Pages

Sunday, October 28, 2012

P&E nädal Itaalia rannikul ehk siis kuidas me mõlemad puhkamist õppisime


Teisipäeva varahommikul lendasime läbi Kopenhaageni Rooma. Kastrupi lennujaam on üks ilusamaid ja huvitavamaid lennujaamasid üldse, sest sealt leiab lisaks superilusale lounge'ile veel hunniku poode alustades H&M'ist, lõpetades Bvlgari ja Victoria's Secretiga. Üleüldse näeb see rohkem välja nagu kaubamaja, mis on ka üks põhjusi, miks inimesed selles rahulikult aega veedavad ja keset teed jalutavad, muutes väravasse jõudmise üsna keerukaks, kui aega on vähe :)


Rooma me siiski jõudsime.. korraks.. Autorendist saime endale Smarti, mis kõlas alguses nagu piisav põhjus terve nädala vältel võimalikult vähe autoga sõita, aga selgus, et Smart polegi nii kohutav auto. Kohvrid mahtusid ilusasti ära, parkida sai peaaegu igale poole ning pärast 150 km pikkust sõitu Napoli lähedale väitis bensiinipaak end veel täiesti täis olevat. 


Õhtupoolikuks jõudsime hotelli Punta Rossa, mis oli mäeküljel, vaatega merele ja üleüldse superilus. Randa viisid nikerdaud trepid, millest jäid nädala lõpuks jalalihased valusaks, aga muidu olekski kõik liiga ilus olnud. Aaloede, palmide ja lillede vahelt leidis superilusa restorani ja pisikese spaa. Tube oli meil kolm, lisaks veel suure akna all laiutav vann ja vinge vaatega rõdu. Niisiis otsustasime, et veedame võimalikult palju aega hotellis lihtsalt lebotades ja puhkust nautides.


Järgmisel hommikul magasime lõunani ja jäime hommikusöögist ilma, mistõttu võtsime oma pisikese käki (loe: Smarti) ja sõitsime mäejalamile mingisse pisikesse linnataolisse asja, lootes sealt mõni tore söögikoht leida. Kuna tegemist oli kuurortlinnaga, oli nende jaoks juba põhimõtteliselt talv ning välikohvikutest ja restoranidest oli asi päris kaugel. Kõik oli lihtsalt kinni. Asja tegi veel õnnetumaks fakt, et me sattusime sinna just mingil itaallastele omasel lõunapausil, mis kestab miskit kolm tundi või midagi taolist. Tundidepikkune tiirutamine lõppes ühes pisikeses pitsarestoranis (kusjuures seal oli iga teine koht, kust sai vähegi midagi söödavat osta, ristorante, caffeteria või pasticceria), peale mida sõitsime tagasi hotelli.



Teine hommik läks veidi edukamalt ehk siis ärkasime õigel ajal ja saime rõdul hommikust ehk siis palju saia süüa. Seejärel hakkasin mina päevitades oma "Azazeli" lugema, millega ma kuigi kaugele ei jõudnud, sest rõdule ilmus emps ja ütles, et nüüd sõidame Vesuuvi juurde. Pakkisime asjad kokku, panime Smartile hääled sisse (haadi-haa-haa) ja pärast paari tunni pikkust sõitu olime Pompeis.


Kusjuures tasub mainida, et Paula ei teadnud, et Pompei Vesuuvi jalamil asub, aga selgus, et aastal 79 hävitas vulkaanipurse (jah, Vesuuvi oma) terve Pompei linna, mattes selle pea kümnemeetrise tuhakihi alla. Iseenesest oli see kohutav, sest surma sai midagi 16 tuhat inimest ja vabanes umbes sada tuhat!!! korda nii palju energiat, kui Hiroshima pomm. Samas oli see selles mõttes positiivne, (ma ei väida, et see kuidagi moodi kogu selle kohutava intsidendi üles kaaluks) et tänu sellele tuhakihile said teadlased superhästi säilinud ülevaate sellest linnast ja kultuurist. Ahjaa, mu vaheaeg, õigus... Igatahes asus seal all Pompei. Mina eeldasin, et nüüd vaatame natuke aega seda suurt mäge, mis eeldatavasti on Vesuuv, teeme paar pilti ja sõidame tagasi. Selgus aga, et keegi ei pea vulkaane ohtlikuks ega midagi (järelikult on see mingi veider ekslik arusaam geograafiatunnist, et need on suured katastroofilised kohutavad ning surmavad asjakesed) ning vulkaani otsa viis lausa tee. Pikem sõit mööda käänulist mägirada lõppes parklas, kus oli paarkümmend bussitäit inimesi, kes kõik ostsid endale kive ja ronisid mäest üles, et ühte suurt auku vaadata. Auk oli tõesti suur, tuleb tõdeda. Geograafiatundidest jääb palju väiksem mulje, isegi esimeses pingis :) :) :) :)


Muidugi olime valinud Vesuuvi otsa ronimiseks kõige sobivamad jalatsid ehk siis plätud. Vaatamata sellele ning pisikese Paula väga torssis olekule pärast väsitavat ronimist sai Vesuuv ära nähtud ja loomulikult pidin ma piirde alt läbi ronima, et Renele ja Joosepile Vesuuvi juurest kive tuua. Sest piirde taga on need palju vingemad siiski...

Õhtuks olime taas oma ilusas hotellis ja sõime taaskord ühe korraliku õhtusöögi, mis sisaldas, nagu kõik teisedki, võimalikult palju mozzarella di bufalot. Õhtusöökidest rääkides... Sealses restoranis pidid inimesed söömas käima lausa Roomast. Täpselt nii hea see oligi. Kui me oleks osanud hinnata vähipastat, oleks kõik veel ilusam olnud, aga mul oli pisikeste jalgadega vähikestest lihtsalt kahju :(
Sealne mozzarella oli kusjuures nii hea, et kõik mozzarellad, mida me pärast seda proovinud oleme, ei ole sellele ligilähedasedki, mistõttu pikemat aega me vist Eestist ühtegi capreset ei telli. Surprising, et isegi superlennujaama Kastrupi mozzarella ei suutnud Punta Rossa omale konkurentsi pakkuda.
Hotellis uitas esimestel päevadel ringi selline nunnu kiisu, kes käis pikka aega ja lunis meile paisid ning kolmandaks päevaks vist solvus, et me teda tuppa ei lasknud (kuigi ta oskas teha samasuguseid armsaid silmi nagu see kass "Shrekis") ja kadus ära. 


Reedel laekus Eestist uudiseid ootamatu lume kohta. Meil küll lund polnud, küll aga sadas terve päeva vihma. Veetsime pool õhtut ilusalongis ning ülejäänud õhtu veetsin vannis, mis ajas vannivahust peaaegu üle. Emps üritas mulle sellest jänesekõrvu teha ja lõpuks nägin ma välja nagu lumememm, seega tuli täitsa kodune tunne :)



Laupäeval sõitsime tagasi Rooma ning õhtuks olime jälle Eestis. Palju lund. Rene tegi meile vahelduseks mozzarellale kartulit ja ahjuliha, mängisime kaarte ja jõime teed. Ja hommikul sõitsin bussiga Tartusse, terve Tallinn-Tartu maantee nägi nii ilus välja, sest hommikul oli kõik veel härmas. Niisiis Itaalias oli supervinge, aga vahelduseks on jälle nii hea kodus olla. Vahetasime Joosepiga reisimuljeid ja siin ma nüüd olen, homme saab topeltfüüsikaga avapaugu teine periood. Esimese perioodi tulemuste üle olen kusjuures superõnnelik.




No igatahes oli mul koos mommyga supervinge vaheaeg, mis aitas esimese perioodi stressist superhärsti üle saada, mau. Olgugi et me kumbki väga hästi puhkamise kunsti ei oska :) :)

Saturday, October 20, 2012



Esimese perioodi viimane nädal polnudki nii hull, kui kartsin. Võinoh, kõik sai tehtud ja kuigi ma veel lõplikult oma tulemusi ei tea, siis väga hullud nad ka olla ei saa. Nädala sees käisin Raatuses Sprachdiplomiga seoses ja tuleb tõdeda, et seal oli päris veider olla. Ma polegi Härmas olles väga tähele pannud, et see nii palju suurem on. See on üsna ilmselge tegelikult, aga ikkagi tundus Raatuse selline väike ja kitsas pisikeste treppidega tikutoos. Natuke liialdatult. Ja kõige toredam oli muidugi see, et kuna ma jõudsin klassijuhataja juurde siis, kui ta mingite väiksematega järelvastamist tegi, pandi mind ka omadussõnade käänamist tegema =)

Selgituseks, et kahvlid pidid neid kinni hoidma =)

Mingi päev käis Liina külas ja ma üritasin talle matat õpetada, mis iseenesest ei läinud kõige hullemini (arvestades Anna Marini õpetamist). Ja peale seda käisin Joosepi mängu vaatamas, kus nad mõnusalt ära said, aga fun oli ikka.


Reedel tegime Joosepiga filmiõhtu ja sõime wrappe. Tulid superhead, credit läheb mostly Joosepile, sest mina ainult lõikasin asju ja tema oli siiski see, kes need korralikult kokku voltis ja täis toppis :) Kokku jõudsime vaadata hunniku filme, natuke NBA edetabeleid ja natuke Sports Science'it.

Veel-üks-näpin-juukseid-pilt-haa-di-haa-haa.

Sunday, October 14, 2012

If people do not believe that mathematics is simple, it is only because they do not realize how complicated life is. ~John Louis von Neumann


See veider hetk, kui Scrabble'i võistlusel langed teisest voorust välja, võites vaid esimeses voorus tüdrukut, kes lõpuks läbi lohutusvooru üldarvestusse tagasi pääseb ja kogu võistluse kinni paneb. Samas ta oli väga tubli ja niisamuti ka Joosep, kes sai teise koha. Niisiis mul oli niisama ka väga fun :) Pealegi resideerub Joosepi võidetud Scrabble nüüd minu pool, mis tähendab, et ma saan seda temaga ja kõigi teiste külas käivatega mängida.


Homsest algab arvestustenädal, maakeeli perioodi viimane nädal, seega on väga ebatõenäoline, et ma blogida jõuan, aga kuna keegi armas inimene kirjutas mulle Formspringi, et ma ikka rohkem blogiksin, teen ma kiire postituse enne, kui kõik need kontrolltööd mind endasse haaravad või midagi taolist. Kui hästi läheb, saan teile vahepealseid seise teada anda + homme avaldatakse matemaatika lahtise tulemused (probably pole avaldamist väärt üldse)..


Peale Scrabble'i võistlust veetsin oma nädalavahetuse Tallinnas emmega koos riike ja pealinnu pähe õppides ning Teaduskooli matat lahendades. Muuseas tegime ka kohustusliku Vapiano + Komeedi vaarika-beseerull ringi ja mängisime õhtul Scrabble'it ning kaarte. Õhtul õppisin veel ülejäänud vajalikke asju ka ning nüüd olen peaaegu valmis kõigiks nendeks kontrolltöödeks, mille arvu ma enam õieti kokku lugedagi ei oska. Ja ma luban teile, et isegi, kui arvestustenädalal jäävad postitused hõredaks, siis vaheajast on oodata üle pika aja kõige vingemaid ja piltiderohkemaid postitusi üldse. Siinkohal lõpetan selle saladuselooriga ja olen salapärane =) =) Pildid on minust otseloomulikult, sest sõpru mul üldjuhul ei ole ning ka aega mitte. 

