Pages

Monday, July 14, 2014

Kreenis paat ja tasakaaluharjutused


Laulupidu ja sellega kaasneb elevus läks minust suhteliselt suure kaarega mööda. Olen vist vaid korra Tallinnas laulupeol laulnud ja ehk ühe korra publikus olnud, aga väga suurejoonelisi mälestusi mul sellest ei ole. Ju siis pole minus piisavalt patriooti. Tegelikult meeldisid mulle selle aasta laulud väga, nii palju, kui ma neid üldse kooris laulda sain, aga kogu see rahvamass ja sigin-sagin pole kuidagi üldse kutsuv. Kuigi see vist ongi kogu selle asja eesmärk...


Rahvamassis olemise kogemuse sain kätte aga sel laupäeval, kui käisime popkooripeol. Mul kusjuures olid ka selle üritusega seoses mõningad reservatsioonid ja eelarvamused, aga lõppkokkuvõttes polnudki kõige hullem. Natuke Uku Suvistet ja Getter Jaanit käib vist tahes-tahtmata iga eestlase suve juurde. Pealegi sai sealt pontšikuid ning iga üritus, kus müüakse tuhksuhkru alla mattunud sõõrikuid, on õnnestunud üritus.



Mõni päev tagasi võtsin kätte ja jooksin Saadjärvele. Sinna jõudes olin muidugi täiesti läbi, seega sain tagasi autoga, aga kui ma veel mõnda aega oma jalga harjutan, jõuan ehk varsti tagasi ka joosta. Ma kusjuures ei teadnudki, et Tartust kuni Kukulinna ristmikuni on peaaegu terves ulatuses korralik kergliiklusrada. Muuhulgas olen päris palju ujumas käinud nii Emajões, Saadjärves kui ka Suure-Kambjas. 



Selle postituse pildid on ka Suure-Kambjast. Mul tekkis jaanipäeval mitu fotoideed ja eile käisime neid Joosepiga teostamas. See oli vaieldamatult kõige keerulisem fotosessioon, mis mul olnud oli, sest kogu aeg pidin jälgima, et paat oleks kaamera poole õige küljega, et ma poleks liiga lähedal ega liiga kaugel ja vahel pidin kaldal käima pilte vaatamas. Joosepil ilmselt oli raskem, sest tema oli rinnuni külmas vees ja vajus alalõpmata mutta. Suure hustle'imise peale saime isegi päris suure hunniku pilte ja kui välja jätta tõsiasi, et ma näen pikkades kleitides välja nagu vahukommike või heinakuhjake, olen tulemusega päris rahul. Sain parasjagu palju tasakaaluharjutusi teha. 



Mul on tegelikult veel palju-palju pilte, seega lähiajal saate veel palju blogi lugeda. Muide, astilbed ja elulõngad ja hiina kullerkuppki on veel elus ja näevad päris ilusad välja.

5 comments:

Ann Buht said...

Esimene pilt on kohe ekstrasuper! :)

Anonymous said...

kodureportaazh: snihvid mängisid punase täpiga (mis tuli laserist... aga seda snihvid ei tea). ja see täpp lõppes laudseina peal ära (sest mami käsi väsis lõpuks ära) ja nüüd snihvid valvavad, millal täpp uuesti kahe laua vahelt välja tuleb. juba mitu minutit istuvad ja ootavad...

aga mis pikkadesse kleitidesse puutub siis on heinakuhjarohtu ;) eriti nende puhul kes tegelikult ei ole heinakuhjad (nagu roti).

head ööd,
mami

Paula said...

Ann: Aitäh Sulle, minu enda lemmik vist ka :)

Mami: väiksed vaesed täpikadumisest vaevatud beebipallid :D

Anonymous said...

Nii ilusad pildid! :)

Paula said...

Aitäh Sulle :)