Pages

Sunday, April 1, 2012

9


Need, kes mu blogi kauem jälginud on, ilmselt teavad, et USA'st tagasi tulles on mul alati pisike kultuurišokk. USA's on tänaval teistele naeratamine iseenesestmõistetav ning sellega harjub kiiresti ära. Eestisse tagasi tulles on see nii sisse harjunud, et see tuleb automaatselt, aga kaob umbes nädala või paariga, sest üldiselt ei naeratata vastu. Ma isegi ei tea miks. Kõik vaatavad pigem sellise kahtleva näoga, et ega ma juhuslikult peast lihtne pole või miskit. Aga naeratused meeldivad mulle sellegipoolest, isegi kui neid on vahel keeruline kelleltki välja pressida või kui see on pisike ja tagasihoidlik muie.

No comments: