Pages

Sunday, February 23, 2014

MINU SUPEHÜPERMEGAGIGAVINGE 18!


Juba kuu või paar tagasi rääkisin Joosepile, et üle mitme aasta võiks ikkagi sünnipäeva tähistada ka, seda enam, et tegu on 18. sünnipäevaga. Joosep otsustas siis, et ta teeb mulle üllatuspeo. Üllatuspidu tähendas aga, et ma teen listi inimestest, keda ma seal näha tahaks, tean kuupäeva ja kohta ning lähen kodust ära, et kõik saaks valmis tehtud. Üllatusmomendiks jäi peo teema. Kogemata tuli aga ka teema välja, seega nädal aega enne pidu otsustati, et pidu jääb ära, sest kõik on kuidagi võssa läinud ja üllatusmomenti pole jne. Siis olin ma nädal aega õnnetu, poetasin Cassy õlal inglise keeles pisaraid ja kuulasin, kuidas kõik kurvalt ütlesid, kui kahju neil on, et pidu ära jääb. Siis kutsusin Richardi reedel välja, et ei peaks oma reede õhtut üksi kodus veetma ja kujutama ette, kui vinge pidu mul oleks olnud. Richard oli isegi nõus, käisime piljardit mängimas kuttidega ja hiinakat söömas. Lõpuks, kui olime linnas paar tundi jõlkunud, otsustasime minu poolt läbi käia. Astusime uksest sisse, mina kõige ees. Tuba oli pime, aga väljast kumas mingit valgust ja tänu sellele oli aimata mingeid veidraid keraja kujuga asju seinal ja ma ehmatasin nende kahe millisekundi jooksul nii ära, enne kui tuli põlema läks ja nägin, et seinal oli SUUR plakat kirjaga HAPPY BIRTHDAY PAULA! ja kerjate moodustiste näol oli tegemist õhupallidega. Veel millisekund hiljem hüppas toast välja paarkümmend sõpra, järgnes suur kallistamine ja selleks ajaks olin maailma kõige õnnelikum 18-aastane. 



Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegu oli vaieldamatult maailma parima sünnipäevapeoga. Cassy ja Joosep olid need armsad, kes kõik selle perfektselt käima lükkasid. Kalle joonistas mulle hülgega postri ja Richard vingerdas kümmekond korda välja sellest, et ma tahtsin koju minna enne kella seitset. Vahepeal nikastasin jala ära, mis hiljem osutus kaheks murdunud luuks. Marten ja Joosep tulid minuga EMO-sse kaasa ja olid kipsi saamisel moraalseks toeks. Vanaemme tegi SUUUURE kausitäie oma parimat kartulisalatit ja Kalle issi laenas oma megavõimsat helisüsteemi. Fred saab üllatuskoristaja auhinna, sest lisaks ööseks jäänud Kallele, Joosepile ja Cassyle ilmus lõuna paiku ukse taha Fred, kes teatas, et ta tõi mulle süüa ja tuli koristama!




Ma ei teagi, kuidas ma tähele pole pannud, et mul nii-nii palju nii-nii armsaid sõpru on! :')

2 comments:

Anette said...

Esimene pilt on nii ilus! :)

Paula said...

Aitäh! :)