Pages

Saturday, November 24, 2012

24.11.2012

Umbestäpselt siis, kui ma olin välja mõelnud, mis ma Joosepi anniversarykingituseks teen, sain ma teada, et heelium püsib õhupallides 10 kuni 12 tundi, seega ainus võimalus need armsad pallikesed valmis seada jäi reedese koolipäeva lõpu ja kella kuue vahele. Niisiis läksingi otse koolist Lõunakeskusesse ja ütlesin, et mul oleks vaja 24 heeliumiga täidetud õhupalli, mille peale paluti umbes poole tunni pärast tagasi tulla. Selle aja peale olin enam-vähem aru saanud, et õigeks ajaks nende pallidega kohale jõuda, et neile veel pikad lindid ja pildid külge panna, on suhteliselt võimatu, sest ilmselgelt ei mahtunud 24 suurt õhupalli mitte ühtegi autosse, bussi ega taksosse, mis tähendas, et pisike Paula kõnnib 24 õhupalliga ilusasti koju. Päris pika maa...


See kujunes aga üsna huvitavaks protsessiks, esiti selle pärast, et kõik vaatasid mind nagu ilmaimet, paljud lasid signaali, osad soovisid häid jõule ja osad vaatasid altkulmu. Kolm õhupalli läksid vastu puuoksi katki, seega oli mu maagilise arvu mõte juba põhimõtteliselt unustatud. Vaksali tänavas tulid mulle vastu umbes kolmeaastane pisike poiss koos oma emaga, kusjuures esimene küsis kutsikasilmadega ja maailma kõige härdama häälega, et kas ma ei tahaks ühte õhupalli talle anda. Ma ei suutnud kuidagi vastu panna, sest ma mõtlesin, et ma murraks muidu ühe pisikese õhupallifänni südame, seega jäi palle alles 20. Kui ma nendega kooli juurde jõudsin, jooksid mulle järele veel kaks pisikest poissi ja tahtsid väga teada, kas ma saan nendega lennata ka. Tunnistasin, et lendamiseks oleks vaja umbestäpselt tuhat korda nii palju õhupalle.
Kui ma viimaks nendega korteriuksest sisse sain, otsustasid kaks palli lambi külge hõljuda, seega jäi palle alles 18. 
Vaatamata sellele jõudsin oma pallimaaniaga õigeks ajaks valmis... 




Pärast õhtusööki ja poeskäiku sain ma Joosepi üllatuse osaliseks, mis oli muidugi übervinge, seega ma tönnasin paar minutit selle üle, kui ilus see välja nägi ja ajasin Joosepi ilusa paikapandud kava rumbat tantsida täitsa sassi. Lõpuks me ikkagi tantsisime rumbat kui enam-vähem ainsat tantsu, mida me mõlemad tantsida oskame. Kui tantsutunde ei korraldata, kavatseme ka eelseisval ballil justnimelt rumbaga särada. Igatahes oli see ilma pikema jututa üks väga, väga vinge õhtu. Ilmselgelt on mul vaieldamatult kõige vingem poiss üldse


Hommikuks oli Joosep igatahes haige, seega pärast seda, kui ta hommikusöögiks südamekujulisi vahvleid teinud oli, sundisin ma teda teki sees olema, tegin talle tass tassi järel teed ja vahel kuuma kohvi, ajasin talle mingit kurgurohtu sisse ja vahetevahel lubasin teda arvuti taha NBA 2k13 mängima, mis tal väga hästi välja tuli. Aeg-ajalt hingasime veel viimast heeliumi sisse, enne kui see pallidest täiesti välja läks ja muuseas vaatasime mitu filmi lõpuni.



Lisan Johani tehtud vinge planeedi ka siia, sest see oli ka osa Paulapoolsest pallimaaniast.

7 comments:

josssa said...

That´s right, she has NBA2K13 :P

Paula said...

hoia see low profile, ma liiga hardcore Rammsteini ja jalgpallivaatamisega juba :D:D

Anonymous said...

Kas sa elad oma poisiga ühes korteris? Lihtsalt uudishimulik... :)

Paula said...

Mispärast kõiki anoneid huvitab see, kellega ja kuidas ma elan? :D Ei ela, loodan, et said oma uudishimu rahuldatud nüüd.

fallie said...

issaaand nii nummyy:))

Paula said...

oli tõesti :)

Anonymous said...

that's love (: