Pages

Friday, March 1, 2013

Minu esimene NO99 teatri kogemus, mis osutus fenomenaalseks... disappointmentiks :)

Klassireis koos a-klassiga Tallinnasse oli eelkõige täis ülipositiivseid ja ülinegatiivseid hetki, mis kokku jätsid üldiselt positiivse mulje. Kella kaheksa paiku hakkasime Tartust sõitma ja Tallinnasse jõudes läksime kohe Tallinna Tehnikaülikooli. Tuleb tõdeda, et ma ei teadnud sellest koolist eelnevalt põhimõtteliselt mitte midagi. They had my curiosity juba siis, kui me läbi selle suure ja ülivinge maja kõndisime, aga they got my attention, kui nende dekaan mootortõukerattaga uksest sisse sõitis :)

Esialgu räägiti natuke üleüldse kooli korraldusest ja suundadest, seejärel jagati meid kolme rühma, kusjuures me jäime mehaanikagruppi, mida juhatas vana härmakas. Ja ei kahetse üldse, sest supervinge oli. Ma ei tea, kust alustada. Esiteks, TTÜ paikneb ühe suure campusena suurel alal, seega on kõik põhimõtteliselt käeulatuses. Neil on ülimalt palju praktikat ehk siis kui tavaliselt kurdetakse, et ülikoolis ei saa üldse praktikat, siis need tüübid ehitavad roboteid, autosid ja kõike muud, millest suurt osa ei oska ettegi kujutada. Olenevalt teaduskonnast muidugi. Kool näeb ülimalt vinge välja, neil on Ameerika nurgake, piljardilauad, 3D printer ja ülivinged laborid. Nad teevad koostööd supervingete koolidega nagu MIT, Stanford jnejne. 

Ühesõnaga, see kool suutis mind selle paari tunni jooksul täiega tehnikaülikooliusku pöörata, seega hetk tagasi vaatasin läbi nende geenitehnoloogia ja bioloogia õppekavad. Ja põhimõtteliselt kogu kodulehekülje. Ja need voldikud, mis me kaasa saime. 

Peale TTÜ'd käisime Lennusadamas, mis oli ka teist korda üpris tore. Käisin seekord koos Joosepiga Lembitus, mis kujunes väga lõbusaks, sest mida laeva nina poole, seda madalamaks muutus lagi ja seda rohkem pidi Joosep kummardama. Believe me, see oli üsna entertaining, eriti kuna voodid olid umbes tema jalgade pikkused ja laeva nö toast tuppa viisid ümmargused uksesarnased moodustised, kust ta end läbi pidi suruma.

Õhtupoole, pärast poodides kolamist ja Vapianot, läksime NO99 teatrisse, kus mängiti "Pedagoogilist poeemi". Ma tõtt-öelda ootasin sellelt tükilt suhteliselt palju, sest ma käin nii harva teatris, seega on see selline peaaegu big thing, mille üle nagu veel järgmine päev ka arutada ja mõelda. Noh, tuleb tõdeda, et arutada saab sellegi etenduse üle veel pikalt, olgugi et me ainult pool ära vaatasime. Well, ma ei tea, kuidas sellest blogis kirjutada, aga let's start sellega, et enne etendust selle kirjeldust lugedes ei jäänud sellest väga mingit muljet. Tundus selline... tavaline deep thingy paljude noortega. Esimene pool etendusest kujunes igatahes oodatust PISUT erinevaks. Laval oli umbes 15-20 noort, kes esialgu põrandaid pesid, olgugi et nende õpetaja (?) ämbrid koguaeg uuesti ümber lükkas ja neid vahepeal niisama õrritas. Mingi hetk hakkasid nad mängima veidrat kulli, kus pidi üksteise nimesid hüüdma. Aeg-ajalt jäi kullimäng seisma ning nende pauside ajal leidsid aset mingid veidrad pisistseenid ehk siis kõik need noored suudlesid omavahel kordamööda ja vähe sellest, et mõned kutid laval alasti ringi lasid ning täiest kõrist roppusi karjusid, lõppes vaatus kahe vees püherdava ja üksteist märgade juustega piitsutava topless noore neiuga =)) Sellel hetkel otsustasime, et on aeg teatrist lahkuda ning läksime šoki leevendamiseks Komeeti koogile ja kohvile. Teatri lõpus heideti meile ette, et me nii vara lahkusime, sest tegu oli fenomenaalse tükiga, kus noored lavakooli õpilased õppisid laval end vabalt tundma. Mul on väga hea meel, et nad end seal hästi tundsin, aga ma siiski tunneks end pisut paremini, kui ma teaksin 13 eurot makstes, et etendus, mida ma teatrisse vaatama lähen, on... Well... las ta siis jääb. Igatahes olime mõlemad pettunud.


Tagasiteel vaatasime HIMYM'it ja tudisime, Tartusse jõudes oli full jõulutunne, sest kõik oli nii mõnusalt lumine ja taevas oli nii selge, et tähti oli superhästi näha. Hommikul (rohkem nagu pärastlõunal) vedasin ennast õigekirjaolümpiaadile, mis läks vist eeldatavasti hästi. Enne Tallinna sõitu sain ühtlasi teada, et vaheajal lähen emakeele üleriigilisele olümpiaadile, seega ei saanud olümpiaadid veel tänasega otsa. 

Praegu naudin reede õhtut hea raamatuga (mis loodetavasti ei osutu üllatus-pornoks) ja tassi teega, sest sel ajal, kui teised ilmselt lavatäiele alasti näitlejatele plaksutasid, ootasime meie lõdisedes teatri ukse taga. Ma vist isegi eelistan seda kurguvalu hetkel. 

No comments: