Pages

Friday, May 11, 2012

Kodus söön ma nagu traktorist!

Ma vist kaotasin igasuguse blogimise motivatsiooni peale seda, kui te otsast kõik unfollowima hakkasite. Aga pole hullu. Ma küll väga hästi ei mäleta, mis see nädal toimunud on, aga ma üritan võimalikult adekvaatselt kirjutada kõigest.

Neljapäeval oli orienteerumine, kuhu end Eneli ja Lauraga kirja panime. Mitte, et meid baltisakslased huvitaksid, vaid hoopis selle kurikuulsa tordi pärast, mida Hallik meile Saksa Instituudis olevat lubas. Esimesed kolm tundi pidime siiski koolis olema. Ajaloos vaatasime "Tuulepealset maad", nagu tavaliselt. Matemaatikas rääkisime kerast ja mingitest toredatest asjadest veel ning eesti keeles tegelesime kirjandite analüüsiga. Ma siis olin see neiu, kes olematu rühmatöö tulemusena klassiette läks ja ümmargust juttu rääkis ning tagatipuks eesti keele õpetajaga vaidles. Kusjuures tal polnud lõpuks vastuväiteid. Mulle meeldiks kellegiga väidelda täitsa, eriti kui neil on head argumendid. 

Peale seda tatsasime koolist välja. Päike paistis, ilm oli lihtsalt superilus. Laura tegi üllatava ettepaneku minna Hesburgerisse. Ma olin sellele ise ka mõelnud, aga ma ei julgenud ideed välja käia, sest üks neiu ilmselt trenni pärast keelduks hessist ja teine näeb välja, nagu ta ei sööks mitte kunagi hessi. Laura olevat see tüdruk, kes liigse rasva toidu pealt salvrätikuga ära tupsutab. Vaatamata sellele tuli ta selle ideega lagedale ja me Eneliga olime kahe käega poolt. Istusime seal, sõime oma juustuburgereid ja värki. Laural võttis kõige rohkem aega. Eneliga arvasime, et Laura on ilmselt viisakas tüdruk, kes hammustab vaid pisikesi tükikesi ja närib kõik mitukümmend korda läbi, mis ilmselt oleks hea põhjus selleks, miks ta nii peenike on. Selle peale ütles preili Laura: "Kodus söön nagu traktorist!" Selle peale ütles Paula oma kuulsa lause, et ta nüüd teab, mis järgmise blogi pealkirjaks olema saab. 



Orienteerumine ise oli üsna palav. Saime kaardi kätte ja käisime punktid läbi. Mina üritasin tempot üleval hoida, et äkki esimesele kohale antakse rohkem torti. Küsimustega oli küll veits kahtlane, et neid kuhugi kirjutama ei pea ja et vastustega ka nii kerge on, aga me mõtlesime, et lõpus on mingi kontroll küsimustega näiteks. Tagasi algpunkti jõudes leidsime eest tühjad mahlapakid, kohvi ja tee (kõige geniaalsem joogivalik, kui väljas on a'la 20 kraadi) ja kringli. Ei mingit torti. Peale selle kirjutati kõigile ühesugune Urkunde välja, mis tähendab, et polnud ei kaotajaid ega ka võitjaid. Nii palju siis sellest...


Mingi päev saatis Vallo mulle tibupilte, mille ta ka blogisse lubas panna. Saate võrrelda eelmiste piltidega, kus nad pisi-pisid olid. 

Paula tagaplaanil

Eneken&Rene tagaplaanil, might be Joosep esiplaanil, aga pole kindel :D

punakasblond Paula :P

Täna koolis eriti midagi ei toimunud. Meil oli Frediga šnitslipäev ehk siis väga tore päev. Peale selle hakkasin matemaatikas silmi joonistama, mille peale Liisu soovitas mul midagi muud joonistada ja ütles seejärel asju, mida ma proovida võiks. Näiteks kaisukaru, rong (väga awful), elevant (loobusin), dreamcatcher. Hiljem jätkasin sama asja inglise keeles, ütlesin Oskarile, et las pakub midagi. Ta ütles ka elevant. Ma olin nagu mis-te-olete-liisuga-hingesugulased-või? Siis ta pakkus kaelkirjakut, aga inglise keele tund oli quite huvitav, seega kaelkirjakuni ma ei jõudnudki. 

Vahel olen niisama värviline ;)

2 comments:

ennnu said...

Kas see trennitüdruk olin mina või ? :D
Aww.
Aga sa ju tead et ma mitte kunagi ei keeldu ei Hessist ega Mäkist :D

Ja said pildi Joosepist päikeseprillidega :d Tubli Paula :D

Paula said...

Jah, sina ikka! :D

JAA, kuidas siis muidu! Mesimumm siiski ;)