Pages

Friday, February 24, 2012

le paula goes to finland

Ma olen nii totu. Mul seisab juba paar päeva laua peal mälupulk, millega ma aeg ajalt igavusest mängin. U know, need ägedad mälupulgad, mis käivan nupuga kinni ja lahti. Täna hakkasin mõtlema, et miks see mul laua peal on ja leidsin sealt Marise tehtud kooli SWEET 16 pildid. Ma olen nii totu :)

Maris ja Oskar kinkisid koka mulle, seega olin kokamonster .D

Mul on halbu uudiseid. Tegelikult ma ei teagi, kas need on just halvad, aga igatahes olen ma nende pärast närvis natuke. Mari (see tüdruk, kes mind Soomes võõrustama pidi) saatis kirja, et ta ei hostigi mind ja me ei ole Eneliga ühes majas ja mul pole õrna aimugi kelle juurde ma lähen. U know. Ma ei teagi, kumb osa sellest uudisest hullem on. Kas see, et ma ei saa Eneliga olla või see, et ma sukeldun sügavasse teadmatusse homme bussi peale istudes :D Lüürilisus for the win. 

EI OLE DUCKFACE, fishyface on

Anyhow, ma panin Aveliisi kingitud awesome'i postri seinale. Just sayin', et kui me Joosepi ja Richardiga linnas olime mingiaeg, siis me vaatasime seda postrit selliste kutsikasilmadega. Mina vähemalt, teiste kohta ma ei tea, aga ma usun, et neile meeldis see ka. Aitäh, Aveliis :) It fits perfectly mu tuba, I mean it. Ma näen neid kitarre nüüd igal hommikul ärgates :P

TOLD YA'

Siiski... Vaatamata kõigele perfektsele mu elus hetkel tahan ma siiski teada, kes mulle nüüd Soomes maniküüri teeb, kui mitte Eneli? Kellega ma hommikul outfite valin? Kellega ma muljeid jagan salaja ja vaikselt õhtul? Kellega ma üldse seal olen???? I'm gonna cry :D Ei, ma jään Soomes ellu. See ei saa nii hull olla! See tüdruk, kes ilmselt mind hostib tundub täitsa... okidoki. Aga Facebooki profiilipildid on muidugi kõige õigem asi inimeste arvustamiseks, eksole!

Sweet sixteen!

Me Marise ja Eneliga naudime nüüd oma kuueteistkümnendat eluaastat ja loodetavasti ma suhtlen nii Marise kui Eneliga ka selle eluaasta lõpuks. Kusjuures, veider on see, et kui ma läheks Treffnerisse, oleks mul suur tõenäosus olla Marise klassiõde või paralleel. Ja kui ma läheks Härmasse, saaksin ehk olla Eneli klassiõde või paralleel. Tho' kui ma läheks kutsekasse kokaks, peaksin ma nende mõlemaga lihtsalt peale kooli kohvikutes käima ja sealseid toite arvustama. Oeh. 

Laura, Paula, Maris, Coca-Cola, Halliku potilill

Üleüldse hakkasin ma alles eile mõtlema, et katsed on kohe varsti. Ja teise trimestri hindeid sajab eKooli, mis on lihtsalt märk näitamaks, et kohe algab kolmas ja viimane (ma kirjutasin just kolmane ja viimas, sest ma olen awesome) trimester, mille sisse jäävad sisseastumiskatsed ja kõik muu ärevusttekitav. Mul muide on lõpetamise kohta üks suurem idee...

Mina Coca ja Halliku potilillega

Kuna meie koolil ei ole taha, et korraldada üheksandike lõpupidu kusagil Dorpatis või Vanemuises, siis on plaan järgmine: korvpallirõngastele visatakse peale kerged linad, mis kaunistatakse imeliste paberist lillekestega; sätitakse paika need imelised rohelised pingid pildistamiseks; veetakse võimlasse see kaunis kõnepult ja torgatakse varbseinade vahele mõned astrid; tüdrukute kontsakingad jäävad põrandalaudade vahele kinni ning purunevad ja peo lõpuks on jalul ainult nii palju neidusid, et kõik mahuvad ühele rohelisele pingile lõpupilti tegema (by meie awesome free photographer!). See on nagu natukene vürtsitatud minu fantaasiaga, aga see on karm reaalsus, mis meid võib-olla ees ootab. Kas me selle asemel ei võiks lihtsalt igaüks (kahe klassi peale on meid kokku mingi 50 ju) panna rahad kokku ja maksta selle Dorpati rendi kinni. Tho' see läheks vist viiekümnekesi ka üpris kalliks. Aganoh, äkki juhtkond siiski maksaks mingi pisikese osa, mis neil tänu loodetavasti peagi saabuva kevade tõttu üle jäänud küttekulude jaoks mõeldud rahast välja tuleks. 

Le Paula sõidab homme Soome ja loodab, et teil on mulle palju huvitavat rääkida, kui ma 2. märtsil naasen :)

No comments: