Pages

Saturday, June 30, 2012

hier kommt die Sonne





Käisin botaanikaaias pilte tegemas ja nautisin oma ülicooli playlisti. Kas ma ikka olen maininud, et Joosep tegi mulle special edition playlisti, mis sisaldab 319 lugu ja on eraldi mälukaardil, mis käib mu telefoni ilusasti ja seal peal on ainult the best of the best lood. Anyhow. Pildid. See põrnikas resideerub minu tänaval mingi maja ees, kus üldiselt resideeruvad übercoolid motikad ja nt kollased hipibussid. Fun fact.
Leidsime Piritalt mingi suvaka kiige, merevaatega. Superilus lihtsalt. 

Ma avastasin, et aeg-ajalt on nii hea tsivilisatsioonist ära lõigatud olla. Võinoh, nii ära lõigatud, kui see tänane ühiskond võimaldab üldse. Ma mõtlen rohkem seda, et Facebooki nädal aega ei logi, MSN'i lahti ei võta, veedad aega ainult kõige parema seltskonnaga ja naudid suvevaheaega. Lisaks sellele kõigele tegime nädal aega Tallinnas tööd. Põhimõtteliselt kaardistame tähtsamaid sündmusi, mis inimkonna ajaloos toimunud on ja tänu millele me tänaseks sellises infoühiskonnas elame. Alustades siis esimestest arvutitest, internetist ja lõpetades tähtsamate inimeste ning huvitavamate küberintsidentidega. Neli päeva surfasime lihtsalt netis ringi, lugesime artikleid, ajatelgi, vaatasime-võrdlesime ja märkisime üles, joonistasime ja kirjutasime. Kui veel esimesel päeval oli selline tunne, et mitte millestki ei saa aru ja kõik on väga lootusetu, siis tänaseks võin ma küll julgelt öelda, et mul on mingil määral selgem pilt ja et ma olen kõvasti targem.


Õhtud veetsime jalgpalli või filme vaadates, Pirital ning Kadriorus jalutades, Vapianos või Jahtklubis, aeda värvides või garaažis diskot tehes (oh-that-bass), grillides või lihtsalt chillates. Ja siis oli jälle kuhjaga reaalsust, kui Facebooki sisse logisin ja 13 teadet ning 3 sõnumit vastu vaatas. Though see nädal tekitas tunde, et ilma Facebooki ja kõigi muude lisavidinateta oleks elu palju ilusam. Oleks rohkem kvaliteetaega ja netti võiks kasutada teaduslikel eesmärkidel. Ehk siis ma tahaks olla sotsiaalsem inimestega päriselus, kui sotsiaalvõrgustike kaudu :)
Ja peale selle leidsime kolm ellujääjat, kes kätte ei andnud, aga ohutust kaugusest olid kole uudishimulikud ja nunnud. 

Aga see on ainult hetkeajend. Ma vist ikkagi ei saaks ilma blogita hakkama. Vahel on nii mõnus pildid üle vaadata, jutt juurde kirjutada ja ilusasti kõigi timeline'ile serveerida. Pealegi, kuidas ma muidu mäletaks kõiki neid ilusaid ja toredaid asju aastate pärast. Igatahes kavatsen ma oma allesjäänud suve (juuni on läbi:S) veeta nii kvaliteetselt, kui ma vähegi oskan.

Sunday, June 24, 2012

Jaanipäev @ Kambja '12

Kambja on cool isegi siis, kui õues on vastikult märg ja külm. Ma väga pikalt kirjutada ei viitsi ja ilmselt ma väga adekvaatselt ei suudaks ka, sest ma pole kuigi palju maganud ja loll on see, kes vabandust ei leia, aga ma kirjutan piltide alla miskit.

Kukkede-kanade vaheseis on tõenäoliselt 3 kuni 4 kukke ning ülejäänud on kanad, kusjuures Paula ja Rene on kindlasti kanad, Eneken ja Joosep kindlasti kuked. Ma panustasin kolmele kukele, seega on mul kana-beti võitmiseks veel mõningad lootused :D Võitja saab ilmselt kaks üleliigset kukke endale, ma pakun.

Sisalikke ma ei näinudki seekord, aga veepiisapildid on nii deep'id, et neid võib igale poole toppida. Natukene. Vahepeal. 

Enne. 

Vanninägemus Teele silmade läbi.

Paula täiendus. Me tegime sellest Teelega iga-aastase traditsiooni: erineva kiiksuga jaanipäevane vannipilt. 

Deep. 


Pärast.


Makroga bändi pildistada on tänase seisuga kõige ebanormaalsem tegevus üldse. Ma oleks võinud lainurgaga teha, aga siis oleks sinna see mõnus vinjett ümber jäänud. How cool. 100 milli võib paras peavalu olla, believe me. 

Ilus punane oli







Kell oli pool kolm öösel. Loll on see, kes vabandust ei leia. 


Saturday, June 23, 2012

feels something like summertime

Suvevaheaeg on wonderful. Ma saan hommikuti kaua magada (kaheksani, sest siis tulevad töömehed ja magamist on palju loota). Aga päeval saab näiteks pool päeva Joosepiga linnas olla, rannas käia, rattaga sõita, jõe ääres puu otsas istuda ja jalgu kõlgutada või pilte teha.

Täna hommikul ärkasime näiteks kell seitse ja jooksime üksteisele vastu. Seejärel tegime ühe kanaliringi veel otsa ja läksime ujuma. Kui seda ujumiseks nimetada saab. Vähemalt olime vees. Ja seejärel jooksime minu poole ja siis jooksis Joosep veel koju ka. Just sayin', et meie majade vahe on mingi 6 kilomeetrit umbkaudu.

Täna lähen Kambjasse jaanipäeva tähistama. Hetkeseisuga on ilm tõsine tujurikkuja, aga pole hullu. Jõudsin riidekapi ära koristada näiteks. Panin kõik asjad värvide järgi. Joosep tundis kaasa mulle. Igatahes, õhtul kavatsen pilte teha ja kui hästi läheb, saab jälle päikesetõusu pildistada. Üle-eelmine aasta käisime Teelega kell 4 kusagil maanteel päikesetõusupilte tegemas. Eelmine aasta olin jaanipäeval USA's, seega üritan see aasta tasa teha. 


Kõik vajalikud paberid on Härma jaoks ka olemas ja esmaspäeval saab minust vist ametlik härmakas. How cool. Ja teisipäeval lähen nädalaks Tallinnasse, mis saab ka ilmselt superfun olema. Peale seda on vabakava mõnda aega. Tho' ma peaks nii paljudega kokku saama, sest ma olen viimased paar kuud väga mittesocial olnud. 

SUVEVAHEAEG ON! RUSKA!

Friday, June 22, 2012

64


Victoria's Secreti body mistid. Sirelite ja toomingate lõhn segamini. Jasmiin. Värskelt niidetud muru. Pannkoogid nädalavahetuste hommikul. Roosid. Kohv. Piparmünt. See lõhn, mis õues suvel peale vihma on. Puit. Joosep. Body lotionid (eriti kookose ja banaani oma). Coca-Cola. Rabarber. Ja palju-palju muud, mille nimetamine võiks võtta enda alla lehekülgi. 

63


Kujutage nüüd ette: hämar tuba; suur telekas koos mingi väga-väga hea filmiga; soe tekk; õues on kõige jubedam talveilm üldse; seltskonnaks on üks või mitu head sõpra. Sealt on puudu ainult kakao vahukommidega. Lihtsalt selle pärast, et kohv ajab unerütmi sassi ja kakao vahukommidega on lihtsalt nii-nii hea! 

62


Mu esimesed olid ilmselt need ilusad valged Pioneerid, mis Aveliis mulle kinkis ja mida ma elus üritasin hoida ka siis, kui need enam üldse töötada ei tahtnud. Teised on need, mis Andres mulle tellis ja millega ma Paldiski tripil kõik kadedaks tegin. Suured kõrvaklapid on lihtsalt nii wonderfulid. Nendega avastab uusi instrumente, mida pisikestega üldse kuulda pole ja see bass... Woah. Me gusta.

I DID IT!

Eile käisin Joosepi pool tema lõpetamise puhul, kus oli väga supertore. Seda tasus algatuseks mainida, sest ma jõin seal kaks tassi mõnusat kanget kohvi (olgugi, et piima ja suhkruga), mille tulemusel mul õhtul kohe mitte und ei tahtnud tulla. Rääkisime Joosepiga veel pikalt juttu, ma närveerisin vaikselt ja umbes kolme ajal suutsin vist magama ka jääda.
ERKI!!!!!



Hommikul tuli esimese asjana juuksurisse minna. Ma algul kujutasin ette, et ma teen ise endale soengu, sest ma ei kujuta eales ette, et ma lõpetamiseks endale mingi ülimalt uhke up-do pähe laseks teha. Ma olen alati mõelnud, et ei tasu vist. Siiski panin ma juuksuriaja, sest ma teadsin, et Kaire oskab palju paremini mulle lohakaid sirgendajalokke teha, kui ma ise väriseva käega tähtsa päeva hommikul. Lõpuks väljus juuksurist üks väga õnnelik Paula oma pisikese waterfall-punutise ja lokkidega. Täitsa ilus oli minu meelest. 
Pisike päiksekiir mul

Panin siis oma tibukollase kleidi selga, võtsin need kõrvarõngad, mis Joosep mulle tõi ja mis seda päeva päris kaua ootama pidid, panin oma kingakesed jalga ja hakkasin kooli poole sättima. Vahepeal tuli mu väike vend ja andis mulle isetehtud kaardi ja Raffaellod, mis tähendas, et mu päev oli juba poole ilusam. Koolis sain teada, kuhu ja millal kõndida tuleb ning et lõpulaulu solistide hulka kuulun ka mina. Närv oli püsti, kingad olid pagana kõrged ja surmahirm oli selle ees, et ma sealt astmetelt nagu kopikas alla sajan. 


Gonna miss you...

Meie algklasside klassijuhataja oli meid meeles pidanud ning andis igaühele roosi, kusjuures ta mäletas meie kõigi nimesid ja tundis ilusasti nägupidi ära. Ühel hetkel istusime me kõik igatahes seal saalis. Kõik oli ilus ja tore. Kõik peale vanaema ja Vallo leidsin rahva seast üles. Direktori kõne oli kolepikk, aga mommy kõne ajas nutma ja mul polnud kuhugi nuusata. Nagu pisike nuuskmõmmik istusin seal, silm märg. Mingi hetk tuli igatahes õpetajatele lilli jagada ja sellest võiks ma pool raamatut kirjutada, kuidas mu keemiaõpetaja mind kallistas; matemaatikaõpetaja teada andis, et mu ainuke viga eksamis oli arvutusviga 6 korda 3 ja palus meelde jätta, et see võrdub 18; kõik ilusaid sõnu ütlesid ja käsitööõpetaja suurest kurbmagusast olekust nutma puhkes. 



Siis oli äkki kõik ja kogunesime välja. Mind õnnitles korraga hulk inimesi, keda ma poleks elusees oma lõpetamisel end õnnitlemas kujutada osanudki. SUUR AITÄH TEILE! Ma mainiks teid lausa nimeliselt, aga ma tean, et ma unustaks kellegi ära, seega las ta jääb. Aitäh Martinile, kes pilte tegi ja kõigile teistele ka. 




Nojah, kokkuvõttes võib öelda, et mul oli superilus päev. Pärast chit-chattisime Vildes veidi ja jalutasime Joosepiga koju. Õhtupoole tõime Martini juurest pildid ning tegime ühe õhtuse supluse päikseloojanguga ja puha. Põhikool lõpetatud siiski! :P

Oh, Nöps, sa moosinägu








Ma olen nii õnnelik, for real!
Woah.