Pages

Thursday, June 21, 2012

ÜHEKSA AASTAT

Ma küll lubasin, et ma ei kirjuta mingit roosamannavahulist postitust sellest, kuidas ma oma klassi igatsema jään ja kuidas ma veetsin nendega imelised üheksa aastat, mida ma ilmselt mitte kunagi ei unusta ning nädal aega patja nutan. See oleks olnud puhas eneseületus, besides pidi Paula blogi olema üsna aus. Sellegi poolest ei kavatse ma teile kirjutada, kui jubedad mälestused mul sellest koolist on, sest otseselt ei saa öelda, et ma ennast seal need üheksa aastat väha halvasti oleks tundnud. Seega ma lihtsalt mainin ära mõned asjad, mis võiks mainimist väärt olla.


Õpilasvahetused parimate inimestega, mis sisaldasid lennujaama kärurallisid; Paula isiklikke oritaksosid; kelgutamist mäel, kus selgavigastused olid vältimatud; pelastusliivi on istuimen alla (kirjapilt pole oluline); Hartwig! ja otseloomulikult palju saksa ning inglise keele praktikat. Soome ka.


Palju ennnut! Hommikused arutelud selle üle, mida selga panna. Kokkulepped särkide osas (meil on vist lausa kolm matchivat särki). Kõrvarõngashoppingud peale kooli, kui Eneli oli unustanud hommikul mõned kõrva panna. Bioloogia-, keemia- ja füüsikatunnid üdini huvitunud Paula ning üdini tüdinud ning UnBlockMeFree'd mängiva Eneliga. Sügavad vestlused bioloogilise evolutsiooni, inimese arengu ja maavälise elu teemadel.


Ma alguses mõtlesin kokku lugeda olümpiaadid, kus ma käinud olen, aga see tundus kohutav ajaraisk, sest seda on päris raske tuvastada. Igatahes võin ma kinnitada, et neid on olnud päris palju. Kõige meeldejäävam neist on muidugi Vene Lütseumis toimunud õpilasvõistlus, kuhu mu keemiaõpetaja mu saatis, kuhu ma alguses üldse minna ei tahtnud ning kus ma Joosepiga tuttavaks sain. Teise koha vääriline on ilmselt muusikaolümpiaad, kus ma ennast ületasin, sest ma olin vist ainult aasta või kaks kitarri mänginud ja kus mul lõppkokkuvõttes ka täitsa hästi läks (tänu teooriaosale). Siis veel see ajalooolümpiaad Härmas, kus ma karkude ja kipsiga käisin. Eriti märkimisväärne oli see osa, kus ma oma tööga valmis sain, püsti tõusin ja terve klassi pilkude saatel sealt välja komberdasin. Ja otseloomulikult linnuviktoriin, kus võistkond Pilveke paraku väikese arvutusvea tõttu haledalt viimaseks jäi. Meil oli eelviimase kohaga punktivahe miski 14 äkki. Masendav.


Fakt, et ma suutsin nende üheksa aasta jooksul olla blond, brünett ja mingi vahepealne punapea, aga kuna kõik mind ikkagi blondiiniks kutsusid, ei jäänud mul muud üle, kui jälle blond olla. Lõbus oli ikkagi. 


Üritused. Esiteks muidugi meie üks esimesi päris ise tehtud ühiseid esinemisi jõulupeol, kus me Kelgukoeri matkisime. Meil oli see suur silt, kus seisis "KELGUKOERAD" ja O-tähe asemel oli Justin Bieberi pilt, mis pidi õigel ajahetkel suure löögi peale sealt eest ära lendama, aga noh, tegelikult rebenes terve silt lihtsalt tükkideks. Mis seal ikka! Teine jõulupidu oli muinasjuttude mixup, mis jääb meelde tunnuslause poolest: "Pohh, paneme tatti!" Jõuluball oli ka täitsa tore, eriti see osa, kus ma Vällikuga pilti sain muidugi.

Saksamaa trippi ma välja ei tooks, aga meie reis Riiga oli küll päris arvestatav. Ühispilt on ka muidugi üsna imepärane. 

Fotoshootid Mariaga


Fotoshootid Liisuga (mitte, et ma ajaga muutunud oleks, eksole!)

No ja kui muutumise peale juba läks, siis...  9. klassi lõpp

9. klassi algus

7. klass

2. klass :D:D:D:D

Ja enne kooli olin ma üldse kõige veetlevam cutieface ever, 
fun fact, see on üks mu esimesi lipbite'sid ma usun :D

MUL ON PEAAEGU ISEGI HEA MEEL, ET SEE KÕIK LÄBI ON :D:D:D:D

No comments: