Pages

Thursday, January 31, 2013

putukatest


Ma tean, et ma olen oma blogilubaduses täiega läbi kukkunud, aga ma lihtsalt tahtsin teile teada anda, et see (siin üleval) on see, millega ma tegelenud olen. Ja kuigi see on joonistus mu bioloogiavihikust, siis ma ei ole tegelikult joonistanud, vaid bioloogiat õppinud. Ja ma arvasin, et te pigem loeks seda ja saaks teada, miks ma 2 päeva kirjutanud pole, kui vaataks kaht täiesti randomit pilti, mis on eelmistele kuupäevadele postitatud.

Samas ei arvanud ma ka aasta alguses päris tõsiselt, et ma päriselt mõneks olümpiaadiks õpiks. Jah, ma küll õppisin natuke füüsikaks, kuhu ma kunagi ei jõudnudki ja natuke keemiaks, kus ma olin eelviimane (või Tartu 23., kui positiivset külge vaadata) ja imenatuke matemaatikaks, kus ma olin kusagil keskel. Tegelikult polnud ma kuigi kindel, et ma bioloogiaolümpiaadile üldse saan, sest Raatuse koolivoorust edasi saamine tundus ikkagi pisut teine asi kui Härmast edasi saamine. Aga ma sain. Ja selle pärast vedasin ma endale koju aasta jagu loodusajakirju, võtan siiani läbi gümnaasiumiõpikut, vaatasin kümmekond videot bioloogia kohta ja umbes sama palju motiveerivaid videosid TED'ist, mis olid lihtsalt huvitavad. Ma tõesti olen selle bioloogiaga tegelenud, sest ma sain aru, et ma ei taha sealt ära tulla teadmisega, et ma oleks võinud palju rohkem selle jaoks teha. Sest what if putukauurimine ongi my thing ja ma ei lähe putukauurijaks ainuüksi selle pärast, et ma ei viitsinud gümnaasiumi alguses olümpiaadiks õppida, jäin "kuhugi keskele" ja kaotasin igasuguse motivatsiooni bioloogia alal. Ja siis ma lähen mingit semiootikat õppima ja olen elu lõpuni õnnetu, sest see lihtsalt EI oleks my thing.

Ja putukauurija on lihtsalt my way of saying bioloog, sest bioloog tundub kuidagi liiga... ametlik. Pealegi pole mul õrna aimugi, kas ma tahaks uurida putukaid või kivisid või hoopis midagi muud. Niisiis loodan, et keegi ei pea pikka viha nende kahe vahelejäänud postituse pärast ja et nüüdsest ei jää enam ühtegi vahele.

Maku telefoninumber wanted! :)

Monday, January 28, 2013

1136


Just siis, kui ma olin oma päevakava enam-vähem normi saanud, tekkis kuskilt taas päevakorda saksakeelne kirjand, mille enda jaoks küll juba vaikselt ebatähtsate asjade listi olin kandnud, aga kui mu vana klassijuhataja helistas ja ütles, et pooled DSD tegijad ei vasta isegi ta kõnedele, sain aru, et oleks parem see siiski ära teha. Peale selle tuli kusagilt mingi vabadusvõitluse viktoriin, milles iseenesest ei pea osalema, aga mis tundub ikkagi huvitav ja mille eest saab kunstiajalukku viisi, mis on alati hea. Ja keemiaviktoriin tuli lihtsalt meelde, olgugi et see on koguaeg teemas olnud.

See periood tundub koolis kuidagi seisvat, esiteks kindlasti selle gripi pärast, aga isegi enne seda ei tundunud seal midagi toimuvat. Ma usun, et see tähendab mingit väga kiiret perioodi enne arvestusi, mis ei kõla üldse hästi. Ja ma nii tahaks selle asemel pigem mõnest fotokonkursist osa võtta või midagi muud lõbusat teha :(

Ööd :)

Sunday, January 27, 2013

27




Empsiga katsetasime millalgi, pole vist veel blogisse jõudnud. 

Saturday, January 26, 2013

26


Tuleb tõdeda, et kogu see gripinädal aitas pigem kaasa, sest ma jõudsin kõikide asjadega jälle enam-vähem järje peale ja enam ei ole mingit suurt kuhja, mis tegemist tahab. Joosep oli nii armas ja aitas mul Teaduskooli ära teha, mis kahekesi ei tundunudki nii raske. Ja bioloogiat olen ka õppinud. Blogi kirjutamisega pole veel küll uuesti järje peale saanud, aga ma üritan sellega ka tegeleda :)

Friday, January 25, 2013

pannkoogireede :)


Gripp on koolis päris korralikku tööd teinud, sest meie klassist oli täna koolis 8 õpilast ja Cassy mainis eile, et neid oli vist 12? No igatahes oli kool täna üsna tühi, kuigi käisin ise ka ainult ühe tunni. See-eest pühitsesime täna Joosepiga PlayStationi sisse, mille Rene mu tervendamiseks saatis. Seni aitab igatahes väga hästi, vaatasime "I am Legendi" ära, mis oli väga hea, ainult et kohati väga creepy. And the dog dies, mis pole kunagi hea :( Filmi kõrvale tegin pannkooke, mis tulid täna superhästi välja. Ja Joosep tegi supervinge puuviljadishi, seega kõik oli vinge.


Homme jätan füüsikaolümpiaadi vahele ja üritan kuidagi kõik vajaliku ära teha. Teaduskooli kontrolltöö on seekord loogika kohta ja ma pole sellega siiani hakkama saanud, jääb üle loota, et esmaspäevaks saan :) 

Thursday, January 24, 2013

miu

Vedasin end üle pika aja täna jälle kooli ja elasin isegi terve päeva üle, aga kuna peaaegu pool kooli puudub ja enamik on siiski haige, kavatsen homse päeva küll lühikese teha. Hetkel on hull vässu, sest 8 tundi pärast nädalat lebotamist pole just fun. Aga mul on pilt teetopsiga, sest prantsuse keelest sai varem ära ja sai kodus käia ja veel ühe topsitäie teed teha :) :) Koolis õnneks ei toimu suurt midagi selle gripi pärast.


Wednesday, January 23, 2013

23


telefonipiltide postitus nr 2

Tuesday, January 22, 2013

22



Since ma olin vahepeal nii haige, et ma ei suutnud isegi normaalset kirjandit kirjutada (minu puhul suhteliselt üllatav), siis ei tulnud blogidest ka midagi välja, aga õnneks on mul telefonis hunnik pilte :):):)

Sunday, January 20, 2013

Perfektne kirjeldus mu päevast :))

Friday, January 18, 2013

Robin Scherbatsky'st

Ma ei ole tavaliselt mingi seriaaliinimene. Kuigi jah, väiksena jooksime me vanaemaga lasteaiast koju, et seebikaid vaadata ja mõned aastad tagasi vaatasin suver arvutist poole hommikuni seriaale. Viimasel ajal oleme Joosepiga küll hunniku filme vaadanud, aga kui filmiideed otsa said, läksime "How I Met Your Motheri" ja "Simpsonite" peale üle. Esmaspäeviti on muidugi "Meeleheitel koduperenaised" ka teemas. Igatahes, ma ei ole kunagi olnud "Pretty Little Liarsi" või "Gossipgirli" vaataja tüüpi, seega pole ma kunagi vaimustuses olnud ühestki naisnäitlejast. Seni on mulle meeldinud ainult Eva Longoria, aga seda ka üldiselt selle pärast, et ta on nii ilus ja ta oli abielus Tony Parkeriga. Gaby ei ole just selline seriaalitegelane, kelle olemus väga meeldiks, vähemalt enamiku ajast on ta rohkem selline natuke arutu missy. Anywho, ma leidsin vist oma esimese seriaalilemmiku ja selleks on "HIMYM'i" Robin Scherbatsky. Esiteks näeb ta alati lihtsalt nii ilus välja, teiseks on see HIMYM, seega ta naljad on obviously head ja kolmandaks on temas lihtsalt midagi teistsugust. No ja, otseloomulikult on kõige vingem see, et ta on Barneyga koos. Wii, ma tunnen ennast päriselt nagu mingi seriaalineiu...

Homme on matemaatikaolümpiaad ja ma olen saanud mingi vahva gripi, mis vist koolis ringi liigub. Kirjutaksin rohkem, aga ma peaks võimalikult palju magama, et homseks natukenegi matemaatikaks võimeline olla.


Thursday, January 17, 2013

:)

Kuigi see postitus on kergelt hilinenud, siis tegelikult on mul eilsest siiski pilt. Tegime Joosepiga hunniku Caesari salatit ja käisime Lõunakeskuses ja vaatasime hunniku HIMYM osi. Äkki jõuan õhtul pikema postituse kirjutada...



Wednesday, January 16, 2013

Tegin inglise keele õpikus testi stressi kohta ja sain vastuseks, et mul on küll väga stressirohke periood, kuid ma tulen sellega enam-vähem toime ning kui ma rohkem kohustusi juurde ei võta, peaks kõik hästi olema. Pidasin sellest kinni: vastasin täna ajaloo ära, asemele tuli keemiaviktoriin!

Teisipäeva hommik

Täna ei jõua rohkem :(

Tuesday, January 15, 2013

no pressure, no pressure


  • Pildid on fotoshootist empsiga.
  • Homme on ajaloo vastamine, nii palju siis blogisse kirjutamisest...
  • Joosep sai keemiaolümpiaadil 4. koha, ma ise üritan bioloogiale rõhku panna ja selle 23. koha tasa teha. 24'st...
  • Tegin Annabelile käevõru, millest on pilt eilses postituses. 
  • Mul on uus klassiõde, enne keda tuleb sellel nädalal klassidesse jõuda, et ta minu ja Annabeli firmapinki ei hõivaks...
  • Viimasel pildil on maailma kõige armsam pisike Iris, kellel me Tallinnas külas käisime ja kellele meeldib robugaatoriga ehk siis programmeeritud alligaatoriga mängida.
  • Istun nüüdsest inglise keeles preili Getheliga!
  • Ja ma peaks hetkel nii palju muid asju tegema, seega järjekordne pildipostitus. Nädala lõpuks peaks ajagraafik natukene rahulikumaks minema, ma loodan. 




Monday, January 14, 2013

Sunday, January 13, 2013

Ajalugu Paulaga

Ilus punane oli lihtsalt :)))

Karma. Ma kaotasin täna ise oma kindad ära. Ja nagu ikka, tulevad kõige paremad asjad kõige ebasobivamal ajal. Ma olen juba pikemat aega tahtnud härmatist pildistada. Hommikul läks emps lennuki peale ja ma otsustasin kuuese bussiga Tartusse tulla. Paraku läheb sellel kellaajal buss hoopis 5:45 ja mingil määral olen ma õnnelik, et ma selle peale ei sattunud, sest see on see aeglane ja põrisev Valga buss, millega pole mul veel ühtegi head kogemust olnud. Niisiis ootasin bussijaamas tunnikese, lugesin pärilikkuse kohta (sain palju rohkem aru kui eelmine kord, aga they lost me somewhere seal, kus oli juttu "koodipäikesest") ja avastasin uut Tallinna bussijaama. See näeb päris vinge välja ja on näha, et Tallinn paneb oma bussindusse päris palju effortit, sest see nägi täitsa nagu ilus välja. Nagu Härma-söökla-kind-of-ilus. Selline natuke liiga bright orange. heh, nagu Blogger'gi. Aga see-eest on neil väga korralikud piletiautomaadid ja ekraanid ja isegi kohvik, mis sellel kellaajal küll kinni oli, aga siiski. Igatahes jõudsin ma ilusasti seitsmese bussi peale ja pärast suuri jõupingutusi süveneda veelkord "koodipäikesesse" ja seejärel vahelduseks Liivi sõtta jäin ma lihtsalt magama. Üles ärgates oli juba Tartu, härmatises Tartu. Ja kiiresti asju kokku kohmitsedes ei leidnud ma enam enda kindaid. Vaatamata sellele ei suutnud ma tegemata jätta neid pilte, mida ma pikemat aega teha olin tahtnud.


Kolmapäeval vastan ajaloo arvestust ja see pidavat olema arutluse vormis mingil kindlal teemal Eesti keskajast ning varauusajast. Ka muinasaja lõpust, kui nüüd päris aus olla. Igatahes otsustasin ma ära kasutada sellist vinget asja nagu blogi ja ühendada tänase postituse sellega, mida ma tegelikult tegema peaksin ehk siis õppimisega. Ma lihtsalt arvan, et kui ma olen need arutlused vähemalt osaliselt läbi mõelnud ja kirjutanud, siis on mul see teema esiteks selgem ka juhuks, kui peaks tulema tavaline küsimustega töö ja samas ei jääks ma oma arutlusega nii jänni, kui mul kontseptsioon ees oleks. Seega ma kirjutan üles need asjad, mida ma teadma peaksin ja mis seal arutluses kindlasti kirjas peaks olema, olgugi et arutlus ise on ilmselt tegelikkuses kõvasti pikem ja arutlevam. Need on rohkem nagu pikad faktilõigud :) Pealegi kui inimesed jõuavad mu blogisse otsingusõnadega nagu "suusakepid" ja "ruutfunktsioon", siis miks mitte ei võiks nad siia jõuda "Liivi sõda" või "Jam Zapolski rahulepingut" googeldades ja leida eest Paula imelised üllitised. Pealegi saate te kolmapäevani kommentaarides mu vigu parandada, et ma oma arvestusel faktidega korrektne oleks. Kes ajaloost ei huvitu, võivad pilte vaadata ja homset blogi oodata. 


