Pages

Thursday, April 12, 2012

12. aprill aka katsetest, vestlustest ja viktoriinist

Täna öösel ma magada ei saanud. Ärkasin alatasa üles ja muretsesin, et mis saab siis, kui kell ei helise või kui ma seda ei kuule või kui ma lihtsalt muul põhjusel sisse magan. Seda õnneks ei juhtunud. Kallasin endale kaks tassi kohvi sisse, valisin sada aastat riideid ja otsustasin vastu astuda sellele pingerohkele päevale, saagu mis saab. 


Kõik algas keemiaviktoriinist, mis leidis aset Härmas. Läksime Joosepiga sinna, istusime ilusti MHG lauda maha. Mul oli nii edev tunne korraks, nagu oleks mind härmakate hulka loetud juba või miskit. Algas sissejuhatav kõne ja see, keda polnud, oli Kalmus. Kalmus oli üks meie suurimaid lootusi selle olümpiaadi raames, lisaks meie endi ajudele muidugi. Tuli esimene küsimus, millega me ilusasti edukalt hakkama saime. Esimesed neli küsimust olidki suhteliselt meeldivad, selles mõttes, et me oskasime neile vastata. Peale seda sadas uksest sisse Kalmus. Me mõlemad lubasime temaga midagi väga väga kurja teha, et ta sisse magas. Lõppkokkuvõttes oli väga lõbus minu arvates ja läks hästi, sest lõppvoorus kolmas koht saavutada pole üldse paha. Saime kommi ja raamatuid ja diplomi, millest Sixten kohutavalt koopiat saada tahab, ma kujutan ette. 


Peale viktoriini nägin empsi sõnumit, et meid Joosepiga võeti mõlemaid otse Treffnerisse. High five Joosepiga ja läksime Toomemäele chillama ja sööma. Olime uhked enda üle. Mõtlesime äriplaane, kuidas sellest kasu lõigata ja ma sõin burksi. Härra ei saa enne trenni süüa, seega ta lihtsalt vaatas, kuidas ma junkfoodi söön. Mingi aeg avastasime siiski, et on aeg liikuda tagasi Härma poole, sest kell pool viis algas mul seal vestlus. 

Ukse taga läksin ma igatahes närvi. Mul polnud õrna aimugi ju, mis seal saama hakkab. Tüdrukul enne mind läks vestlusega igatahes kiiresti ja mind kutsuti varem sisse. Kaks õpetajat. Vähemalt üks neist oli õpetaja. Mõlemad tundusid hästi toredad. Alguses küsisid nad muidugi mu Treffneri tulemusi, mille peale ma vastasin, et mind võeti sinna vastu. Seejärel küsisid nad üllatusega, et miks ma siis ometi nende juurde vestlusele tulin. Kõik läks kuidagi väga hästi isegi. Paar korda suutsin kasutada sõna 'nagu' vale koha peal ja mõtlesin, et huvitav, kas üks neist kui eesti keele õpetaja on mu võimalustele juba ammu kriipsu peale tõmmanud, sest ma kasutan sõna 'nagu'. Oh ei, mul oli veel kõvasti võimalust oma marki täis teha. Jutt läks kohustusliku kirjanduse peale, millele ma vastasin, et meie selle trimestri kohustuslik kirjandus on kusjuures väga huvitav, mulle väga meeldib. Kui küsiti, et millega tegu, vastas Paula: "Hüvasti kollane koer!" Enne veel, kui ma suutsin oma erroriga peas tegeleda ja ennast parandada, jõudis ette õpetaja, kes ütles kindla häälega: "Kass!" Ma palusin viisakalt vabandust ja ilmselt punastasin nagu tulipunane lilleke, aga ta tundus leebuvat, kui ma vastasin küsimusele raamatu sisu kohta, et ma olen üllatunud, kuidas vaatamata raamatu ilmumisaastale ja tänapäevale on noorteprobleeme ning suhteid vanemate ning õpetajatega käsitletud väga tänapäevaselt. Kokkuvõttes öeldi mulle, et neil on hea meel teatada, et ma saan koju minna ja öelda, et mind on mõlemasse kooli vastu võetud ning et näeme sügisel! 

Igatahes tuleb mul nüüd otsustada. Vähemalt olen ise uhke. Ja loodetavasti läks teil kõigil ka hästi igalpool. 

4 comments:

Eva said...

paljupalju õnne sissesaamise puhul! :))

Paula said...

aitäh :)

marek said...

Pole paha :)

Paula said...

:)