Pages

Tuesday, September 11, 2012

falling to pieces

Ma üritan teid võimalikult palju kursis hoida oma koolieluga, aga paraku on koolis päris kiire ja ühtlasi pole mul aega piltide tegemiseks, niu. Aga siiski...

Teine nädal koolist on natuke lihtsam selles mõttes, et koolis enam eriti ära ei eksi ja peaaegu kõik klassid leiab ilma Joosepi abita üles. Lisaks sellele saab inimestega täitsa normaalselt läbi (vähemalt esmapilgul) ja enam-vähem on teada, millistes tundides tuleb jälgida, millistest saab varem ära ja nii edasi. Prantsuse keel on seni ainus aine, kus ma ennast täiesti kodus tunnen, täna oli meil näiteks sõnavara peale tunnikontroll:


Keemias saan ka suht-koht hästi aru, aga ei saa öelda, et ma päriselt oskaks seda. Annabelile ja Piia Mariale orbitaale ikka seletada ei oska. Muuhulgas määrati rebaste retsi teema ära: nohikud. Eks ma postita sellest eraldi seiku, et kes, kus ja mis. Ma kardan, et see nädal saab olema üpris piinarikas. 


Täna andsin muusikaajaloo osas alla ja otsustasin koori minna. See tähendab vaba tundi enne viimaseid c-keele tunde. Istusime raamatukogus ja rääkisime niisama kõigest ja kõigist. Ma oleks hea meelega muusikaajalugu õppinud, aga niipea kui meid pandi õhtumaade muusika ajaloost hindele konspekti tegema, otsustasin, et sellest ei saa siiski asja. Ega ma arvagi, et koor lihtsam saab olema, sest ma ei tea oma häälerühmagi ja viimane kord tulin ma koorist üldse ära, sest mul pole harmooniataju, aga eks näis, mis sellest saab...


Kogu selle koolistressi vastu aitab suuremas koguses Coca-Cola tarbimine. Tegelikult tarbin ma seda viimasel ajal enda kohta päris vähe, aga selle suurema töö teeb minu eest ära Joosep! Sellegipoolest teab pea kogu lend, et ma olen see Coca-tüdruk ja ma saan rohkem kui küllalt küsimusi selle kohta, et kui palju ma õieti seda Coca-Colat tarbin ning kas ma üldse ilma selleta kuhugi lähen. 


See on Vallikraavi tänaval asuv seinamaaling, mille valmimist me Joosepiga järk-järgult nägime ja mis näeb väga amazing välja. Tuleb tõdeda, et kunstikool tegi head tööd. Täna vaatasin veelkord üle, need detailid on lihtsalt hämmastavad. Ja see, kuidas nad seda tellingutel pisikeste pintslitega maalisid, terve plats suuri värvipurke täis, nägi ka väga vinge välja. 


Joosepiga oleme kahekesi arutanud valikainete üle. Alguses olime täiesti kindlad, et võtame keemiaülesannete lahendamise, aga nüüd tegid nad valiku raskemaks ning lisasid sinna ka füüsika- ning matemaatikaülesannete lahendamise. Seega olen mina kahevahel ja Joosep ilmselt kolme variandi vahel. Lisaks sellele tahaks ma väga proovida Teaduskooli matemaatikat, sest kuigi kõik räägivad selle kohta erinevat juttu, tahaks ma vähemalt proovida. Niisiis kogun ma siin veel vaikselt julgust ja mõtlen õhtuti selle üle vaikselt, omaette. Peale selle oleme Joosepiga mingeid matemaatikavideosid vaadanud, mille kohta Annabel üllatunult ütles, et kas me tõesti tegelema vabast ajast ka matemaatikaga. Tegelikult tuleb tõdeda, et need videod on täiega intrigeerivad. Puhtalt selle pärast, et pärast vaatamist on juhe täiesti koos ja tekib selline tunne, et tahaks veel teada, et vähegi mõistaks kogu seda matemaatikat.

4 comments:

Eneken said...

maumau... üks pisike harmooniatajuta rott koolikooris teeb asja ainult huvitavamaks ;) no ja kas te kolme valikainet ei saa võtta :P?

korea-kallid. E.

Paula said...

eksole. pisike harmooniatajuta rott ristiti esimeseks sopraniks, beat that :D
saame, tänu sellele, et Joosep ja Paula lõid juhtkonnas laineid oma veidra "kas-me-kõiki-kolme-ainet-ei-saa-võtta" fraasiga, öeldi, et nad üritavad panna need ained eraldi aegadele, kui rühm kokku tuleb...

Eneken said...

no siis saan mina esimene viiul edasi olla :P huvitav, miks, iga kord kui ma kommenteid vaatan-kirjutan, keegi kolge mu diivani peal külitab???

kalli, E.

Paula said...

äh, see on see põhjus, miks ma veel matast ja keemiast aru saan, muide. nii et ei tasu temaga väga harsh olla :D