Pages

Saturday, January 7, 2012

Give metal a chance! ~James Durbin

Teate neid läägeid romantilisi draamasid, kus teismelistel tüdrukutel on sellised roosad lukkudega päevikud, kuhu nad kirjutavad enam-vähem kõike ja siis sinna juurde käib alati selline ähmane hääl: "Dear diary..."? Kuna mul on vahel selline tunne blogiga, sest ma kirjutan teile absoluutselt igasugust absurdset materjali, siis here we go... 

Dear diary (blog),

I have a confession to make...

Ja et seda ülestunnistust teile korralikult seletada, pean ma alustama otsast peale. Paar päeva tagasi avastasin ma enda jaoks sellise bändi nagu Dead By April ja lisaks sellele veel näiteks sellised koosseisu nagu Judas Priest, enne seda ka Bullet For My Valentine. Sellest tulenevalt ütles Joosep, et minust on metali-inimene saanud. Ja ma totaalselt vaidlesin talle vastu. Okei, mu iTunesis on viimasel ajal võrdlemisi palju metalit, aga mitte nüüd kohe nii palju...


Täna läksin kitarritundi, eeldusega, et me mängime jälle mingeid mõnusalt igavaid klassikalisi lugusid, mille vastu mul otseselt midagi pole, aga olgem ausad, ma pole neist kuigi vaimustuses. Selle asemel küsis Karl mu vaheaja kohta. Ma ütlesin talle, et midagi väga märkimisväärset ma ei teinud: jõulud, aastavahetus, Tallinn, sõbrad jne. Selle peale küsis ta, kas ma kitarri ka mängisin. Ma ütlesin, et eks ma ikka mängisin. Järgnes küsimus, mida ma mängisin. Viisakalt ütlesin, et seda lugu, mis mul koduseks ülesandeks jäi (sest kaks päeva enne tundi sunniviisilist mängimist saab siiski vaatamata kõigele lugeda mängimiseks) ja siis lisasin hästi vaikselt: "No ja iseenesest proovisin ma Sweet Child O' Mine'i mängida." Ma poleks elusees sellist reaktsiooni oodanud. Karl küsis põhimõtteliselt, et millal minust mingi rocki ja metali ausataja sai, et alles tulin ma tundi ja tahtsin James Blunti ja Jason Mrazi mängida (ärgem unustagem, et läksin muusikakooli puhtalt selle pärast, et õppida I'm Yours'i mängima). Et kõigil on ühtäkki mingi kohutav austus Guns N' Roses'i vastu, mis tema arvates on kohutav bänd ja et kui tema minuvanune oli ja GNR kõige popim teema ever oli, tundus see talle nii totter ja jube. Ja ma istusin seal... mõtlesin, et ahah... Ma küsisin, et mida tema siis kuulas ja noh, ma polnud küll väga üllatunud biitlite ja veerevate kivide üle, aga siiski, ma ei nõustu! 

Tavalised hommikused "ma niisama ilus olemas ja mul on aega üle, tegelikult mitte, jään kohe hiljaks" pildid, ärge pange tähele, aga they say, et piltidega on mu blogi loetavam :D

Ta ütles vaatamata sellele, et ta võib mul aidata selle selgeks õppida (jah, ta mängib seda nagu täiesti lõdvalt, how sweet). Väga armas temast. Ahjaa, Karl ütles veel, et Slash on täiesti mõttetu kuju, et ta ei oska küll kitarriga eriti midagi teha, vaid näeb lihtsalt efektne välja. Mu maailm on collapsed

ANYHOW. Tagasi diary juurde.
Kallis päevik/blogi, minust on vist tõesti saanud või vähemalt üsna pea saamas mingi metalitüdruk. Ja ma isegi pole kindel, kas see on hea või halb. Ilmselt on tähtis, et ma ise õnnelik oleks, eksole?
Niisama head kommid ja ma niisama neist pilti tegemas (?!)

Koolist? Keegi armas ja tark ütles mulle midagi, millest ma edaspidi lähtuda kavatsen. See kõlas umbes nii, et vaata, mida su ajuga teha annab. Ja mulle hakkas see mõte meeldima. Niisiis käisin ma täna kõigile närvidele, mõeldes kaasa matemaatikas, keemias ja saksa keeles. Ülejäänud tundides ma lihtsalt üldiselt ei ole veel väga kaasamõtlemisvõimeline. Võinoh, eesti keel ehk ka. Tho' sorry, aga ma tõesti ei teadnud, et 2012 on elamuste aasta (ma kirjutasin ühes eelmistest postitustest, et ma kavatsen teha 2012. aastast elamuste aasta, niiet ma tundsin ennast suhteliselt selgeltnägijana seal tunnis). 

lipbite pictures for the win :D

Muide, selle veerandi lõpus kunagi on katsed, või noh, sinna kanti. Ja Karl täna küsis, et kuhu ma siis minna kavatsen. Ma ütlesin talle, et laias laastus Härma... või Treffner. Ta muidugi oli kahe käega Härma poolt. Ja üritas uurida, et ega ma vaatamata kõigile varasematele eitustele muusikat ei taha õppima minna. 

Ja kõigile Härma õpilastele, kes mu blogi loevad (jah, ma tean, et teid on palju), ärge kartke - võimalus, et ma sinna reaalselt sisse saan pole nii suur, kui te arvate. Ja ma olen otsustanud, et humanitaaritüdrukut minust ei saa, seega millisesse reaali iganes ma peaks sisse saama, saab olema ühtlasi minu eelistatuim valik. Tho' kui ma ühtegi reaali sisse ei saa, peab humanitaariga leppima, I guess... :(

Ja ma niisama pole ammu ühtegi gif'i teinud, seega here you are:

Selle peal peab vajutama, et see liiguks, captain obvious!

Blogitüdruk Paula blogiennustus järgmiseks kolmeks kuuks (ilmatüdrukutest inspireeritud):
Ma küll lubasin iga päev blogi kirjutada, vähemalt Jaana ja empsi jaoks, aga ma siiski mainin ära, et kõik, millest te lähiajal blogi lugeda saate, on ilmselt kool, trenn, muusikakool, Eva Leaga kokkusaamine nädalavahetusel, äkksündmused (väheusutav, mu elu on siiski pretty basic) ja kui hästi läheb, siis vahelduva pilvisusega muusika ja teooriad ja muu selline. Siiski, ma võin teile lubada, et jaanuari lõpupoole on oodata veidi põnevamaid postitusi, aga kuna ma pole veel milleski päris kindel, ei julge ma teile miskit lubada. Ja veebruar tuleb põnevate postituste kuu, sest 1) kõigi eelduste kohaselt olen ma endiselt kutsutud Härma ballile 8. veebruaril (what the hell, see on maskiball...) 2) mu sünnipäev on siiski veebruaris 3) seal vahepeal on veel valentine's day, aga ma nüüd pole kindel, kas sellest head blogimaterjali saab 4) veebruari lõpp kuni märtsi algus olen ma SUOMIS, koos Eneli, Ergo ja oh rõõm, Stephaniga! 5) veebruaris on mingi epicloads olümpiaade...

Ma pean JÄLLE minema passipilte tegema. Niisiis, official üleskutse kõigile, kes on rahakotipiltidest huvitatud, sest see on viimane kord mõne aja jooksul, kui ma viitsin neid tegema minna!

6 comments:

Anonymous said...

Oh, see on nii tore, et sa kuulad Guns N Rosesist ja teisi tõelisi bände. Olen kaua sinu blogi austaja olnud, aga selline asi teeb veel rõõmsamaks, sest ise olen nende bändide saatel üleskasvanud ja lihtsalt nii äge on, kui rohkem teismelisi sellist muusikat kuulama hakkavad. Mitte kogu see Lady Gaga ja Justini jama. :)

Paula said...

Awwies, no mul on hea meel, et kellelgi peale minu selle üle hea meel on! :D

Kaisa said...

FCKYEAH , ma mõtlesin et ma olen ainuke normaalne inimene , kes selliseid bände ja üldse muusikat kuulab ;) tho mitte et ma arvaks et teised oleks ebanormaalsed , aga ma lihtsalt ei saa aru kuidas nad suudavad mingit ajuvaba träna kuulata , igatahes , welcome to the club paula :D

ennnu said...

Mulle palun rahakoti pilti !
Mul oli see Dead By April juba meelest läinud , nii et nüüüd lähen kuulama :)

Paula said...

Kaisa: Eksole! High five!

ennnu: saad-saad :D ja Dead By April on VÄGA approved :D

Eneken said...

Pilti!!!