Usundid. Muinasaja inimese vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund. Muinasusundi alla käisid tavad ja uskumused mis olid seotud mõistega püha. Pühaks peeti seletamatuid ja müstilisi asju ning nähtuseid. Eestlaste elu oli tihedalt seotud loodusega ning muinasusku iseloomustas animism - arvati ka kõigil looduse osadel olevat hing. Mõnedel esemetel, nähtustel usuti olevat ka vägi. Arvati, et väe abil saab loitsida, nõiduda ja ravida. Inimesi, kelle sõnades oli väga, nimetati tarkadeks. Inimese isikupära kandja ning keha elushoidja hing arvati peale surma jäävat perekonda mõjutama ning mille auks peeti hilissügisel hingedepäeva. Pühamuteks olid muinasajal ohvripaigad: ohvrikivid, hiied, allikad ja puud. Kirja- ega lugemisoskust tol ajal ei tuntud, mistõttu kandusid kõik teadmised edasi põlvest põlve sõnalisel teel. 
Kui katoliiklus 13. sajandi paiku Eestisse jõudis, muutusid usu iseloom ning selle tunnused täielikult. Usu keskmeks polnud enam loodus, vaid kirik. Kirikud olid katoliiklusele omaselt kaunistatud maalide ja skulptuuridega üldiselt gooti stiilis suursugused sakraalehitised. kus peeti missasid, kus omakorda domineeris muusikalissõnaline osa ehk liturgia. Usk hakkas levima ladinakeelse kirjasõna teel, mille mõistmiseks kasutati palju selgitavaid pilte. Sümboliks sai rist ning iseloomulik oli vägivaldne ristimine, mis väljendus Eesti aladel ristisõdadena. Kui muinasusundis oli eestlastel mitu jumalat, näiteks Taara ja Uku, siis katoliiklus keskendus ühele jumalale. See-eest oli palju pühakuid. 
Katoliiklusega tekkisid Eestisse ka esimesed koolid. Algselt olid nendeks toomkoolid, mis valmistasid ette kõrgemaid vaimulikke, kui hiljem tekkisid aadlike poegade jaoks mõeldud linnakoolid ja hiljem ka ülikoolid.
Eestlased võitlesid oma muinasusundi eest ning paganlus säilis Eesti aladel veel pikka aega pärast seda, kui ristiusustajad siia paikseks olid jäänud. Selle eest maksid eestlased ka trahve. Ajapikku võis eestlaste kommetes aga näha ristiusu mõjutusi. Esialgu matmiskommetes, kui põletusmatuste asemel levis üha enam matmise komme ja ehetena hakati kaelas kandla pronksristikesi. Leviku tagamiseks rajati kabeleid ka kihelkondade kaugematesse punktidesse. 
16. sajandil tekkis aga vastuseis paavsti juhitud kiriklikule keskvalitsusele, misjärel algatas Martin Luther usupuhastuse aastal 1517. Tallinna jõudis reformatsioon aga alles 1523. aastal. Kogu usupuhastue idee väljendus evangeeliumiusus ehk siis õndsaks saamises ainult Jumala armust usu läbi ning see propageeris ka kõigi võrdsust Jumala ees. Eestis kogus usupuhastus kuulsust juba tänu sellele, et eelnevalt valitses siin katoliku preestrite vastane meeleolu. Luterlus tõi kaasa pildirüüste ning suures osas kadusid kirikutest kaunistused ja skulptuurid, muutes need tagasihoidlikeks. Luterluse eesmärk oli teha usk rahvakeelseks, et see jõuaks kõigini. Nii koostatigi Simon Wanradti ja Johann Koelli poolt luterlik eesti- ja alamsaksakeelne katekismus aastal 1535. Raamat aga keelustati mõne aasta pärast ning kästi hävitada. Põhikoormus lasus linnakoolidel ning rikkamatel olid koduõpetajad, kuid suures plaanis säilis haridus sellisena, nagu varem. Levima hakkas eestikeelne kirjasõna. Kui katoliikluse ajal säilis mingil määral eestlaste muinasusund ning paganlus, siis usupuhastus tõi kaasa nõidade tagakiusamise, suretades muinasusu sootuks välja. 



Liivi sõda. 
Põhjused:
  1. Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud kolmeks väikeriigiks: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu. 
  2. Vana-Liivimaa oli kaotanud ohutunde, seega oli ainsaks sõjaliseks üksuseks Liivi orduvägi, mis poleks suutnud võistelda kuningriikidega.
  3. Venemaal valitses tsaar Ivan Julm IV, kes tahtis endale sadamat, kuid kuna Venemaale oli soise maa tõttu selle rajamine raskendatud ning üleüldse raske töö, pidas ta lihtsamaks viisiks võtta endale mõni Eesti sadam. Aadlikel oli valvsus hajunud.
  4. (Ajend) Tartus kehtestati Tartu maks, mille kohaselt pidi maksmata raha tagasi maksma 3 aasta jooksul ning seda ei suudetud teha.
  5. Läänemerel tahtsid ülemvõimu Rootsi ja Taani, kuid tekkis veel üks konkurent - Rzeczpospolita. 
Sõja käik:

1.  Algus
  • Vene väed tungisid Pihkvasse, vallutades teel Kirumpää ja Vastseliina linnuse.
  • 1558. aastal alustati Narva pommitamist, kus venelaste kaaslasteks olid tatarlased koos oma maa põletamise taktikaga.
  • Narval ei lubatud hakata hansalinnaks, seega alistus Narva vabatahtlikult, et ei peaks enam Tallinnaga konkureerima.
  • Järgmiseks etapiks oli Tartu vallutamine, mille jaoks veeti sõjamasinad kohale mööda Emajõge, vallutades teel Kastre linnus.
2. Tartu piiramine
  • Tartu oli hästi kindlustatud ning venelased ei tundnud end seal kindlalt. 
  • Linnamagistraat ja piiskop panid kokku nõudmised venelastele, mis võeti vastu ja nii säilitasid venelased Tartus vaid sõjalise võimu.
  • Lõppes Tartu piiskopkond (1227-1558)
3. Vahesündmused
  • Saare-Lääne piiskopkond müüs end Taani kuningale, kes saatis hertsog Magnuse Saare-Lääne aladele sõdima. 
  • Saare-Lääne piiskopkonna lõpp (1227-1558)
  • Magnus liitus Ivaniga.
  • Liivi ordumeister annab end Poola kaitse alla. 
  • 1560. toimub Oomuli ehk Härgmäe lahing, kus ordumeister saab venelastelt lüüa.
  • Liivi orduriigi lõpp (1236-1560)
  • Eestit tahtsid korraga Taani, Poola ja Venemaa. 
  • Magnus rajas Põltsamaale oma kuningriigi (Liivimaa kuningriik 1570-1577)
  • 1561. aastal andis Tallinn end vabatahtlikult Rootsi kuninga Erik XIV võimu alla.
4. Sõja lõpp
  • Langes Liivimaa kuningriik, kuna tsaar ei usaldanud enam Magnust ja hiljem lasi ta ülesastumise pärast vangistada. 
  • Poola vallutas Tartu ja mitmed Venemaa alad langesid. 1582 sõlmiti Jam Zapolski vaherahu Poola ja Venemaa vahel, mis kestis kuni aastani 1625. 
  • Lõuna-Eesti oli Rzeczpospolita võimu all.
  • 1583. aastal sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Venemaa vahel


Ma lihtsalt ei jõua rohkem. Enne kolmapäeva üritan ülejäänud ka läbi kirjutada. Meie klassi tuleb uus tüdruk, muide, nagu ma klassikommuunist aru sain. Anywho, ma nüüd lähen teen tassi teed ja jätkan selle imelise "koodipäikesega". Te võite siis enne kolmapäeva kõik üle täpsustada, ma oleks väga tänulik. Ja ma luban, et ma ei kasuta edaspidi oma blogi väga palju õppematerjalide päheõppimiseks, vähemalt üritan :)



Saturday, January 12, 2013

Pealkiri

Mul pole täna ühtegi on purpose tehtud pilti, seega saate hunniku telefonipilte, mida blogis veel ilmselt olnud pole. Keemiaolümpiaad läks, nagu keemiaolümpiaadid alati lähevad ja Tallinna bussis lugesin pärilikkuse kohta või vähemalt proovisin. See on veider, kuidas mõned tegelikult nii lihtsad asjad pannakse kirja nii keerulistena. Võib-olla on asi minus, aga ikkagi. Homme proovin uuesti.

Tegime empsiga pilte, seega homne blogi pole nii suvaline.

Mul saab telefoni aku varsti tühjaks või nagu mu matemaatikaõpetaja armastab öelda - otsa saab teine, seega lootke rohkem homsest postitusest.









Friday, January 11, 2013

beetles

 WII!

Sain oma pärlipunumisega ühele poole varem, kui arvatagi oleksin julgenud. Õnneks. Ma kartsin, et mul võtab see nädalaid või lausa kuid enne, kui selle juurde jõuan. 2013 tundub nagu minu aasta. Isegi bioloogia olümpiaadiks kordamise tundi jõudsin täna ja mul peaaegu nagu oleks päriselt motivatsiooni ja tahtmist kolmapäevaseks tunniks see materjal läbi vaadata, mida ta soovitas. Paralleelselt tegelen veel Eesti kesk- ning varauusajaga, seega igav mul küll ei hakka. Ilmselt on see ka põhjus, miks ma selle käevõru nii ruttu valmis sain - see oli selline mõnus nobrainer vahelduseks. Käevõru tegemise kõrvale vaatasin kolm ja pool tundi TEDi videosid täiesti seinast seina teemadel ja tunnen end nüüd palju targemana. Või siis saan paremini aru, kui vähe ma asjadest tean.

Mul tegelikult on 5 sõrme, mitte 3,5. 

Vahepeal olen suutnud oma keskmise hinde uuesti 4,8 peale kerida ja see on mingil määral omamoodi motivatsioon, et seda seal hoida. Kaasa aitas tänasest üllatustunnikontrolliga matemaatikast puudumine, kuigi sadly oleks see vist olnud seekord (ja ka ainus kord) kerge viis, mitte tugev kolm.

Aga mis seal enam. Tänane päev möödus ühtlasi väga eduka keemia kordamise sessiooniga, seega teil pole aimugi, kuidas ma homset keemiaolümpiaadi ootan. Sarcasm.

Anywho, ma tahaks öelda, et järgmise 2-3 nädala teemad Paula blogis on bioloogia, bioloogia, ajalugu, bioloogia, "Dear John", pärlid, matemaatika, bioloogia ja.. kui hästi läheb, siis midagi muud ka. Bioloogia. Vaatasin oma koolivooru tulemused ka üle ja olen päris uhke, et ma peale seedeelundkonna segamini ajamise midagi muud väga lolli sinna ei kirjutanud.

P.S. Mu blogilugejate arv on sellest ajast peale, kui ma iga päev blogima hakkasin, kasvanud umbes 2 korda suuremaks ja see kasvab endiselt, seega saab mu blogi hetkel päevas keskmiselt 500 klikki. Seda on päris palju. Ja see on natuke creepy. Aga MIS SEAL IKKA, ma ei lase end sellest üldse heidutada. Ja ma postitaks oma postitused hulga varem, aga ma ei suuda kunagi ühtegi pealkirja välja mõelda...

:)

Thursday, January 10, 2013

J'adore le coca, mais je n'aime pas les petits pois.

Suvel oli meil Joosepiga väga tihe jalutamisschedule, aga kooli ajal on selleks aega vastikult vähe, vara läheb pimedaks ja lisaks sellele on talvel õues külm. Peale selle võiks Joosepit nimetada kinnaste kaotamise maailmameistriks ja ilma kinnasteta on selle ilmaga õues paras piin. Vaatamata sellele tegi Joosep mulle ettepaneku minna täna jalutama ja ütles, et ma saaksin fotoka kaasa võtta. Paula oli muidugi väga õnnelik ja kohe nõus, sest homme on õnneks vaba päev ehk siis olümpiaadiks kordamise päev ja kooli kavatsen end vedada vaid inglise keele kontrolltööks. Veel paremaks läks mu tuju, kui Joosep mu Kuukivi pärlipoodi vedas.


Kes veel ei tea, siis niiumbes 3 aastat tagasi, päris selle aja alguses, kui ma blogima hakkasin, omasin ma hunnikutes pärleid ja tarvikuid ja kujutasin ette, et mul on tulevikus oma ehtepood ja ma olen seda tehes meeletult õnnelik. Ma ei teagi, kas mu pärlipalaviku kadumise põhjuseks oli kurb tõsiasi, et paari aastaga kasvas pärlitest ehete tegemine nõmedalt palju kuulust ning pea iga kolmas müüs või vähemalt tegi ehteid või hoopis ajapuudus. Võimalik, et tekkisid lihtsalt teised huvid - fotograafia, hiljem kitarr. Ja blogi, otseloomulikult. Seega olin sellest poest mööda kõndides alati mõelnud, et kui ma veel pärlitega tegeleks, oleks see minu Meka, minu paradiis, sest 3 aastat tagasi ei olnud Tartus (tahaks öelda, et sellisel kujul ilmselt ka terves Eestis) nii vingeid pärlipoode ning minu pärlikogud pärinesid netipoodidest või siis reisidelt. Sisse pole kunagi julgenud minna, ma isegi ei tea miks. Aga ma olin väga happy, et Joosep mu täna sinna vedas, sest see oli nii armas ja nostalgiline. Ja see kõik lõppes sellega, et ma soetasin endale paar karpi pärleid ja mõtlesin vaadata, palju mul pärlipunumisest veel meeles on. Joosep oli igatahes nõus mulle töölaua kavandama, juhuks kui mul peaks pärliarmastus taas tagasi tulema.


Ma olen päris kindel, et tuleks ka, aga täna pole mul aega isegi mitte raamatuid lugeda, päris tõsiselt. Küsisin täna oma klassiõdedelt, kuidas neil jätkub aega seriaalide vaatamiseks. Asi, mida ma olen alati proovinud teha, aga mis mul kunagi õnnestunud pole. Oli aeg, kus ma vaatasin nädalaga paar hooaega mingit seriaali "Victorious", aga üsna pea sain ma aru, et mul pole selle jaoks siiski aega. Või siis piisavalt tahtmist oma uneaega selle alla panna. Vastuseks oli igatahes, et mata kodutööd lükkuvad hommikutundideni, seriaalide ajale või siis üldse mittevajalike asjade listi.

Tartu vanalinna kaunistused on sellel talvel minu arvates lihtsalt superilusad.

Kool ise oli nagu kool alati on. Prantsuse keeles tegin ära hunniku töölehti ning lõpuks otsustas õpetaja, et kuna tal rohkem töölehti pole, võin ära minna. Seega veetsin pool tundi sööklas, mis on nüüd sellist erksat porgandivärvi. Mõjub natuke... ehmatavalt, arvestades ülejäänud maja neutraalseid ja tagasihoidlikke toone. Aga no mis seal ikka, oranžid seinad oma energilisusega bioloogiatunde siiski ei ületa. Ma pole veel oma seisukohta bioloogia suhtes võtnud, annan teada, kui sisse elan.

Üritan teieni oma pärlisaavutuse ka lähiajal tuua, kui sellest üldse midagi välja peaks tulema.

Pealkiri: Väike prantsuse keele nurgake ehk siis mu lemmiksõna seni prantsuse keeles - petits pois ehk herned. Ja otseloomulikult Coca. Kui ma mingeid sügavamõttelisi lauseid tegema õpin, hoian teid kursis.
Ma jumaldan Cocat, aga ma ei armasta herneid. 

Wednesday, January 9, 2013

Jaula Pohanna

Täna pikka teksti ei saa, aga see-eest oli eilne päris mahukas Paula kohta. Seega siin on lugu (Maku soovitus, väga hea lugu) ja Paulapildid.




Pealkiri: halva tujuga parim mäng mida mängida ehk siis Joosepiga vahetasime asjadel esitähti :D

Tuesday, January 8, 2013

kanaarilinnud radikas

Tegin täna pastat, mis üllataval kombel tuli erakordselt hea välja. Isegi Joosep, kes peale hambaarsti läbi tuli ja kelle suu nii valus oli, et ta õieti rääkidagi ei saanud, sõi suure koguse pastat ära ja ütles ilmselt olles unustanud mu eelmiste kordade pastad ja muu sodi, et väga hea on. Või siis ei tundnud ta tänu tuimestusele mitte midagi. Ahhaa teadusnädala (?) raames käisime eelmisel aastal vaatamas filmi "Täiuslik meel" ja seal sõid inimesed maitsemeele kadudes lõpuks isegi seepi, sest selle tekstuur oli huvitav. Seega on teil tegelikult ainult minu arvamus ja mulle väga meeldis.

Koolis ei toimunud mitte midagi väga intrigeerivat. Kodus otsisin inglise keele jaoks raamatut, millest jutustada ja jõudsin Oscar Wilde "Õnneliku printsini", mis on vist sellest ajast saati, kui ma seda esimest korda lugesin, olnud mu lemmikmuinasjutt. Seega ma isegi väga ei mõelnud selle peale, kui õnnelik mu inglise keele õpetaja on, kui ma talle muinasjuttu jutustan. Viimane kord jutustasin seda vist neljandas klassis ja siis oli mu klassijuhataja minus väga pettunud, sest tema arvates polnud see üldse muinasjutt ning kui oligi, siis väga ebasobiv. Ma ei taha seda muinasjuttu nende jaoks ära rikkuda, kes seda lugenud pole (seega ehk pole hea mõte kuni tärnini lugeda), aga see, et antud muinasjutt ei lõpe tavalise "ja kui nad veel surnud pole, elavad nad õnnelikult oma elupäevade lõpuni" lausega, vaid on veidi edasiarendatud ehk siis jõudnud actually sinna kohta, kus nad päriselt on surnud (sest well, sorry to break it for you, aga on üsna suur võimalus, et me kõik sureme ühel päeval) aga samal ajal on nad siiski õnnelikud. * Igatahes olin ma oma õpetaja peale tookord väga pahane.

Väike tähelepanek keelemuudatuste kohta ehk siis uue täiesti ebaselgel põhjusel tekitatud reegli kohta, et ajaloosündmused kirjutatakse läbiva väikese algustähega (millele hiljem lisati täpsustus, mis lubab kinnistunud (täiesti selge, millised siis) ajaloosündmused kirjutada suure algustähega. Annabeliga arutasime eesti keeles asja ja meie arvamus on, et kui varem kohtasid tekstis sõnapaari verine pühapäev suure algustähega, said kohe aru, et tegemist on millegi kohutava ja ilmselt üsna tähtsaga. Nüüd tundub verine pühapäev olevat selline... "Ärkasin hommikul üles ning tõmbasin kardinad eest, vaatasin aknast välja ning mõistsin elevusega, et käes on järjekordne verine pühapäev." ...umbes nagu selline sõbralik väljend sellele, kui su väike õde rattaga sõites põlve veriseks kukub ja siis natuke tönnib, aga siis sööte emme tehtud igapühapäevaseid pannkooke maasikamoosiga ja kõik on jälle hästi. Ma ei virise selle muudatuse pärast, sest mul oleks kahju järgnevate koolilaste elu lihtsamaks teha, aga ajaloosündmused ja läbiv väike algustäht koos jätavad mulle (ja Annabelile) (ja loodetavasti kellelegi veel) ebatähtsa ja totra mulje :)


Bioloogiaõpetaja tegi täna meeleheitliku katse, üritades meile sisendada, et kassid on tegelikult väga kohutavad kiskjad ja näitas meile videot sellest, kuidas kolm väikest kassipoega kasvasid suureks ja hakkasid hiiri püüdma. Kõik, mis ta sai, oli klassitäis kümnendikke, kes vaatasid pead viltu otsas ja ütlesid aeg-ajalt armsal toonil "aww". Kuna mu õpetaja on ilmselgelt koerainimene, siis pilt on pühendusega :))

By the way, juba pool nädalat olen kuulnud magama jäädes sädistavaid linde. Alguses mõtlesin, et pööningule on linnud pesa teinud, sest häält olen kuulnud sellest ajast, kui ilmad jälle külmaks läksid ning kui varblased Sportlandis elavad, miks nad pööningutel elada ei võiks. Siis aga mõistsin, et sellel kortermajal pole pööningut. Seejärel arvasin, et naabrid on endale kanaarilinnud võtnud, mis viis kahe uue küsimuseni: "Kas selle maja seinad on tõesti nii õhukesed?" ja "Huvitav, mis linnud need on?"
Täna sain aru, et tegu on tühipalja radiaatoritorudes voolava kuuma veega :)

Ma ei vastuta selle postituse õigekirja eest, sest andsin endast parima üritades oma postitusega aega jõuda, sorry, püüan homme üle kontrollida.

