Pages

Wednesday, September 4, 2013

Sellest, kuidas mõnusast suvest sai kiiresti elementide keemia ja koolisagin...

Juhtus nii, nagu kartsin: kooli alguse saabudes jäi blogi täielikult unarusse. See-eest on mul teile üht-teist toredat teada anda. Minu vingele suvele pani ühe korraliku punkti Kambjas toimunud muinastulede öö, mis toimus sel aastal Suure-Kambjas viiendat korda. Ise olen vist ainult ühe korra varem kohal olnud, aga seekord oli kordades rohkem nii rahvast kui ka küünlaid järvel. Mul oli tolleks õhtuks suur pildistamisplaan, seega laenasin isegi statiivi ja olin väga elevil, kuid mingeid hingematvaid pilte ma siiski ei saanud, sest esiteks suutsin statiivi lõunasse keerata ja ei saanud sätteid ka kuidagi paika. Paar vahvat udukogu mul siiski on, seega loodetavasti pigistate oma silmakesed kvaliteedi osas kinni ja üritate piltidest eelkõige meeleolu kätte saada, sest just see oli kogu ürituse juures kõige vingem. Ja siinkohal kutsun kõiki muidugi järgmisele muinastulede ööle, sest ma arvan, et kusagil ei peeta seda nii armsalt ja hubaselt kui Kambjas.








Esimene september möödus samuti edukalt ja oli täitsa tore. Lisaks enda aktusele, mis oli pigem staadionil seismine ja rahvamassist tuttavate nägude otsimine, käisin ka Joosepi õe, kes läks esimesse klassi, aktusel. Esimese klassi aktus oli otseloomulikult kõvasti pidulikum ja ühtlasi tekitas küllaltki omapärase issand-ma-olen-nii-vana tunde. 



Teine september möödus suuremas osas elementide keemia kartuses, mis on esmaspäeviti viimane tund ja mida ma meeletult kartsin. Tegelikult osutus tund (vähemalt esimene kord) väga meeleolukaks. Meie Joosepiga pusisime keemia maailmaolümpiaadi ülesannete kallal ja aeg-ajalt kõlasid kõrvu õpetajale esitatud küsimused stiilis "Mis vahe on lehma- ja inimese piimal?" või "Mis on vesinik?" või "Kas verd tekib juurde?". Üpris meeleolukas oli küll, nüüd jääb vaid üle loota, et ülejäänud tunnid pole esimese vastandid ja et muu hulgas saab midagi asjalikku ka tehtud. 

Üldises plaanis on kooli algus olnud siiani uskumatult tihe, ent huvitav. Jõudumööda tegeleme mälumänguga, mille esimene voor toimub täpselt kahe nädala pärast. Kuklasse hingab ka uurimustöö teema valimise tähtaeg, mis on 1. oktoober. 10. septembril saan kätte oma ametliku tunnistuse DSD I sooritamise kohta ning ühtlasi on sama päeva õhtul minu esimene tund autokoolis, mida kardan juba praegu nagu tuld. Teaduskooli valikainetega oli ka pisike segadus, aga täna sai selgeks, et mu eelmise aasta matemaatika valikkursuse B läheb kirja kui "Arvestatud", mitte otseselt hindena, mis on lihtsalt lohutav, sest kursused, mida see aasta võtta tahan (keeleteadused ning biokeemia), ei kõla nii, et ma kummagi neist kindlalt A-le sooritaks. Sain ka kätte enda Teaduskooli diplomi eelmisest aastast - parem hilja, kui mitte kunagi! Aga tundub, et koolialguse sigin-sagin hakkab vaikselt vaibuma, täna sain näiteks natuke aimu sellest, millest oma uurimustöö teha võiksin ja kuigi see kõlab hetkel täiesti ulmelise ja meeletult keerulise ning võimatuna, üritan ikkagi ülesannete kõrgusel seista. 

Üritan teid tegemiste-toimetustega rohkem kursis hoida ja kohe, kui mul natukenegi rohkem vaba aega tekib. Et koolipostitused muutuvad üsna kiiresti igavaks, peaks vist mõned teemapostitused ka plaani võtma.

3 comments:

josssa said...

Muinastulede öö oli tõesti väga vinge ja soovitan ka omalt poolt! Also, girl, väga hästi kirjutad!

Kadi said...

Väga vahva postitus :) Koolijutud on mõnusad ja loeks neid veelgi - ise sel aastal kooli ei lähe ja juba mingi kummaline võõristus sees.. Ehk aitavad koolipostitused sellest tundest kiiremini üle saada :)

Ole tubli!

Paula said...

Aitäh, Kadi! Üllataval kombel usun, et jääksin ise ka koolipostitusi, eelkõige nende kirjutamist, igatsema, kui ma kooli ükspäev lõpetama peaksin. Aga Sinu rõõmuks üritan neid lähiajal veel postitada :)