Pages

Sunday, December 16, 2012

Maailmalõpupostitus

Vaatamata sellele, et maailmalõpp suurele osale inimkonnast puhtalt reklaamitrikk, suur naljanumber või hoopis miski tabu on, võtab meie pere seda tõsisemalt kui tõenäoliselt keegi teine, julgen arvata. Juba pikemat aega oleme kas nädalavahetuseti õhtuste kaardimängude kõrvalt, hommikusöögilauas pudru kõrvale või siis lihtsalt õhtuste Skypeisessioonide ajal arutlenud maailmalõpu üle.

Esialgu oli plaanis suur põgenemine poolusele, sest poolused on maailmalõpu puhul kõige ohutumad kohad, kuhu põgeneda. See muidugi oleneb, millisest lõputeooriast lähtuda, sest teooriaid on rohkem kui muinasajal Eestis erinevaid ristiuske (võrdluse üle ühke).

Kui ma oma eelmist maailmalõpupostitust kirjutasin, mida võib näha siit (kahe aasta tagune), lähenesin ma sellele eelkõige skeptiliselt ja lugesin kiiruga läbi hunniku ufo-meteoriidi-yellowstone'i teooriaid, millest suur osa tunduvad kusjuures ülimalt loogilised, kui nendesse süveneda. The thing is, et nende teooriate järgi oleks maailm võinud lõppeda ka tuhat aastat tagasi ja keegi ei saa välistada, et see ka tuhande aasta pärast juhtuda ei võiks. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli igalt poolt lagedale uusi ja uusi teooriaid.

Keegi tiibeti (?) tark väitis, et Maa läbib selle aasta lõpus ala, kus puuduvad aeg ja ruum ning selle perioodi jooksul kaob mitmeks kuuks valgus ja elekter ja palju muudki. Isegi, kui see juhtuma peaks, tähendab see küünlavalgel paastumist, koolivabu talvenädalaid ning pikki-pikki unetunde, pärast mida saab maailm täiesti uude aega ning ruumi, mis on juba iseenesest väga huvitav kogemus. Ühtlasi tähendaks see ilmselt seda, et kõik jumalasse uskuvad inimesed käseksid kõigil teadusinimestel ameti maha panna, sest kui nad ei suuda selgitada aja ja ruumi puudumist, siis kuidas saakski nad tõestada, et jumal on olemas. See oleks juba iseenesest maailmalõpp, ma usun...

Järgmine teooria kerkis päevakorda üsna hiljuti. Nimelt lendas mitukümmend varest end vastu just seda seina surnuks, mille taga töötab ainus inimene, kes üldse suudaks end maailmalõpu eest päästa - Rene. Mitmes artiklis mainiti selgitamatut juhtumit, kus varesed salapärasel kombel end lihtsalt vastu majaseinu surnuks lendasid. Seda teooriat ei uskunud me eriti kaua, sest põhjendus, millega linnuteadlased ja loodusuurijad peatselt lagedale tulid, kõlas üpris asjakohaselt. Nimelt arvati, et linnud sõid hunniku käärima läinud marju, jäid purju ja ei saanud päris hästi aru, mis toimub :)

Muidugi on läbi käinud ka teooriad UFOdest ja zombiedest, kuid UFOd on pigem minu ja Vallo teema ning soodne võimalus Marsile pääseda, seega maailma ei lõpetaks need armsad olevused küll päris kindlasti. Renega oleme jäänud kindlaks siiski päikesetormiteooriale, millele annavad kinnitust Saaremaal nähtud virmalised, sest tegelikult oli see puhas päikesetormikiirgus. Neile, kes Vällikult füüsikatunde pole saanud - Päike on tegelikult roheline. Aga nagu öeldakse: "Don't put all eggs in one basket", seega on Rene otsustanud end varustada ka juhuks, kui maailmalõpp tähendaks zombiede, UFOde või kasvõi dinosauruste invasiooni. 

teemakohane kitarripilt!
See, millest ma teile tegelikult enne sellist suursündmust, nagu maailmalõpp, rääkida tahtsin, ei puuduta kuigi palju küsimust kuidas või millal see lõpeb, vaid hoopis küsimust kuidas mina selle üle elan. Ja põhjus, miks ma selle postituse ettenägelikult varem postitan, on lihtsalt see, et kui maailm tõesti peaks lõppema, pole kuigi palju neid, kes mu kogemusest lugeda saaksid. Enne maailmalõppu toimetatakse mind kõige ohutumasse ja kaitstumasse tsooni üldse, mida võiks nimetada näiteks Rotibaasiks. Rotibaasis on olemas kõik vajalik, mida ühe maailmalõpu puhul vaja võiks minna. Seal on MRE'sid (meals ready to eat), millele tuleb lisada ainult vett, mida Rotibaasi lähedal asuvas veehoidlas on rohkem kui küllalt. Seal on kümnete liitrite viisi kütust igaks elujuhtumiks. Seal on generaator. Seal on varustust tulirelvadest külmrelvadeni ja puudu ei tule ka laternatest ja rakettidest. Seal on kahte inimest mahutav megakelk, mida veab see, kes parasjagu väsinud pole, juhul kui tuleb kuhugi põgeneda. Ühesõnaga on seal garaažitäis varustust ja valmispakitud seljakotte ja selle kõige kõrval oleks maailmalõpp puhas lapsemäng.

Ůhesõnaga, kui seda maailmalõppu nüüd tulema ei peaks, oleks see puhas mõnitamine. Selle aja jooksul, kui ma seda postitust kirjutasin, on üks väike poiss 43 korda edasi-tagasi mööda rongivaguni vahekäiku jooksnud. Jah, ma lugesin. 44...

5 comments:

Anonymous said...

Kindlasti hästi hästi ära leierdatud küsimus, aga küsin ikka :P. Kuidas on nii, et sul on täits isiklik veebiaadress vms. Ala lihtsalt paulajohanna.com, mitte mingi blogspot.com'i jura? Päikest või lund või misiganes! (:

Paula said...

Sain domeeninime sünnipäevaks kunagi ammu-ammu ja hostisin sinna oma bloggeri blogi :D sellega tegeleb mu blogi tehniline pool - Onu.
Päike kõlab hästi :P

Jane Vako said...

Ma pean lihtsalt birder nazi olema ja ütlema,et varesed ei söö eriti suures koguses neid marju,mis purju teevad.seda harrastavad leevikesed,siidisabad jne.Muide varesed on ühed targemad linnud üldse,üliettevaatlikud,seega imelik et nad vastu seina lendavad(kui see sein klaasist ei ole?kui on,siis on see loogiline sest nad näevad sealt taeva peegeldust ja lendavad klaasi sisse). Vabandust kui nüüd veidra mulje jätsin:D aga jah maailmalõpp tuleb vist ükskord nagunii,kui mitte looduslikel põhjustel siis inimrass suudab maakera lõpuks ikka hävitada.deep jane being deep.

:)

Jane Vako said...
This comment has been removed by the author.
Paula said...

See oli telliskivisein. Aga jaa, who knows, just a thought.