Fun Fact: Sellel sügisel on lihtsalt nii palju vikerkaari olnud, Paulale meeldivad vikerkaared :)

Ja aplaus mu nerdy'le pealkirjale otseloomulikult..

Friday, October 12, 2012

Anastasia



Kui põhikoolis oli trimestri või veerandi lõpus selline mõnus lebo tunne, et mis seal koolis ikka nii väga enam toimub, hinded väljas ja vaatame filme, siis mu esimese perioodi eelviimane nädal on küll päris rahulik olnud, aga esmaspäevast algab viimane nädal, millesse kuulub suisa seitse kontrolltööd :)

Homme on Scrabble'i meistrivõistlused, jee, jee! Öeldi, et esimesest voorust väljalangenud osalejatele on lohutusvoor, seega lohutusvoor, here I come! Aga ei, ma siiski annan endast parima ja loodan, et ma väga lolliks ei tee ennast seal. Täna valmistusime Joosepiga Scrabble'iks filmi vaadates ja glasuursõõrikuid süües.

Siiski, eelviimane nädal polnud ka üldse igav ega midagi, tooks välja järgmised intsidendid:

  • Lahenes minu krunnimüsteerium: kümnenda klassi algusest olen imetlenud oma klassiõe Heili imelist krunni ja mõelnud, kuidas ta seda küll teeb. Pärast mitmeid päevi proovimist andis Heili mulle keset matemaatikatundi isikliku kursuse ja nüüd olen ma selles peaaegu sama hea, kui ta ise!
  • Toimus Miina Otsib Superstaari ehk siis vinge üritus, kust võttis teiste seas osa ka mu klassivend, kelle kohta juba varem olin kuulnud, et ta oskavat klaverit mängida. Otsustasin siis selle tagasihoidliku palakese ära kuulata ja tuli välja, et Andrei mängib klaverit paremini, kui lihtsalt hästi. See oli väga vinge, mida ilmselgelt tõestab ka fakt, et ta pani selle ürituse kinni. Muuhulgas esinesid ka Kalmus ja Mattias, keda me mõnikord Joosepiga muusikaklassis kuulamas käisime. Tuleb tõdeda, et mul on uskumatult palju musikaalseid sõpru. 
  • Muuhulgas toimus ka mälumäng, kuhu otsustasime viimasel hetkel minna Joosepi ja Kalmusega ehk siis klassidevahelise võistkonnaga. Võistkond Midagi Ägedat lõpetas esimese vooru auväärse viienda kohaga, mille üle me ise kusjuures väga õnnelikud olime. Nagu ma aru sain, toimub neid voore veel, niisiis võite pöidlaid hoida meie awesome võistkonnale, mis kusjuures oma koosseisus on tõestanud ennast ka juba keemiaviktoriinil :)
  • Kehalises jooksime 2,5 kilomeetrit, mille eest ma oma esimese ja ilmselt ka viimase kehalise hinde sain. 
  • Pikematel vahetundidel käisime Joosepiga saalis ja mängisime mingit lahjendatud versiooni viiest miinusest, mis oli väga tore, vaatamata mu haledale kaotusele :D

Ma ei tea, kas ma olen selle kunagi varem blogisse postitanud, aga see on superhea :)

Saturday, October 6, 2012


STACEE JAXX


Esimene periood saab varsti läbi, mis tähendab, et on jäänud viimased kontrolltöönädalad. Ma ise olen oma esimese perioodi seisuga igatahes täitsa rahul ja ma loodan, et mul on järgmised neli perioodi ka motivatsiooni pingutada. Mul otseselt midagi põhjapanevat sellest nädalast kirjutada ei ole, aga mul on ilusaid Johani tehtud pilte minust ja Joosepist :):) 



Neljapäeval käisime ooperit vaatamas ehk siis "Tosca" väikeses Vanemuises. Ma ei tea, kuidas Joosepile meeldis, aga minu arvates oli päris huvitav ja vaadatav-kuulatav. Olgugi, et Tosca valik oli minu arust pisut ebaõnnestunud, aga ilmselt olid seal mingid kindlad põhjused, miks just nii valitud oli. Tõlge võiks ka madalamal olla, sest ilma selleta poleks ma sellest ooperist küll mitte midagi aru saanud ilmselt :)

Reedel tegime Joosepiga kordamispäeva ning pingelise matemaatika kordamise kõrvalt vaatasime lõpuni kolm filmi. "Rock of Ages", mida tahtsime kinno vaatama minna, aga ei jõudnud. See oli täitsa vinge film, juba ainuüksi muusika pärast. Besides meeldis mulle naispeaosatäitja, sest ta oli nii ilus ja laulis hästi ehk siis Julianne Hough. Teine film oli "The Notebook", mida mina olin kül mitu korda näinud, aga Joosep mitte. Joosepi arvamus filmist oli, et see on nii kurb. Muidu kannatas ta selle ultralääge filmi väga viisakalt välja. Ja kolmas film oli "Tremors", teine osa, kus on mingid jubedad jooksvad elukad ja mis on väga creepy, aga ma ei näinud isegi mitte õudusunenägusid, seega polnud väga hullu. Kolmas ja neljas osa on ka vaja veel ära vaadata, kolmandas pidid nad lendama, nagu ma aru sain...  


Täna oli matemaatika lahtine võistlus, kus mitme tunni istumise tulemus oli kahe ülesande lahendus viiest ja ma ise olen küll üpris õnnelik selle üle, kui nüüd päris aus olla. Järgmine big thing on Scrabble'i meistrivõistlused, muide.. =)

Veel Johani tehtud pilte :)

Thursday, October 4, 2012

04102012

Ma peaks ilmselt tihedamini blogima, sest siis ma päriselt mäletaks, mida ma eelmise blogi postitamisest saati teinud olen. Selle nädala algusest mäletan, et käisime empsiga miskit head hiinakat söömas ja siis saatsin ta rongi peale. Teisipäeval käisime veel Joosepiga kinos ka, "Seenelkäiku" vaatamas, mis oli täitsa okei film, aga treilerile toetudes ootasin ma poole filmini midagi hoopis teistsugust ja sain siis aru, et filmi point on täiesti teistsugune. Aga mis seal ikka!


Kolmapäeval venis koolipäev vastikult, aga Anna Marini ülevoolavalt hea tuju hoidis kehalisest koorini tuju ilmselgelt üleval. Kooris otsustas Anna Marin mulle külla tulla, et ma saaks talle keemiakontrolltöö jaoks alkaanige hingeelu seletada. Kuigi ta nägi välja, nagu saaks mõnest asjast lausa aru, lahkasime me suures osas küll kõigi ja kõige muu hingeelu peale alkaanide. Peale kooli käisime Joosepiga shootil ehk siis Johan tegi meist pilte, mis oli väga lõbus ja pildid on ka väga coolid, nagu sellest postitusest näha. Ta lubas planeedi ja panoraami ka kokku shoppida, niisiis neid näeb ilmselt Facebookist millalgi. Ja blogis ehk ka...


Homme läheme Joosepiga ooperisse ja reedel on meil matemaatika lahtise võistluse materjali kordamiseks mõeldud vaba päev, mille me ilmselt veedame kaua magades ja koolistressist lõõgastudes samal ajal, kui abituriendid koolis õpetajate päeva puhul tunde annavad. Igatahes tundub selle nädala lõpp olevat väga mõnus, kui välja arvata homne (well, juba kaks tundi tänane) inglise keele kontrolltöö. Ja ma peaksin juba ammu magama, aga ma tahtsin neid ilusaid pilte jagada teiega :)

Pildid: Johan Hallimäe