samblapiltidega.


Päeval käisime Valloga metsas. Sain ise sõita ehk siis õppisin aeglustit kasutama ja tegin metsas mudaste rööbaste vahel mõned tiirud. Vallo leidis mulle ideaalse koha põdrajahi jäädvustamiseks. Tegu on mahajäetud majaga vanas kinnikasvanud talukohas, mille aknast näeb põtrade söögikohta ning mille aias on meeletult palju mõmmide jalajälgi. Ja et põdrajaht kestab tunde, on meeldiv, et kõrvaltoas on suur voodi, kuhu saan aeg-ajalt lebosse heita. Nüüd jääb üle vaid loota, et varsti saan teiega jagada pilte põtradest ning karumõmmidest.



Linnalapsena on mul metsas alati huvitav. Valloga on muidugi viis korda lõbusam, sest ma lihtsalt tatsan tal sabas ja kuulan ta imelisi jutte metsast ja jahipidamisest, jälgedest ja loomadest. Seal, kus Paula näeb põõsast, näeb Vallo põdra magamiskohta. Seal, kus Paula näeb niidetud võsa, näeb Vallo hoopis suurt kobrast, kes on väga aktiivne.


Muinastulede öö on Suure-Kambjas alati eriti kodune, sest mu vanaema näeb eelnevalt palju vaeva ja keedab kõigile putru. Lisaks sellele toovad kõik kooki ja muud süüa, seega on järve ääres eriti hubane ja tore olla, kui just ilm väga külm ja vastik pole. Näiteks seekord tegi Stina emme ülihead kräsupead, millest umbes 30% sõin mina ära.



Öösel käisin veel Saadjärvel ja proovisin virmalisi pildile saada, aga minu pildile nad igatahes jääda ei tahtnud, mistõttu jätan teile ühe väga mürase tähepildi Suure-Kambjast.


Sellest, miks mu blogi nii väljasurnud on, kirjutan teile siis, kui ma sinna juurde imelisi illustreerivaid pildikesi panna saan. Ehk siis umbes siis, kui mu kaunis automobiil remondist naaseb... 

1 comment:

Anonymous said...

Uut postitust!