Pages

Sunday, March 31, 2013

lihavõttejänesest rähnini

Minu jaoks pole vaheaeg õieti lõppenudki, sest selle nädala kaks koolipäeva ei olnud just kõige sisukamad ning koolitunnet tekitas eelkõige DSD, mis ei olnud ka kuigi pingeline. Oma pika nädalavahetusega jäin see-eest väga rahule. Näiteks käisin Kambjas, õppisin selgeks halvaaga küpsisetordi tegemise, mis on väga vajalik oskus, kuna see on superhea kook, mis saab superlihtsalt ja superkähku valmis. Peale selle õppisin inglise keelt ning vahelduseks käisin lumehanges linde pildistamas. Juba mitu korda olen tahtnud rähni pildile saada, aga kord polnud objektiivi, kord rähni. Olin juba leppinud faktiga, et pean tihaseid varblasi pildistama, kui äkki vuhises rähn ka kohale. Niisiis sain oma kauaoodatud rähnipildid ja jäin isegi rahule.



Need nokapealsed kühmud on nii armsad...

Vahepeal kerkis üles kanade nimeprobleem, nimelt puudus kolmel kanal ja ühel kukel nimi. Mul oli küll idee panna kahele kanale vanade Suure-Kambja mõisapreilide järgi nimeks Leedi von Buxhoevden ning Leedi von Stackelberg, aga siis varjutas minu idee Joosepi kiiduväärt idee panna lombakale kukele nimeks dr. House. Niisiis on kanalas kuked Joosep, dr. House ja kanad Paula ja Rene, kusjuures kolm kana on siiani nimetud. Ideed on oodatud, kuid tasub mainida, et tegu on kahe äravahetamiseni sarnase ja ühe pisut heledama pruuni kanaga, kelle nimed peaksid olema ühe ideega ja nii ühte auku, et keegi pahaks ei pane, kui need omavahel sassi lähevad.

Dr. House

Kogu Kambjas oleku vältel kantseldasime ka kahte peremeheigatsuses vaevlevat spanjelit, kelles üks oleks end järelvalve puudumisel masendusest lõhki söönud ja teine kargles ja ulus terve aja, keeldudes igasugusest toidust. Kutsikasilmapiltideks jätkus materjali mõistagi piisavalt.




Mune värvisime loomulikult ka, sibulakoorte ja porgandilehtedega. Sinised munad jätsime muidugi värvimata. Kuna pisike murelik Miia küsis, kas Paula ikka tagasi tuleb, käisin peale Kambjat Joosepi juures ka ning sain veel mune värvida. Seekord sibulakoorte, makaronide, riisi ja mustikatega. Hommikul oli lihavõttejänes hunniku šokolaadimune ära peitnud, seega kulus suurem osa hommikust nende otsimisele. Kuna see oli minu esimene lihavõttejänes, aitas kõvasti kogenenum Miia suure osa minu ja Joosepi (kes viilis munade otsimisest korvpalli mängides) šokolaadimunadest üles leida. 



Kaks väsinud käpakest vasakul...

Enne Tartusse tulekut sain ühe proovisõidu roomikutega ATV-l, mis oli esialgu küllaltki hirmutav ja pisike Paula ei jõudnud ega julgenud õieti gaasi vajutada ega kuhugi poole pöörata, aga lõpuks sõitsin mitu tuuri järvel, üle saare ja mööda põlde ning metsatukka. Pärast olid käed-jalad küll väsinud, aga sõit oli supervinge ja seda väärt. 



No comments: