Pages

Wednesday, August 21, 2013

Õpilaste suveseminar



16.-18. augustil olin Vaibla puhkekeskuses suveseminaril ja täitsin meediatiimis fotograafi ülesandeid. Üritusele registreerisin ma pooljuhuslikult ja isegi ei mäletanud hiljem, et end sinna kirja panin: eeldasin, et mul pole vähimatki võimalust, aga proovisin ikka. Ja loomulikult olin ma küllaltki üllatunud, kui ma mõne aja pärast postkastist kirja leidsin, kus seisis, et ma olen nüüd osa ürituse meediatiimist. Seminarieelsed emotsioonid olid seinast seina. Kõlas kui hea võimalus uusi kogemusi saada ja millestki lahedast osa võtta, samas kaasnes sellega lisaks pildistamisele veel mitu lisaülesannet, mis lõpuks kuhjusid üheks suureks stressi tekitavaks kohustustehunnikuks. Nii leidsingi end kartongist tundide viisi žabloone, tähti ja mustreid välja lõigates ning neid kokku liimides. Imekombel jõudsin enne üritust valmis!

Sain endale Siimu tehtud imeilusa logoga särgi ka, millest sai ürituse jooksul minu vaieldamatu lemmik!!!

Selles võrkkiiges ristiti mind Männimaja printsessiks, sest ma kurtsin kühmuga madratsi ja jaheda toa üle, lisaks sellele olin see vahva blond, kelle kohta meeletus koguses blondinalju tehti. Besides käidi mulle hoogu lükkamas kogu aeg (tegelikult korjasid poisid need käbid aeg-ajalt kokku, mis nad kiige alla mu kingade sisse viskasid ja läksid siis uuesti kaugemale, et oma mängu jätkata) =))






Esimene päev oli suures osas lihtsalt tutvumine ja kohanemine. Ma üritasin mingeidki pilte saada ja juba esimesel päeval sai selgeks, et ülejäänud meediatiimi kõrval olen ma paras hunnik saamatust. Igatahes kogu seminari sumina pildistamisest palju rohkem jäi meelde õhtune tähtede pildistamine, sest ma arvasin alati, et ma ei suuda elus ühtki korralikku tähepilti teha. Õhtul aga avastasime Reino ja Justiniga, et taevas on superselge ja tähed säravad. Reino oli nõus mulle oma statiivi laenama ja seletama, kuidas kõige paremini tähepilte teha saab ning Justin toetas kogu üritust oma Nokia app'idega ehk siis kõik taskulambist kuni tähtkujude otsijani. Vahepeal nägime muulil ka prožektoriga kogu liikumas ning eeldasime, et tegu on meediatiimi kaamerapoisi Heiloga ning hakkasime rõõmsalt tema nime hüüdma ning Beyoncé - Halo't laulma. Lähemal vaatlusel selgus, et tegu on tegelikult kalameestega, kes selle aja peale juba üsna etteheitva pilguga meie poole vaatasid. Nojah... Oma esimese korraliku tähepildi sain igatahes kätte!



Teise päeva hommikul olime varakult maast lahti, et minna peamajja Marise vannituba kasutama. Põhjuseks tõsiasi, et meediatiim oli paigutatud pehmelt öeldes tagasihoidlikku Männimajja, kus puudusid WC ja duširuum, selleks tuli kõndida tagasi peamaja kõrval asuvate kabiinide juurde. Maris aga magas tol hommikul magusat und, seega seadsime sammud väliduššide juurde ja väga hullu polnudki, isegi soe vesi oli! Hommik algas osalejatele hommikuvõimlemisega, peale seda tehti asiseid asju ka, koguneti arutelurühmadesse ja lisaks kõigele mängiti seltskonnamänge. Hiljem toimus ka laat, kus sai erinevaid vingeid asju teha: vibu lasta, zorbpallides ringi tuiata ja palju muud. Suure osa päevast tegelesin mina fotoseinaga, mis pidi õhtusel tsirkusepeol kuum teema olema. Ise ma küll tsirkusepiltideni tegelikult ei jõudnudki, sest vaatamata oma valgele objektiivile ja kindlale käele jäi ikka puudu välgust või siis vähemalt statiivist. 





Kolmas päev algas meie jaoks teisest päevast hiljem, sest olime juba korra välidušše proovinud ja mõtlesime, et ei hakka enam Marist traumeerima. Nagu kiuste oli kolmanda päeva hommikul muidugi soe vesi otsas ning päev algas ühe korraliku jääkülma dušiga. Osalejatele algas päev jällegi hommikuvõimlemisega, sellele järgnes taaskord asine programm ning siis vaikselt ürituse lõpetamine. Meediatiim korraldas tantsuvideo filmimise-pildistamise ja peale seda jagati auhindu, kirjutati ükteise seljale ilusaid soove ja mõtteid ja peale seda hakkaski vaikselt kojusõit. Enne tegime veel Canonite ühispildi. Tegelikult oli terve ürituse vältel õhus tunda Nikonite ja Canonite vahelist konkurentsi (noh, mis konkurents see ikka oli, sest Canonite ülekaal oli märkimisväärne), aga sellele pani punkti viimasel päeval jäädvustatud pilt Canonitest. 

Perepilt 

Üldkokkuvõttes tuleb tõdeda, et väga hea fotokogemuse sai sealt kindlasti: õppisin ülehelikiirusel objektiive vahetama ja tähepilte tegema. Ja meediatiimist nii palju pikemalt, et kõik, kes sinna ametlikult ja vähem ametlikult kuulusid, on kõik väga rikutud mõtlemisega ja ma pole veel mitte kunagi nii palju kahemõttelisi nalju kuulnud kui nende kolme päeva jooksul. Aga omamoodi toredad olid nad ka, isegi Heino oma pidurdamatu pildistamise ja ülesäritatud piltidega oli päris lõbus. Ja minu seminariga seotud "heade otsuste" tegemisele pani punkti see, kui ma otustasin kiiruse mõttes Reino autoga Tartusse minna ning siis oma nahkjaki puhkekeskusesse unustasin. Ma küll vabandasin seitse korda ja olin isegi nõus leppima sellega, et jakist jäin ilma, aga kuttidel oli väga lõbus, ots keerati kohe ümber ja kui olin oma jaki keskusest ära toonud, algas põnev kas-saame-bussi-kätte-või-ei mäng, mille võitis paraku siiski buss. Aga vähemalt oli lõbus. Ja kõik said ju pisikese blondi üle korralikult taaskord naerda!  




No comments: