Pages

Thursday, November 8, 2012

1084

Ma vabandan ennast ilusasti tiheda kooliprogrammiga välja, et ma nii kaua kirjutanud pole once again. Kool on fun, kui aus olla. Järgnevat tuleks võtta igasuguse pahameeleta ja pidada meeles, et see on Paula blogi, mis koosneb Paula mõtetest ja tähelepanekutest (ja fun factidest!).

Guess who mulle pelmeene tegi :)

Ma usun, et neid inimesi, kes minu käest selle aasta kevadest kuni tänaseni on küsinud, miks ma küll Härmat Treffnerile eelistasin, on olnud rohkem kui punkte minu Teaduskooli kontrolltöö tulemustelehel, mis täna mu postkasti potsatas. Ja neid, muide, oli üllatavalt palju ühe pisikese koolist rihmaks tõmmatud pärdiku kohta. Siinkohal tahaks mainida, et mu ema ütleb mulle ka vahest rott ning mõnikord kraaka, aga sellele vaatamata on meil väga soojad suhted ja lahe on see tõepoolest. 

Tulles nüüd tagasi selle kooliküsimuse kohta, tahaks öelda, et tänaseni pole koolivaliku üle kordagi kahelnud. Isegi siis, kui härmas tuviskandaal levis või kui matemaatikaõpetaja mulle müüjaks hakkamiseks loa andis. Muidugi ei oska ma seda Treffneriga selles mõttes võrrelda, et ma pole kunagi Treffneri õpilaste nimekirja otseselt kuulunud, aga tõtt-öelda ei oska ma leida ühtegi asja, mis Härma juures Treffile alla võiks jääda. Ja kuni oma elupäevade lõpuni olen valmis ümber lükkama kõiki kuulujutte, mis Härma kohta levivad, sest kust iganes need tekkinud on, ei vasta need tõele seni, kuni sa ise midagi valesti pole teinud.

Ja fun on koolis tõepoolest. Kehalises mängime vahel millimallikat ning saksa keeles üritan kuulamiste ajal mitte uinuda. Ma polegi vist veel maininud, et õpime saksa keeles õpiku järgi, mille eelmisel aastal läbi võtsime ning üleüldse on see üks tore ja vahva tund kontrollimaks, palju mul 7 aastast saksa keelest veel meeles on. Matemaatikarongist jäin selle perioodi alguses kohe maha ning hetkel ootan järgmist :) Koorilaulus oleme tagumise reaga kooriõpetaja ilmselt lõplikult välja vihastanud, kuid esimeste sopranite peale ei saa keegi kunagi kaua pahane olla. Ajalugu on tohutult huvitav ning treenib käelihaseid, sest ma pole kunagi üheski aines nii palju ning nii kiiresti kirjutanud ning vähe sellest kogu teksti kindluse (ja loetavuse) mõttes kodus arvutisse ümber trükkinud. Füüsika on tore juba ainuüksi selle pärast, et ma saan seal esimest korda elus arvutusülesandeid tehes õigeid vastuseid :') Käisime oma klassi ning tarkade aakatega teatris, mis oli üpris huvitav (rohkem nagu selle pärast, et sai ilusasti riidesse pannab ning vaadata, kuidas kõik(1) ennast pliiatsseelikutesse ning ülikondadesse pressinud(2) olid).
(1) - rohkem nagu mõned, aga see oleks kuidagi kuri tundunud, mis polnud eesmärk
(2) - kunstiline müra ;) ;) 

Muidu elust veel nii palju, et teha on kohutavalt palju ja vaikselt olen Coca-Cola PURE mahlade vastu vahetanud :)

5 comments:

Jane Vako said...

Hei !

Annan teada ,et ma olen endiselt su blogi suuuur austaja ,üks õhtu olin nukker , polnud jõudu midagi teha , istusin arvuti taha ja lugesin järjest su kirjutisi, läks kohe tuju paremaks :D Sa ikka oskad noh.

PS:I miss you♥

J.

Anonymous said...

miks sa twitteri ära kustutasid?

Paula said...

Jane: Küll sa oled ikka armas :) Ma olen endiselt sinu fotoblogi austaja, muide. Ja Paula igatseb sind ka! <3

Anon: Kirjutan rohkem blogi ilma Twitterita ja pealegi pole ma otseselt Twitteri mõttele kunagi pihta saanud :)

Anonymous said...

mis asja härmakad polegi rikkad?

Paula said...

oled sa kuulnud kedagi ütlemas: ära mine härmasse, seal on kõik rikkad? you must be from härma, kui su tekstimõistmise oskus that weak on :D