Pages

Thursday, September 26, 2013

Stockholm ja Goldielocki tuutu



Nüüdseks juba nädal aega tagasi käisin Stockholmis. Viimastel aastatel on nii minul kui emmel olnud kahtlus, kas ma ikka olin Rootsis varem käinud, sest emme mälu järgi polnud me koos Rootsis käinud, ent minu vanade piltide hulgas leidub üks pilt minust ja emmest, kui ma veel päris pisemapoolne olin ja taustaks on punane metroorong, mida polnud Soomes ega ka Eestis. Pilti pole ma uuesti välja otsinud, aga mingi veider ähmane mälestus sadamast on mul küll, isegi kui ma päris täpselt aru ei saa, kuidas see võimalik on. Seega oli see minu (vähemalt täiesti teadlikult ja ametlikult) esimene reis Rootsi. 


Nagu kiuste suutsin enne Rootsi minekut haigeks jääda ja kuigi emme küsis viis korda üle, kas ma ikka tahan tulla, ei saanud ma ju ometi jälle Rootsi minemata jätta (oleme varem ka paar korda püüdnud sinna koos minna, ent asjatult). Esimesel päeval käisin vanalinnas, mis oli lihtsalt imearmas. Suhteliselt hommik oli veel, seega oli vanalinn praktiliselt tühi ja nii mõnus oli mööda pisikesi tänavaid konnata ja vaadata, kuidas need järk-järgult inimestega täitusid. Selleks ajaks, kui Gamla Stanis juba paras sagimine oli, jalutasin hotelli tagasi. Vahepeal võtsin osa ühest väga pidulikust lõunast, kuhu läksin oma kõige pidulikema kaasavõetud riiete ehk siis teksadega, mis oli väga halb tunne. Tõtt-öelda jäin siis hotellis magama ja hiljem veel korra jalutama, aga selleks ajaks olid kõik poed juba kinni. Õhtusöök oli Vapianos, mis oli otseloomulikult superhea, olgugi et ootejärjekord oli pea tund aega. 


Pean tunnistama, et teine päev möödus suuremas osas hotellis magades, sest ükskõik kui halb tunne mul ka polnud, oli mul lihtsalt üsna halb ja unine olla. Emme tegi tükk aega nalju sellest, kuidas eriti mugav teenager tuleb Rootsi magama, aga tõtt-öelda oli see väga hea otsus, sest seal oli hea ja rahulik ning igal ajal saab koristaja koridoris seisvast kärust suhkrut ja teed näpata ning endale lõputult teed teha. Ja kõrval oli rongijaam, kus oli BurgerKing, seega elul polnud mitte midagi viga. Ja Rootsi oli väga ilus ja tore, ma lihtsalt loodan, et mul tekib võimalus sinna kunagi uuesti minna ja sellega natuke lähemalt ka tutvuda, kui ainult hotelli voodi ja vanalinna piires. 


Kooliga on endiselt väga kiire ja kalendrisse vaadates tundub, et ei lähegi rahulikumaks. Kui, siis alles vaheajal. Ja vaheaeg tõotab tulla päris vinge, sest sain ajakirja Mari fotokonkursilt võidetud spaa paketi kätte ja see tundub nii dreamy, et vaheaeg võiks juba kiiremini ja ilma arvestusnädalate ning muude kohustusteta kätte jõuda. Täpsemalt kirjutan spaast ilmselt siis kunagi vaheajal. 


Autokool sujub ka päris hästi, kuigi praegu on ilmselt vara öelda, sest olen endiselt alles teooriatundide juures. Aga juba teisipäeval kohtun oma sõiduõpetajaga ja siis ehk pole palju aega esimese sõidutunnini ka jäänud. See saab tõenäoliselt olema katastroof. Ja etteruttavat võin öelda, et emme suutis autokooli palju meeldivamaks teha superarmsa ja supervinge üllatusega ehk siis Kuldkiharakesel on nüüd kuldne Kakuke, mis ootab juba väga, et Kuldkiharake load kätte saaks ja sõitma hakkaks. Ja Kuldkiharake ei jõua ka ära oodata, millal Kakukesele hääled sisse panna. 


2 comments:

A.T said...

kust selline sall pärit on? :)

Paula said...

Mexx'i salliga on tegemist. :)