Pages

Thursday, July 11, 2013

4th of July

 

Kuigi mu suved on viimastel aastatel suurel määral Ameerikas möödunud, pole ma veel kordagi neljandal juulil sinna kanti sattunud. Seekord jättis emme nimelt 4th of July ka sisse, seega oli reisi lõpuks kogunenud hunnik ideid, kuidas seda õhtut veeta. Väidetavalt on võimalusi neljanda juuli veetmiseks suures plaanis kolm. Üks võimalus on veeta see suurlinnades paraadide ja rahvamasside keskel ning vaadata ilutulestikku kõrghoonete katustelt üheskoos meeletute hordide rahvaga. Teine võimalus on veeta see kodus oma perega, mille juurde kuulub tavaliselt ka isiklik ilutulestikuvoor. Kolmas viis on kogu sellest melust lihtsalt eemale saada ja linnast välja sõita ning seal püsida, kuni kõik pidustused on läbi. Vältimaks suuri rahvamasse otsustasime tuttavatele külla minna.


Kohale jõudes leidsime eest umbtänava, mille lõpust paistis Chesapeake'i laht ja mille ääres olid imearmsad Annapolisele omased majakesed, millest ma juba eelmisel aastal pikalt kirjutasin, kui mitte juba üle-eelmisel... Tänaval oli rahvast kogu naabruskonnast, kes olid (kuuldavasti just lõppenud) paraadi vaatama tulnud. Kõik pered olid midagi kaasa toonud, seega kulges mööda tänava äärt pikk laud salatite, puuviljade, brownie'de, lipuvärvides cupcake'ide ja burgerimaterjaliga, mis lõppes suure grilliga. Väikesed lapsed olid riietatud lipuvärvidesse ja kusagilt majakesest kostis muusikat, osadel treppidel mängiti kitarri. 


Ühtäkki tahtis üks kolmest eelmainitud tuttavate lapsest minuga paaris olla. Algul polnud mul õrna aimugi, millest jutt käib, aga mõne aja pärast selgus, et kohe algavad mängud. Esimeseks mänguks oli egg tossing ehk siis mäng, kus paarilised peavad muna üksteisele käest kätte viskama, ise iga kord sammukese eemale astudes - kes äärekivini jõuab, on võitja. Minu pisike paariline oli väga entusiastlik, mina aga kartsin, et see ei lõpe hästi. Me küll ei võitnud, aga juba teises voorus olime küllaltki tublid ja ei saanud kumbki munaga kokku. Küll aga õnnestus kellelgi empsile munaga pihta visata (tõsi küll, suurema dämmi võttis kaamera enda peale). 


Peale munaloopimist algas võidusöömine, kus vanuseklasside kaupa söödi võidu arbuusi. Selle võistluse ajal varjusin puu taha ja tegin teistest pilti. Peale seda algas aga veepommide loopimise võistlus, mis oli teoreeriliselt sama mäng, mis egg tossing, aga veepommidega. Meie veepomm pidas vastu täpselt ühe viske, seega saime ülejäänud aja teisi paare vaadata. Rene ja Hanna olid mõlemas võistluses ilmselged liidrid ja vist isegi võitsid veepommivõistluse. Peale viimast võistlust avastasid väiksed lapsed, et suures ämbris on veel hunnik veepomme ja siis muutus tänav ühtäkki suureks "lahinguväljaks" ja kõik, kes teele ette jäid, loobiti veepommidega märjaks. 


Tegelikult oli kogu see üritus väga meeleolukas ja seda mitte ainult väikestele lastele, vaid üleüldse. Tervel tänaval valitses mõnus meeleolu ja kõik olid rõõmsameelsed. Veidi hiljem liiguti Annapolise sillale, kust sai ilutulestikku vaadata, mis kestis ühtekokku veerand tundi ja oli väga vinge, peale seda käisime kohustuslikus krabirestoranis, mis oli Marylandile iseloomulikult väga-väga hea. Terve õhtusöögi aja sain pisikestele tüdrukutele pilte joonistada, seni kuni nemad mulle patse punusid ja minust portreesid joonistasid. Et neljas juuli on nüüd ära tähistatud, jääb minu USA külastamise aegade listi veel ainult cherry blossom'i periood...


No comments: