Pages

Monday, December 30, 2013

Krabipüügist tassikookideni (minu maagiline vaheaeg vol 4)

Tegin koolis referaadi Bahreinist, mõeldes, et kui empsile külla tulen, oman mingit ülevaadet juba ja tean ühtteist. Noh, selgub, et referaadis tuleks nii mõndagi ümber kirjutada või siis vähemalt on mu enda jaoks teooria ja tegelikkus täiesti erinevad. Ma arvasin, et Bahrein on ikka pisut suurem riik, aga tegelikult on kõik kiviviske kaugusel. Arvasin, et Tree of Life'i juurde sõitmine on selline tore matkapäev perega, kuhu tehakse võikud kaasa ja minnakse hommikul, jõudmaks õhtuks koju tagasi. Tegelikult sõitsime 20 minutit sinna ja 20 minutit tagasi. Kiire matemaatika ütleb, et saare lõunatippu jõuaks seega max 40 minutiga ja isegi see poleks korralik päevane matkapäev.

Kaamelitega mul istub, nagu näha :))




Eile käisime näiteks Al Muharraq'is, kohas, mida me kutsume kaamelirannaks, aga nimi on eksitav. Tegelikult pole tegu rannaga, arvestades, et Bahreinis pole ühtegi avalikku randa, vaid hoopis suure liivaväljaga mere ääres, kus on keelatud ujumine. See-eest on seal aedik, kus on mõned kaamelid, kellele viiakse süüa ja kohalikud käivad seal autodega "parkimas". Ehk siis sõidavad sinna, arutavad asja, teevad suitsu, toidavad kaamleid ja käivad oma suvilaid vaatamas. Suvilad on tegelikult "talvelad", sest suvel on siin umbes 50 kraadi ja ma ei usu, et keegi siis oma palmilehtedest onnikeses grillpidusid korraldab. Sõitsime seal nö suvilarajoonis ringi, pildistasime kanu ja onnikesi, milleni viivad sillakesed ja kus on lihtsalt võrratu istuda ja merd vaadata. Äkki peatas meid üks kohalik ja kutsus enda onnikesi näitama. Jättis oma kanade toitmise sinnapaika ja viis mööda oma sillakest onnikesse, kus olid toolikesed-lauakesed. 









Selle kala üle oli ta väga õnnelik, sest ta olla seda juba 6 kuud püüdnud kätte saada ja sellega saavat suuri kalu püüda. 


Lõpuks leidsime end krabivõrke välja tõmbamas ja kala püüdmas. Ilm oli superilus, vesi oli täiesti läbipaistev ja teoorias võis isegi näha, mitu krabi millisesse krabivõrku kinni oli jäänud. Pärast kalastamist rääkis Abdulla meile kohalikust elust. Sellest, kuidas kohalike arvates on kõik täiesti okei, lihtsalt vahel on Bahrein kahe suure kivi ehk Saudi Araabia ja Iraani vahel, aga see kõik on täitsa okei, sest kõik saavad tegelikult täitsa hästi läbi. Saime teada, et open minded pered tähistavad uusaasta saabumist sõprade seltsis või avalikes kohtades, konservatiivsemad on kodus. Ühtlasi saime sooja ja sõbraliku kutse Abdullahi onnikesse uut aastat vastu võtma või mistahes ajal kala püüdma. 




Täna üritasime rannapäeva teha, aga ma rõõmustasin liiga vara, sest kui oli 10 minutikest päevitanud, tõusis suur tuul, mis oli nii jahe, et lõpuks lõdisesin rannalina sees ja otsustasin fuajeesse teed jooma minna. Peale teejoomist sõitsime King Fahd Causeway'le, mis on Bahreini ja Saudi Araabiat ühendav 25 km pikkune sildtamm, mille keskel on Um Al Nassani saar, õigupoolest piiripunkt ja seda ümbritsev ala. Seal on näiteks mitu mošeed, üks parasjagu suur McDonald's, muid söögikohti ja saudide pool on vist ostukeskus lausa. McDonald'si proovisime ära ka - superhea oli, pealegi oli neil menüüs MegaMac eine, mis on nagu BicMac, aga topeltpihvidega. Saudid, eksole...






Õhtul käisime Ritzis teed joomas, aga tee kõrvale sõime Haute Cupcakes'i tassikooke (mulle üldse ei meeldi see sõna...). See on hästi armas cupcake'i pood, millel on maailma kõige armsam sisekujundus ja cupcake'id, mis mulle päriselt meeldivad. Red velvet'id pole veel kusagil nii maitsvad olnud.






Ja eile tegime päris ise tom yum suppi. Põhjus, miks ma ikka veel Tai köögist postitust ei kirjuta, on, et meil ei tulnud see supp päris nii välja nagu vaja, seega kutsume lähipäevil Noi külla ja teeme temaga koos uuesti. SIIS ausalt saate Tai toidust postituse (ma ise ka väga ei usu enam, aga annan endast parima..) :D

Loodetavasti ei saanud liiga palju pilte ja on loetav ka. Viis päeva paradiisi ja siis juba tagasi külma Eestisse ja kooli...

No comments: