Pages

Friday, August 31, 2012

AxeWound - Cold

Viimane augustikuu päev oli super! Kõik algas ilusa sügispäikesega, mis paistis hommikul täpselt aknast sisse ja tekitas täpselt sellise tunde, et suve (põhimõtteliselt) viimase päevaga tuleks midagi vinget ette võtta. Kalmuse parvesõit jäi paraku ära, seega tuli midagi muud välja mõelda. Niisiis sõitis Joosep lõuna paiku rattaga siia ja läksime uitasime kaameraga natuke ringi.

Kuna mul pole hordides tüdrukmodelle fotosessioonide jaoks kusagilt võtta, siis lahendas Joosep selle probleemi minu jaoks ise. Natuke peame veel painduvust harjutama ja muud sellist, aga muidu annab ta täitsa modelli mõõdu välja oma peaaegu kahe meetriga. Muuhulgas laulab ta meeleolu tekitamiseks kõrvale reidilax'u ja muud kvaliteetmuusikat :D


Pealegi on Joosep selles suhtes palju mitmekülgsem, et enamik supermodelle ei roniks puu otsa. Pealegi oskab ta täiega hästi viinamarju suhu püüda, kui õigesti sihtida. 




Homme on meil, härmakatel, aktus ja õhtul on kusagil ei-tea-kus tutvumispidu, kuhu tervisespordi harrastajad lähevad rongiga ning edasi jalgsi. Loodetavasti saate sellest ka blogi. Ma vahepeal sain tuttavaks oma naabriga, kellelt ma ükspäev Wi-Fit röövida tahtsin, kui siin veel netti polnud ja seeg Facebookis sõbraks lisasin. Tuli välja, et tal oli sama klassijuhataja, kui tema veel Härmas käis ehk siis see kuulus kolme aasta tagune klass, kellest Kübar meile rääkis. Igatahes on ta ka loodus- ja reaalainetes tugev, mis on positiivne. 

Tasku uue osa tšekkasime ka üle. 

Peale selle käisime kinos "Bourne'i pärandit" vaatamas, mis oli alguses väga segane, sest me pole muidugi esimest osa näinud. Lõppkokkuvõttes oli täitsa okei film. 


Üritan homme oma viisakast aktuse outfitist pildi ka saada :)


Hea poes käimise lugu on ;)

Thursday, August 30, 2012

kooli countdown


Suve lõpp läheb uskumatult kiiresti ja otseloomulikult lähevad ilmad ka kooli alguse poole ilusamaks. Mis seal ikka. Mul on väga positiivselt meelestatud nädal olnud, kui kõik kokku võtta. Näiteks nägin ma üle pika aja Enelit, kes käis külas ja sain jälle kellegagi girl-talki ajada ehk siis mõelda, mis ma selga panen aktusele ja kes millega tegeleb ja nii edasi. Vahel läheb meelest ära, kui hea on omada sõbrannasid, kellega lihtsalt niisama chattida.


Peale selle olen ma suve viimasel nädalal rohkem lugenud, kui ilmselt terve suve jooksul kokku, kui raamatuid arvestada ja see on täitsa positiivne. Joosep hoolitseb viimasel ajal selle eest, et ma kõik tähtsad raamatud ilusasti läbi loeksin. Näiteks kinkis ta mulle "Näljamängud", mis mulle meeldib, kuigi ma filmi enne raamatu lugemist nägin. Raamat on parem, julgeks ma öelda. Mulle lihtsalt meeldivad need pisikesed ja armsad detailid, mis filmi formaadi tõttu ära kaovad.
Kaardistasime Joosuga interneti ajalugu

Vist üleeile käisin Joosepi ja teiste kuttidega piljardit mängimas, millest meil kellelgi kuigi palju midagi välja ei tulnud, aga üle pika aja oli täitsa tore. Ja empsiga käisime Panges, kus polnud ka ammu käinud ja täitsa mõnus oli.


Täna oli Härmas mingi tutvumispäeva moodi asi. Enne seda käisime Joosepiga linnas, jõime ühe kohvi ja arutasime niisama selle üle, et 200 followeri (mis mul vahepeal täis on saanud imekombel!) on päris suur hulk rahvast, arvestades, et mu blogi on lihtsalt ühe teenager'ist tüdruku igapäevaelu. Kui sedagi.. rohkem nagu iganädalane, viimaste postituste intervalli arvesse võttes. Igatahes olin ma enne seda Härma üritust närvis, sest ma ei ole just musternäidis, kui rääkida inimestega suhtlemisest ja tuttavaks saamisest. Algul oligi väga awkward, sest B-klassi rahvast ei paistnud kusagil.


Aulas toimunud infotund oli küllaltki igav, sest midagi väga uut teada ei saanud, aga siiski oli lõbus vaadata, kuidas kõigil igav oli. Endalegi üllatuseks oli koguaeg kellegagi rääkida ja mul on lõppude lõpuks päris vinge klass. Poiste ülekaal on küll märgatav, aga see ilmselt polegi nii halb variant. No igatahes on seal koolis veel tükk aega huvitav, sest uut rahvast on palju ja koolis orienteerumine on ka paras peavalu. Aga kõik olid väga toredad mostly ja klassijuhataja on ka täitsa vinge.

Minu "pilt" Interneti ajaloost

Pärast käisime Joosepiga veel korraks linnast läbi ja saime mõlemad mingi väga veidra intsidendi osaliseks. Ma ei teagi, kas seda on päris õige kusagil blogis lahti seletada, sest ma olen tavaliselt alati see, kes kõiki blokib, kes mingit usku või asja peale suruma hakkavad, aga siiski pani see meid mõlemaid mõtlema. Ma vist pole kunagi nii shocked olnud, Joosep ka ilmselt mitte. Seisime kahekesi keset platsi ja mõtlesime tükk aega selle üle, kuidas keegi täiesti suvaline võib paari lausega pahviks lüüa. Mitte, et me ise ei teaks, et me specialid oleme, aga kui keegi täiesti võõras seda ütleb ja ilmselgelt keegi, kes seda igaühele ei ütleks, siis see paneb mõtlema. Segane, ma tean, aga igatahes oli see väga veider tunne.

Paar pilti empsi sünnipäevast, millest ma lõppkokkuvõttes blogis ei kirjutanudki ja mis oli tegelikult superlahe, sest ma nägin Helenat üle mitme aasta ja igas muus mõttes oli ka väga tore :)

Laupäeval on aktus ja tutvumispidu ja peale seda kohe-kohe ongi minu päris esimene koolipäev gümnasistina. Väga hea tunne on, kui te küsite. Ja ma olen täiega proud ja võin kõigile, kes mu käest suve algusest saati on küsinud: "Miks sa Treffnerisse ei läinud?" öelda, et otsus oli täiega seda väärt ja ma ei kahetse hetkekski. Pealegi saab valikainena võtta keemiaülesannete lahendamist ja mis võiks olla lahedam, kui keerulised keemiaülesanded Kalmuse, Joosepi ja teiste coolidega?

Ja meet my boyfriend:


Paula says: (8:41:01 PM)
maisaaaru, kumba pidi see patarei sinna kella sisse käib :D
joosep says: (8:41:46 PM)
kui ühte pidi paned, siis käib kell õiget pidi, teist pidi pannes hakkab valet pidi:D

Thursday, August 23, 2012

cheri cheri lady


Käisime Joosepiga "Palgasõdurid 2" vaatamas, mis tundus esialgu väga kurb ja ebaõiglane, aga kui me hiljem välja selgitasime, et Liam Hemsworth on Miley Cyrusega kihlatud ja et ta vend Chris Hemsworth on palju coolim, sest ta on "Fast Five'is" Nevesit mänginud Elsa Patakyga abielus ja mänginud palju ägedamates filmides, siis polnudki see film enam nii halb. Tegelikult oli täitsa hea.

Täna käisime Renega "Ted'i" vaatamas, mis oli kusjuures palju normaalsem, kui ma eeldasin. Nagu Renegi ütles, siis filmis kasutatud ropendamine on hädavajalik, sest kutid suhtlevad seal omavahel nii ja kuidas üks pehme kaisukaru ikka teistele oma seisukohta selgitab mingi pehme mõminaga. No igatahes me kahekesi naersime seal tagumises reas palju. Ja kui mingid kohad jäid mu pingsale mõttetööle vaatamata, siis lõpp oli lihtsalt parim. Ma ei hakka seda kellegi jaoks ära spoilima, aga võin kinnitada, et seda filmi tasub vaatama minna puhtalt viimase paarikümne sekundi pärast.


Enne kino käisin jooksmas, mis mulle omaselt kujunes kohutavalt pika ettevalmistusega tegevuseks. Avastasin esialgu, et mu kõrvaklapid ei ühendu mingil teadmata põhjusel enam telefoniga. Kuna Joosepil oli sama lugu ja seda ei andnud parandada seadetega, loobusin ma sellest aja kokkuhoidmiseks ja hakkasin mõtlema, mille muuga joosta saaks. Esimene mõte oli iPad, aga kui ma kujutasin end hetkeks Peetri küla keskel iPadiga ringi jooksmas, klapid peas, lülitus mu aju kohe variant b lainele. Teadsin, et kusagil on mu vana katkise ekraaniga pisike punane iPod, mida saab shuffle'i peal vägagi edukalt kasutada. Panin selle ruttu laadima, mis lõppes sellega, et arvuti restore'is selle ära ja tõmbas sinna sama playlisti, mis iPadis ehk siis minu ja empsi playlisti segu. Mõtlesin, et ei saa nii hull olla ja läksin rõõmsalt jooksma. Kõik lõppes sellega, et shuffle ei tahtnud ka eriti hästi töötada ja aku oli peaaegu tühi, mistõttu ma ei julgenud shuffle'it üldse väga palju kasutada ja kuulasin lugusid järjest. See tähendas, et ma jooksin selliste muusikaga nagu "Cheri cheri lady", Celine Dioni pool albumit, Eroz Ramazzotti, Mika ja mingid muud tuvastamatud lood. Suures cheri-cheri-lady-going-through-emotion meeleolus avatasin ennast täpselt Tartu maantee selles otsas, kus on see tervitav Tallinna sissesõit. Niisiis jooksin ilusasti Tallinna ja mööda Vana Tartu mnt ilusasti tagasi. Tagasi jõudes kuulasin hulganisti raskemat muusikat, et tasakaalus oleks.

Vega 

Õhtul käisime empsi lennukil vastas, sõime pastat ja vaarika-beseerulli ning mängisime pool mängu džentelmani, kus mul täna ilmselgelt vedas ja mul empsist kaks korda rohkem ja Renest ka päris palju rohkem punkte oli. Siis otsustasin kohusetundlik olla ja enne nädala lõppu blogi kirjutada. Eneli teab, et ma üritasin seda tõtt-öelda terve päev teha. Siin ta siis on.


Sunday, August 19, 2012

it's slinky! it's slinky!




Esimene nädal Eestis on igati asja ette läinud. Rene ja Joosep tulid meile lennujaama vastu, tõid lilli ja hiljem tegime koos õhtusöögi. Joosep tegi pannkooke ja puha. Sain väga cooli kingituse, mille üks osake on kusagil lõpus pildil ka esindatud ;)

Peale selle jõudsin vahepeal veel kaks korda kinos käia. Step Up 4, mis oli päris hea. Ei olnudki väga halb neljanda osa kohta, tuleb tõdeda. Dark Knight'i käisime ka vaatamas, mis oli minu meelest täitsa cool, võib-olla ainult natuke liiga pikk, samas sisukas täitsa. Lõpp oli parim siiski. Ja nüüd saan ma kõigile 9Gagi postidele pihta ju!

Ühe korra jõudsin korvpalli ka vaatama, mida ma hea meelega tihemini teeks, kui kusagilt mänge ja aega leiaks. Enne mängu sattusin Eneliga kokku, kes tuli just laagrist. Istusime natuke aega Suusaklubi ruumides ja rääkisime niisama elust.

Lisaks kõigele sellele veetsin ma selle nädala jooksul mõned tunnid Kalmusega, mille tulemuseks oli minu teadlikkuse suurenemine League of Legends'i vallas. Mängisime mingit lauamängu, tegime pitsat, mängisime ta slinky'ga, vahel ma harutasin seda lahti ja vahel keeras ta selle jälle sõlme. Seoses sellega: keegi slinky'sid Eestis on näinud??
Kalmuse kaamera tekitas minus igatsuse fotograafia järgi, selle lahendasin täna Narva-Jõesuus. Lisaks suvilarajoonile käisime linnas rusestnischi rääkimas (Rene on selles väga hea!) ja Narva linnuses McDonald'sit söömas. Õhtupoole käisime meres ujumas, mis oli suure tõenäosusega minu selle suve viimane suplus ning seetõttu ilmselgelt väga mõnus.

Kindlasti tuleb mainida, et ma olen selle nädala jooksul tublisti bridži õppinud, sest Joosepil olevat bridžilauas tihti üks mängija puudu. Nendele, kes bridži oskavad: wow. Neile, kes seda ei oska: kõige keerulisem mäng, mille reegleid ma olen elus püüdnud selgeks saada. 

Kõigele lisaks panin selle nädala jooksul kokku selle legolaeva, mille me idee poolest Renele tõime. Lego on väga sõltuvusttekitav, tuleb tõdeda. Ja laev on supercooli. 

Narvas käisime linnuses piknikul, peale seda kui olime poolpiduse vene keelega ehituspoes hakkama saanud. Rene parim esitus: "Eta liist, reika, jah, i takoi kaks aasa." Ei, tegelikult rääkis ta väga normilt vene keelt, see üks kord jooksis veits kokku lihtsalt ja oli nii priceless :D

Linnuses oli laat, obviously. Käisime tornis, mis oli ülimalt väsitav. Pärast entertainis Rene mind toidupoes ja õpetas selgeks uue väljendi muffintop ehk siis see osa, mis riiete äärest üle ripub. Hariv oli see päev for sure. 

...aga vaade oli suhteliselt ilus

Ja neil oli palju vanu kaameraid väljas seal (Y) 

Ja laevamakette, mis on peaaegu sama ilusad, kui minu legolaev.

Rannas oli ka coolio, me käisime Renega suve viimast suplust tegemas. Vesi oli üllatavalt soe isegi ja mõnus õhtupäike oli ka :)

    

Peale selle läks selle nädala sees üks Joosepi paksudest kassidest pooleks, et mitte öelda seitsmeks tükiks koos endaga. Seega saan kassipoegi vaatama minna. Votnii.. Päris palju pilte sai, mis on positiivne. Üritan mitte järgmise blogiga nii palju viivitada. Promise.

Saturday, August 11, 2012

Homme on meie viimane päev New Yorgis ja pühapäeval olen jälle Eestis. Täna käisin kaks korda Wall streetil ja seal ümbruses, kus kaksiktorne uuesti üles ehitatakse. Need näevad superlahedad välja. Üks peaks tulema 104-korruseline, millest umbes pool on tänaseks valmis. Ehitusel töötab vist ligikaudu 3000 inimest erinevatest linnadest, mis on plakatitel ka kõik ära märgitud ja mille hulgast leiab ka Tallinna ;)

Empsiga shoppasime T.J. Maxxi taaskord natuke tühjemaks ja siis jalutasime Soho'sse, võtsime takso ja sõitsime hotelli tagasi. Pärast seda, kui me olime kohvrid enam-vähem ära pakkinud, läksime õhtusöögile.

USA restoranide portsjonid on lihtsalt üle mõistuse suured, lihtsalt tähelepanek. Ma isiklikult ei tea, kas ma olen mõne korraliku eine otsast lõpuni ära söönud, mitte et need head poleks, aga mulle jätkuks neist ilmselt kolmeks päevaks või midagi. Ma ei tee nalja, ma võtsin täna mingi kana, mis oli pretty much kõige odavam asi menüüs, lootes et see on pisikene ja siis tüübid tõid mulle literally terve kana. Ainult pea oli puudu for real. Väga hea oli, aga jah...

Mingi hetk jõudsime tulevikuplaanideni. Esimestel päevadel mõtlesime empsiga välja ideaalse vastuse küsimusele, kus asub Eesti. Nimelt mõtlesime me edaspidi öelda, et Eesti on see suur tükk Gröönimaast, mis just ära murdus ja millest me oma riigi tegime. Paraku ei kippunud keegi pärast seda geniaalselt plaani eriti küsima, kus Eesti asub. Tänasel õhtusöögil jõudsime me otsusele, et kui Paula suureks saab, siis ta läheb siiski Gröönimaale, trambib seal järjekindlalt jalgadega vastu maad, kuni üks suur lahmakas maad lahti murdub ja asutab sinna oma riigi. Ma oleks selle riigi imperatriss (naisimperaator, uudissõna, ma pole jõudnud ametlikuks tegemisega veel tegeleda) Josephine Esimene ja Ainus. Mu loss oleks Coca-Cola pudeli kujuline ja lossiõues oleks hulganisti purskkaeve, kus Coca voolaks ojadena. Lisaks sellele oleks mul igaõhtune ümarlaud rohke kreembrüleega, kus ma isiklikult oma riigi otsuseid langetaks.

Aga siis ma mõtlesin, et sellega annab oodata, et eks ma esialgu alustan selle gümnaasiumiga...

No igatahes, ma nüüd magan natuke, enne viimase shoppinguraundi algust (kohvriruum on suht miinuses, aga tundes meid on väga tõenäoline, et me ostame homme veel kaks suurt kaisukaru, kolm kommituutut ja viisteist üleskeeratavat tinasõdurit või midagi sinnapoole). Lihtsalt mainin, et me veame kaheksa alumiiniumpudelis kokat kohvrites Eestisse. Ma ei tee nalja. Lisaks on meil kolm karpi legosid, üks neist hiigelsuur piraadilaev Renele. Ja palju riideid. Väga. Palju.

So yeah, head ööd. Pildid on... postituse lõpus, sest iPadis tuleb htmliga vaeva näha, et pilte keskele saada ja ma olen liiga väsinud, et sellega tegeleda :(

Thursday, August 9, 2012

New York

New Yorki jõudsime laupäeva õhtul, vedasime oma asjad hotelli ja kui ma õigesti mäletan, läksime kohe magama ka.

Pühapäeval kolasime niisama ringi, uurisime välja, kus on kõige tähtsamad poed, kuhu tuleb nädala jooksul jõuda.

Õhtul kõndisin Times Square'ile, otsides seda 5-korruselist Forever21'i ja kolasin seal paar tundi ringi. Tegelikult oli sellel ainult neli korrust, seega ma võib-olla mäletasin valesti või on kusagil veel üks viiene ka. Igatahes oli see hiigelsuur ja ülerahvastatud, mistõttu kahest tunnist pool (tundi) veetsin proovikabiinide järjekorras ja teise pool (tundi) kassajärjekorras. Peale kõike seda olin ma korralikult väsinud, aga pidin veel empsi ka kusagilt 48. tänavalt üles leidma. Üks hea asi Manhattani juures on maailma kõige lihtsam tänavasüsteem. On pikad avenüüd põhjast lõunasse ja "lühikesed tänavad" ristipidi, mille numbrid suurenevad lõunast põhja. Tuleb lihtsalt meelde jätt, et neljanda avenüü asemel on kolm pikka tänavat, Lexington, Park ja Madison avenue. No ja iseenesest on see veel natuke keerulisem, aga üldiselt on Manhattanil küllalt raske ära eksida, vähemalt keskel. Kui numbrid otsa saavad, siis on komplitseeritud.

Esmaspäeval otsustasin leida Manhattanilt veel ühe Urban Outfittersi poe, sest pühapäeval nägime empsiga coolisid kingi, aga minu numbrit polnud. See lõppes sellega, et ma kõndisin 49. tänavalt ehk siis hotellist 60. tänavale. See ei jäänud mu kõige pikemaks jalutuskäiguks New Yorgis, tuleb tõdeda. Kingad ma igatahes sain. Tagasitulles käisin maniküüri juures, mis oli ajaviite mõttes täitsa tore.

Teisipäeval mõtlesin üles otsida veel ühe Forever21'i, lootuses, et kusagil on veel see viiekorruseline. Niisiis kõndisin 49. tänavalt NELJATEISTKÜMNENDALE, mis iseenesest polnudki nii hull, sest poes polnud nii palju rahvast kui eelmises ja väiksed numbrid olid ka mosty alles, aga keeruliseks läks asi siis, kui ma avastasin, et mul on tund aega, et 49. tagasi jõuda. Kuigi ma sain veel 6 minutit empsi oodata ÜRO maja ees istudes, avastasin ma, et mul on talla all mingi lahe vesivill, mis on põhimõtteliselt peaaegu üle terve kanna. Õhtul käisime Grand Central Stationis söömas, mis oli väga-väga cool.

Kolmapäeval lubasin endale, et kõnnin vähem, seega sõitsin taksoga kolmandasse Forever21'i ja kõndisin sealt kuni neljanda tänavani ning võtsin siis takso tagasi. Vahepeal avastasin, et apteekides müüakse alumiiniumpudelis Coca-Colasid, mida me empsiga kaks aastat tagasi Kanadas nägime, aga peale seda kusagilt ei leidnud.

Õhtul käisime empsiga söömas ja hotelli tagasi minnes kutsusid ta kolleegid sellelt keeruliselt asjalt, mida ta siia tegelikult tegema tuli, baari kaasa. Emps oli mulle 15 minutit tagasi öelnud, et ta kavatseb kohe hotelli magama minna, aga kuna ta ei tahtnud pidur ka olla, siis ta otsustas nõustuda, lootes, et pisikest Paulat niikuinii baari ei lasta ja et see on hea vabandus, miks uuesti hotelli jalutada. Paraku lasti Paula igasuguste kahtlusteta baari sisse, samal ajal kui mingitelt aasia tüüpidelt, kes umbes 40 välja nägid, rangelt dokumenti nõuti. Niisiis istusime seal, jõime vett ja mahla ning vaatasime, kuidas mingi New Yorgi baaritäis inimesi kõigepealt Bon Jovid kaasa laulab ja siis niisama lõbusad on. Mingi hetk vajusime viisakalt seltskonnast välja ja tulime hotelli magama.

Täna hommikul, pärast seda kui ma poole lõunani maganud olin, kõndisin uuest Duane Reade'i ja ostsin ära kogu nende alumiiniumkokade varu ehk siis 12 pudelit. 11 on siiani alles, 12. sõin koos Starbucksi jogurtiga ära. Ülejäänud päeva osas pole ma veel otsustanud, sest ma tahaks käia Plunge'i katusebasseinis ja -restoranis, aga see on teises linna otsas, nagu ka Central Park ja Statue of Liberty.

Midagi unustasin ma raudselt ära, aaga okei. Pildid on vist üsna suvalises järjekorras, I believe.