Pages

Sunday, January 13, 2013

Ajalugu Paulaga

Ilus punane oli lihtsalt :)))

Karma. Ma kaotasin täna ise oma kindad ära. Ja nagu ikka, tulevad kõige paremad asjad kõige ebasobivamal ajal. Ma olen juba pikemat aega tahtnud härmatist pildistada. Hommikul läks emps lennuki peale ja ma otsustasin kuuese bussiga Tartusse tulla. Paraku läheb sellel kellaajal buss hoopis 5:45 ja mingil määral olen ma õnnelik, et ma selle peale ei sattunud, sest see on see aeglane ja põrisev Valga buss, millega pole mul veel ühtegi head kogemust olnud. Niisiis ootasin bussijaamas tunnikese, lugesin pärilikkuse kohta (sain palju rohkem aru kui eelmine kord, aga they lost me somewhere seal, kus oli juttu "koodipäikesest") ja avastasin uut Tallinna bussijaama. See näeb päris vinge välja ja on näha, et Tallinn paneb oma bussindusse päris palju effortit, sest see nägi täitsa nagu ilus välja. Nagu Härma-söökla-kind-of-ilus. Selline natuke liiga bright orange. heh, nagu Blogger'gi. Aga see-eest on neil väga korralikud piletiautomaadid ja ekraanid ja isegi kohvik, mis sellel kellaajal küll kinni oli, aga siiski. Igatahes jõudsin ma ilusasti seitsmese bussi peale ja pärast suuri jõupingutusi süveneda veelkord "koodipäikesesse" ja seejärel vahelduseks Liivi sõtta jäin ma lihtsalt magama. Üles ärgates oli juba Tartu, härmatises Tartu. Ja kiiresti asju kokku kohmitsedes ei leidnud ma enam enda kindaid. Vaatamata sellele ei suutnud ma tegemata jätta neid pilte, mida ma pikemat aega teha olin tahtnud.


Kolmapäeval vastan ajaloo arvestust ja see pidavat olema arutluse vormis mingil kindlal teemal Eesti keskajast ning varauusajast. Ka muinasaja lõpust, kui nüüd päris aus olla. Igatahes otsustasin ma ära kasutada sellist vinget asja nagu blogi ja ühendada tänase postituse sellega, mida ma tegelikult tegema peaksin ehk siis õppimisega. Ma lihtsalt arvan, et kui ma olen need arutlused vähemalt osaliselt läbi mõelnud ja kirjutanud, siis on mul see teema esiteks selgem ka juhuks, kui peaks tulema tavaline küsimustega töö ja samas ei jääks ma oma arutlusega nii jänni, kui mul kontseptsioon ees oleks. Seega ma kirjutan üles need asjad, mida ma teadma peaksin ja mis seal arutluses kindlasti kirjas peaks olema, olgugi et arutlus ise on ilmselt tegelikkuses kõvasti pikem ja arutlevam. Need on rohkem nagu pikad faktilõigud :) Pealegi kui inimesed jõuavad mu blogisse otsingusõnadega nagu "suusakepid" ja "ruutfunktsioon", siis miks mitte ei võiks nad siia jõuda "Liivi sõda" või "Jam Zapolski rahulepingut" googeldades ja leida eest Paula imelised üllitised. Pealegi saate te kolmapäevani kommentaarides mu vigu parandada, et ma oma arvestusel faktidega korrektne oleks. Kes ajaloost ei huvitu, võivad pilte vaadata ja homset blogi oodata. 


Usundid. Muinasaja inimese vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund. Muinasusundi alla käisid tavad ja uskumused mis olid seotud mõistega püha. Pühaks peeti seletamatuid ja müstilisi asju ning nähtuseid. Eestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega ning muinasusku iseloomustas animism - arvati ka kõigil looduse osadel olevat hing. Mõnedel esemetel, nähtustel usuti olevat ka vägi. Arvati, et väe abil saab loitsida, nõiduda ja ravida. Inimesi, kelle sõnades oli väga, nimetati tarkadeks. Inimese isikupära kandja ning keha elushoidja hing arvati peale surma jäävat perekonda mõjutama ning mille auks peeti hilissügisel hingedepäeva. Pühamuteks olid muinasajal ohvripaigad: ohvrikivid, hiied, allikad ja puud. Kirja- ega lugemisoskust tol ajal ei tuntud, mistõttu kandusid kõik teadmised edasi põlvest põlve sõnalisel teel. 
Kui katoliiklus 13. sajandi paiku Eestisse jõudis, muutusid usu iseloom ning selle tunnused täielikult. Usu keskmeks polnud enam loodus, vaid kirik. Kirikud olid katoliiklusele omaselt kaunistatud maalide ja skulptuuridega üldiselt gooti stiilis suursugused sakraalehitised. kus peeti missasid, kus omakorda domineeris muusikalissõnaline osa ehk liturgia. Usk hakkas levima ladinakeelse kirjasõna teel, mille mõistmiseks kasutati palju selgitavaid pilte. Sümboliks sai rist ning iseloomulik oli vägivaldne ristimine, mis väljendus Eesti aladel ristisõdadena. Kui muinasusundis oli eestlastel mitu jumalat, näiteks Taara ja Uku, siis katoliiklus keskendus ühele jumalale. See-eest oli palju pühakuid. 
Katoliiklusega tekkisid Eestisse ka esimesed koolid. Algselt olid nendeks toomkoolid, mis valmistasid ette kõrgemaid vaimulikke, kui hiljem tekkisid aadlike poegade jaoks mõeldud linnakoolid ja hiljem ka ülikoolid.
Eestlased võitlesid oma muinasusundi eest ning paganlus säilis Eesti aladel veel pikka aega pärast seda, kui ristiusustajad siia paikseks olid jäänud. Selle eest maksid eestlased ka trahve. Ajapikku võis eestlaste kommetes aga näha ristiusu mõjutusi. Esialgu matmiskommetes, kui põletusmatuste asemel levis üha enam matmise komme ja ehetena hakati kaelas kandla pronksristikesi. Leviku tagamiseks rajati kabeleid ka kihelkondade kaugematesse punktidesse. 
16. sajandil tekkis aga vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, misjärel algatas Martin Luther usupuhastuse aastal 1517. Tallinna jõudis reformatsioon aga alles 1523. aastal. Kogu usupuhastue idee väljendus evangeeliumiusus ehk siis õndsaks saamises ainult Jumala armust usu läbi ning see propageeris ka kõigi võrdsust Jumala ees. Eestis kogus usupuhastus kuulsust juba tänu sellele, et eelnevalt valitses siin katoliku preestrite vastane meeleolu. Luterlus tõi kaasa pildirüüste ning suures osas kadusid kirikutest kaunistused ja skulptuurid, muutes need tagasihoidlikeks. Luterluse eesmärk oli teha usk rahvakeelseks, et see jõuaks kõigini. Nii koostatigi Simon Wanradti ja Johann Koelli poolt luterlik eesti- ja alamsaksakeelne katekismus aastal 1535. Raamat aga keelustati mõne aasta pärast ning kästi hävitada. Põhikoormus lasus linnakoolidel ning rikkamatel olid koduõpetajad, kuid suures plaanis säilis haridus sellisena, nagu varem. Levima hakkas eestikeelne kirjasõna. Kui katoliikluse ajal säilis mingil määral eestlaste muinasusund ning paganlus, siis usupuhastus tõi kaasa nõidade tagakiusamise, suretades muinasusu sootuks välja. 



Liivi sõda. 
Põhjused:
  1. Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud kolmeks väikeriigiks: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. 
  2. Vana-Liivimaa oli kaotanud ohutunde, seega oli ainsaks sõjaliseks üksuseks Liivi orduvägi, mis poleks suutnud võistelda kuningriikidega.
  3. Venemaal valitses tsaar Ivan Julm IV, kes tahtis endale sadamat, kuid kuna Venemaale oli soise maa tõttu selle rajamine raskendatud ning üleüldse raske töö, pidas ta lihtsamaks viisiks võtta endale mõni Eesti sadam. Aadlikel oli valvsus hajunud.
  4. (Ajend) Tartus kehtestati Tartu maks, mille kohaselt pidi maksmata raha tagasi maksma 3 aasta jooksul ning seda ei suudetud teha.
  5. Läänemerel tahtsid ülemvõimu Rootsi ja Taani, kuid tekkis veel üks konkurent - Rzeczpospolita. 
Sõja käik:

1.  Algus
  • Vene väed tungisid Pihkvasse, vallutades teel Kirumpää ja Vastseliina linnuse.
  • 1558. aastal alustati Narva pommitamist, kus venelaste kaaslasteks olid tatarlased koos oma maa põletamise taktikaga.
  • Narval ei lubatud hakata hansalinnaks, seega alistus Narva vabatahtlikult, et ei peaks enam Tallinnaga konkureerima.
  • Järgmiseks etapiks oli Tartu vallutamine, mille jaoks veeti sõjamasinad kohale mööda Emajõge, vallutades teel Kastre linnus.
2. Tartu piiramine
  • Tartu oli hästi kindlustatud ning venelased ei tundnud end seal kindlalt. 
  • Linnamagistraat ja piiskop panid kokku nõudmised venelastele, mis võeti vastu ja nii säilitasid venelased Tartus vaid sõjalise võimu.
  • Lõppes Tartu piiskopkond (1227-1558)
3. Vahesündmused
  • Saare-Lääne piiskopkond müüs end Taani kuningale, kes saatis hertsog Magnuse Saare-Lääne aladele sõdima. 
  • Saare-Lääne piiskopkonna lõpp (1227-1558)
  • Magnus liitus Ivaniga.
  • Liivi ordumeister annab end Poola kaitse alla. 
  • 1560. toimub Oomuli ehk Härgmäe lahing, kus ordumeister saab venelastelt lüüa.
  • Liivi orduriigi lõpp (1236-1560)
  • Eestit tahtsid korraga Taani, Poola ja Venemaa. 
  • Magnus rajas Põltsamaale oma kuningriigi (Liivimaa kuningriik 1570-1577)
  • 1561. aastal andis Tallinn end vabatahtlikult Rootsi kuninga Erik XIV võimu alla.
4. Sõja lõpp
  • Langes Liivimaa kuningriik, kuna tsaar ei usaldanud enam Magnust ja hiljem lasi ta ülesastumise pärast vangistada. 
  • Poola vallutas Tartu ja mitmed Venemaa alad langesid. 1582 sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, mis kestis kuni aastani 1625. 
  • Lõuna-Eesti oli Rzeczpospolita võimu all.
  • 1583. aastal sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Venemaa vahel


Ma lihtsalt ei jõua rohkem. Enne kolmapäeva üritan ülejäänud ka läbi kirjutada. Meie klassi tuleb uus tüdruk, muide, nagu ma klassikommuunist aru sain. Anywho, ma nüüd lähen teen tassi teed ja jätkan selle imelise "koodipäikesega". Te võite siis enne kolmapäeva kõik üle täpsustada, ma oleks väga tänulik. Ja ma luban, et ma ei kasuta edaspidi oma blogi väga palju õppematerjalide päheõppimiseks, vähemalt üritan :)



2 comments:

marek said...

Millist Eesti ajaloo käsitlust teile õpetatakse? Kas juba ver.2.0 :)

http://www.postimees.ee/1099638/uus-kasitlus-torjub-korvale-rahvusromantilise-arusaama-eesti-keskajast/

http://uudised.err.ee/index.php?06269748

Paula said...

Tundub, et pigem seda esimest versiooni, aga natuke tuleb sellest teisest käsitlusest ka tunnuseid ette.