Pages

Thursday, March 7, 2013

glubnika & gublinka

Mul pole üldse pilte paraku, sest viimasel ajal tekib mul pildistamise vaba hetk alles siis, kui väljas on kottpime. See-eest võin teile oma vahepealsetest saavutustest rääkida. Õppisin selgeks vene keele tähestiku ja harjutasin lugemist, sest mu soon-to-be vene keele õpetaja ütles, et kõik algab õigest hääldusest. Kui hääldus käes, on keel põhimõtteliselt selge ja käänded tulevad iseenesest. Seega võite minuga algelist venekeelset vestlust arendada. Täna sai Joosep paar tundi naerda, kui ma üritasin meelde tuletada, kuidas vene keele maasikas kõlas ja lõpuks gublinka ütlesin. Vähemalt jääb mul nüüd elu lõpuni meelde, et maasikas on vene keeles glubnika.


Peale vene keele õppimise sunnin end lugema ka kirjandusklassikat. Jutustaks teile toreda loo sellest, kuidas Paula otsustas endale hubase õhtu koos kvaliteetkirjandusega korraldada :) Tegin endale jasmiiniteed meega ja kuhjasin voodisse hunniku patju ning fliise ja vedasin kohale parima lugemislambi kogu korteris. Kõik oli perfektne ja ma olin peaaegu kindel, et selle kohustusliku kirjanduse raamatuga läheb paremini, kui eelmisega ("Kuningas Oidipust" püüdsin viis korda uuesti alustada, kuni emps ei lubanud enne toast väljuda, kui raamat loetud) ja tuju oli superhea. Ja täpselt siis, kui ma olin pikali visanud, natuke teed joonud, raamatu kätte võtnud ja esimese lehe keeranud, sain aru, et ka see raamat pole proosas. Seega otsustasin raamatu mõneks teiseks korraks jätta. Dialoogivormis lihtsalt on midagi, mis teeb selle nii... mitteloetavaks. Ma mõtlen isegi peale kirjanduse tunde värsivormis. Rääkimata "Kuningas Oidipuse" lugemisest.

Matemaatikas skoorisin tunnikontrolli eest teise viie, mis on mu kahtede-kolmede roduga võrreldes lausa imepärane. Ei, ma ei tee nalja, mul on kõigi kolme perioodi jooksvad hinded matemaatikas olnud kahed, kolmed ja harva ka neljad, lihtsalt periooditööd on hästi läinud. Ma ei ole lihtsalt kiirarvutamise või äkiliste tunnikontrollide inimene. Ja mu õpetaja on sellega täiesti fine, sest ta teab, et Paula jooksvad hinded ongi kolmepuru. Thing is, et jooksvad hinded loevad periooditöös ainult nii palju, et viite ja neljade eest saab lisaprotsente, muu näeb lihtsalt Stuudiumis hoiatav ja hirmutav välja.

Ilmad on vastikud, sest kuigi päeval on päike ja tekib tunne, et kohe-kohe sulab lumi ära, siis tegelikult on megajahe ja hommikuks on lihtsalt jääväli. Täna nägime orienteerujaid ja arutasime tükk aega, miks tahaks keegi kiilasjää ja tapva temperatuuriga üliõhukeses kostüümis mööda linna ringi joosta. Siiski on lootust, et varsti-varsti sulab lumi ära ja ma saan kasutada Vaksali ja Tähtvere jooksmisvõimalusi (Maaülikool, Karu park, Tähtvere park), pealegi pole Emajõgi ka üldse kaugel. Leppisime Joosepiga kokku, et enne suvevaheaja algust jookseme 100 km. Juppidena. Jääb üle loota, et lumi aprilli lõpus ära ei sula.

Ja pisike rott sai päris F1 jope

Ja kui lumi ära sulab, siis saab jälle regulaarsemalt pilte ka, wii. Ja siis loeb Eva ka mu blogi jälle, wii. 

3 comments:

Anonymous said...

kes su venku õpsiks saab?

Eneken said...

meh, kahekõnevormis raamat on eriti lõbus - loe kõvasti ;)

Paula said...

Anon: Ma ei tea tegelikult, sest eeldatavasti pean sügisel tasemetesti tegema, mille alusel pannakse mind ühte vene keele rühmadest. Praegu õpin Vaabi käe all, sest tema õpetab hetkel kõige nõrgemat rühma.

Mami: Lausa imetore :)