Monday, January 7, 2013

Two Story Town

Esimene selle perioodi koolipäev algas keemiaga, mis on alati hea. Eesti keeles tuli juttu algustähest, mis on kohutav teema, nagu arvas ka minu eelmine eesti keele õpetaja Kaar. Prantsuse keel on mulle rohkem meeldima hakanud, aga paraku on mul seal viimasel ajal lihtsalt igav. Inglise keel oli nagu inglise keel ikka. Kehalises vastasin korvpalli ära ja keemia ülesannete lahendamises lahendasime Joosepiga kahepeale ära ühe ülesande, mille vastuseid ei olnud õiged - tavaline. Õnneks sain teada, et ei pea enam Viie Kooli Võistlusele minema, mis on mingil määral positiivne, aga keemia ülesannete lahendamise arvestuseks pean käima keemia piirkonnavoorul. 

Viimasel ajal olen veel oma saksa keele DSD ülesannete kallal pusinud ja kirjutanud valmis mitu lugejakirja ja pool kirjandit, aga nende grammatiline korrektsus on kindlasti allapoole arvestus, seega tuleb nendega veel vaeva näha. Kui ma tahan oma ajaloo arvestusega veel ka tegeleda, pean homme kõvasti ajalugu õppima. Õnneks saan homme kolmandaks tunniks minna tänu sellele, et ma viitsisin uurimustööde plakati kallal nokitseda. 

Teelill, in case absoluutselt pole aru saada :D

Avastasin täna, et fotograafiast kooli ajal ei saa suurt midagi välja tulla, sest selleks ajaks, kui ma koolist koju jõuan, on juba pime. Seega saate mu idüllilisest teeõhtust pildi. Ja kuna mu uurimustööde plakat on niikuinii rohkem infographicu tüüpi, siis panen selle ka siia, et te at least usuks, et ma päriselt midagi teen selle asemel, et korralikumalt blogida. Ilmselt kui lõpliku uurimustöö tegemiseks läheb, kaasan sellesse oma blogilugejad ka, promise :)


Käisin trennis ka, mis oli megaväsitav, aga vaatamata sellele mõnus. Nüüd ei jõua enam mitte midagi teha, seega vaatan igaesmaspäevased Meeleheitel koduperenaised ära ja lähen ära magama. Homme siiski kolmandaks tunniks, wii.

Sunday, January 6, 2013

Temper Temper

Käisime Joosepiga kinos Jack Reacherit vaatamas. Ma ei teadnud sellest filmist enne vaatamist suurt midagi, aga see tundus olevat antud valikust kõige vaadatavam film. Mingil põhjusel (võib-olla mulle ainult tundub) on viimasel ajal kinos väga veider valik filme. Igatahes ei oodanud ma sellelt filmilt kuigi palju, sest tutvustus tundus kuidagi veider, aga tegelikult oli väga hea film. Ilma erilise love storyta, meie mõlema üllatuseks. Aga film ise oli väga hea ja Ekraanis oli üle pika aja täitsa vinge käia, vahest isegi vingem kui Cinamonis. Kuigi mõlemas kinos leidub aeg-ajalt mingeid tüüpe, kes otsustavad ika kümne minuti tagant enda Instagrami refreshida või siis üleüldse endast kaameraga pilte teha. Või siis satun mina alati kinno valel ajal.

Pilt eelmisest aastast :D by Mommy 

Bussiga koju sõites nägin räimeonu, kes oma sõbrale rääkis, et tema kass sööb ainult kala ja liha ning vorsti, milles ainult 30% liha on, ta üldse ei söögi. Pikema jutu peale kukkusid räimeonul räimed bussipõrandale ja siis ta seletas, et nüüd läksid räimedel küll uimeluud katki. Kui ta oma räimed kokku oli korjanud, muretses ta oma päikeseprillide pärast, sest need pidavat iseenesest heledaks minema, aga paraku ei lähe üldse. Ja ühel hetkel võttis ta päikeseprillid üldse peast, sest ei saanud enam aru, kas tegu Veeriku või Annelinnaga. Bussisõidud...

Kaubamaja teisel korrusel elab varblane, kellele otsustasime nimeks panna Vello. Vello siutsub armsalt ja elab suurema osa ajast Sportlandi eest posti otsas. Vahel sööstab ta posti otsast alal põrandale toitu otsima, seega jätsime talle pisikesi sepikutükikesi, sest ükski turvamees polnud varblase päästmisest huvitatud ja me ei mõelnud ka välja ühtegi head lahendust Vello vabastamiseks. Aga selgus, et nähtavasti peaks Vellol kaubamajas hea elu olema, sest seal on mõnus soe ning inimesed käivad teda imetlemas ja toitmas.

Homme saate üle pika aja jälle maailma kõige huvitavamaid koolipostitusi, jee. Hetkel joon teed, söön grillvõileibu ja kuulan Bon Jovid. Õnneks pole homme bioloogiat*, huh.

*Ärge SAAGE valesti aru, mul pole bioloogia vastu absoluutselt midagi... (Paula hiding hints in the text since 2009)

P.S. On see aastaaeg, kus Cocat tuleb osta selle pärast, et seal peal on maailma kõige armsamad jääkarud. Kuu aega tagasi oli see aastaaeg, kus tuli osta Cocat, sest iga 2-liitrise pudeli pealt tehti annetus Tallinna Lastehaiglale.

Ja homme lähen trenniiiiiiii!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!