Pages

Sunday, September 15, 2013

DSD ja kool-kool-kool



Taaskord olen suutnud blogi unarusse jätta, ent vähemalt võin täiesti ausalt tunnistada, et igasugune blogikirjutamine oleks toimunud minu uneajast. Sellest poleks ka iseenesest hullu olnud, sest koolis olen niikuinii padi ja just täna arutasime Joosepiga, et ka parima tahtmise korral tekiks esimene fotosessiooni võimalus ilmselt kusagil detsembris, kui meie märkmikus vaba hetk tekib. Liialdan pisut, ent mitte palju.


Vahepeal on ühe tavalise koolinädala kohta toimunud päris palju. Muu hulgas sain kätte DSD Stufe I diplomi, millele kaasnes pidulik üleandmine. Päris täpselt ma isegi ei tea ja tõtt-öelda pole isegi huvi tundnud, mida see diplom minu jaoks reaalselt tähendab, sest mu sees kripeldab selline tunne, et päris nii imeline ning tähtis ta ei ole, nagu räägitakse, sest taodeldavad keeletasemed on siiski ainult A2 ja B1. Ise tegin selle eelkõige harjutamise pärast, sest niikuinii plaanin teha DSD II eksami ning üldjoontes on eksam sarnane, lihtsalt keeleliselt raskem. Loogiline. Aga iseenesest kõlab uhkelt ka lause, et mul on esimene rahvusvaheliselt tunnustatud keelediplom olemas. Ja mingil määral tunnen, et võlgnen kogu oma saksa keele oskuse, mis nüüdseks on juba küllaltki roostes, Raatuse gümnaasiumile, sest kui Härmas on üks aine, milles ma ei tunne end edasi arenevat, on see justnimelt saksa keel. 


Ühtlasi alustasin õpingutega autokoolis Motohunt. Ma usun, et mitte keegi ei kartnud autokooli ette nii palju kui mina. Tegelikult kardan sõidutunde siiani, kuid teooriatundidega olen küll juba kahe korraga ära harjunud. Esiteks selle pärast, et mul on maailma kõige lahedam teooriaõpetaja ja teiseks selle pärast, et ma käin seal koos Eneli ja Eliisega, kes on ka supervinged. Pealegi on see isegi mõnevõrra huvitav. 

Autokooliga seoses... Ma kaldun üldiselt arvama, et seda blogi ei loe just eriti paljud inimesed ja kui loevad, siis mingitel väga segastel põhjustel ja ebaregulaarselt, olgugi et suveseminaril sai üsna selgeks, et leidub ka täiesti suvalisi inimesi, kes mu blogi pidevalt jälgivad, mis on väga rõõmustav. Igatahes käin ma enne teooriatunde Coffee Inist läbi ja viimane kord sattusin teenindaja otsa, kes mu rõõmsalt ära tundis ja mainis, et loeb mu blogi. Ja seda on alati väga hea kuulda, seega on mul mitu päeva blogimotivatsioon olnud, aga mitmetel erinevatel asjaoludel lükkus see siis nüüd tänasesse. 


Uuel nädalal mind ilmselt samuti liialt palju blogist ei leia, sest alustab Härma mälumäng ja ühtlasi tuleb järjest peale kontrolltöid ning muid hindelisi töid. Pealegi on mul kaks kiisumiisut, kes tahavad ka natuke tähelepanu saada. Praegugi on nad nõuks võtnud, et tuleb magama minna ja blogikirjutamine muutub iga minutiga raskemaks, sest mõlemad pressivad klaviatuuri peale ja nõuavad pai, seega ma vist lõpetan selle noodiga. 


5 comments:

marek said...

06.10 õhtu tasuks küll vabaks teha :)

http://www.rockcafe.ee/kava/event/michael-monroe-fin

Anonymous said...

Kelle sa teooriaõpetajaks said?
Motohunt on hea valik ;)

Paula said...

Verliini!! :)

Paula said...

ja Monroed tahaks kuulama-vaatama minna küll, aga ei tea, kas jõuab :(

Martin said...

Tupliii!