Pages

Monday, December 19, 2011

sünnipäeva mentionite comeback

Tulin eile kossu vaatamast ja turu juures müüsid mingid kutid kuuski. Hüüdsid: "Neiu, ostke kuuske!" Ma ei osanud nagu midagi väga vastu öelda ja ütlesin: "Vara veel ju! Ja üleüldse, kannan seljas koju?" Nad olid nii sõbralikud ja ütlesid, et nad kannavad kuuse koju kui vaja ja minu ka, kui väga vaja. Siis ma hakkasin mõtlema, et tegelikult polegi nii väga vara..

Ma teadsin koguaeg, et mul on laupäeval midagi tähtsat ees ja oligi - kitarritund. See tuli mul siis meelde, kui Karl mulle pool tundi peale selle algust helistas. Ta ütles, et ma ei muretseks, et esmaspäeval (täna) näeme ju niikuinii ja ma oskan seda lugu mängida anyhow. Ma siis mõtlesin, et no pole hullu, esmaspäeval teeme intensiivsema tunni siis. Tuli aga välja, et tänane tund jääb ka ära ja siin ma nüüd olen, põen homse pärast segaseks ennast. Kui ma suudaks endale pähe raiuda kolm asja - 1) publikut ei eksisteeri 2) dünaamika 3) see on aeglases tempos, eksole!, siis ma vast isegi saaks hakkama. Muide, keegi ei tulegi seda vaatama. Jaana ja Aveliis sõidavad hommikul ära, emps jõuab alles õhtul Eestisse ja Joosepil on trenn. Vot siis...
EDIT: Joosep ja Kalle tulevad, win, ma ei saagi üksi nurgas feilida, keegi tuttav ikkagi näeb :D

Ühesõnaga kõndisin täna linna, et Aveliisiga kokku saada ja harutasin pool teed kõrvaklappe lahti. Mingit imelikku vihma sadas ja mingid geniaalsed inimesed kõndisid vihmavarjudega ringi. For real inimesed, kui väljas on mingi mönus tormituul, siis tõesti, vihmavarju taltsutamisele kulub päris palju energiat, ma võin vanduda. Igatahes ei pannud ma peaaegu eriti tähele, mis toimub ja viis inimest suutsid oma vihmavarjuga maadeldes mulle põhimõtteliselt otsa kõndida. Karta on, et sealt alt ei näe midagi. Ma muidugi tegin jõulumeeleolu kõigile ja ütlesin nende vabanduste peale, et EI OLE HULLU MIDAGI :)))

Aveliisi oli hea näha üle pika aja. Käisin teist korda raamatukogus tänase päeva jooksul ja olin jelly, sest preili läheb kuuma päikese alla.

Anyhow, feilinurk (Mariselt üle võetud): Sain oma ägedalt naabritädilt selle Ferrero Rocher'i püramiidikujulise kommikarbi eksole. Kuigi ma nagu eriti komme ei armasta, as you all know, siis see püramiid nägi nii veetlev ja hurmav välja, et ma mõtlesin, et ma siiski teen selle lahti ja õgin mõne neist ära. Kusjuures, teate neid igasuguseid tehnikavidinate pakendeid? Neid, mida mitte kunagi lahti ei saa. No kasvõi mingid telefonilaadijad, akulaadijad, kaardilugejad jne. Neid on alati nii võimatu lahti saada. See püramiid nägi täpselt selline välja - võimatu avada. Leidsin mingi kleeplindi otsa ja mõtlesin, et ma vist enne loobun nendest kommidest, kui ma selle karbi lahti... BANG *kommid lendavad üle toa laiali*... Tubli Paula, NII PEABKI.. Hint: Kinkige mulle ainult komme, mis on pakendatud ja korvikeste küljes liimiga kinni - mu naabritädi vist tunneb mind :D

Ühesõnaga, ma loodan, et ma elan homse üle... Ja ma loodan, et kui ma olen selle üle elanud, saame selle giveaway'ga ka ühele poole.

Ma pole ammu sünnipäeva special editioneid teinud.. Aga..

EVA LEA, hästi palju õnne sulle :) Ja see tuletab mulle meelde, et jõulud oleks üks põhjus sinuga jälle pange sööma minna, mul oleks igati hea meel :) Anyhow, hästi palju kõike head ;)

2 comments:

Eva said...

awwawwwawww, nii armas :)

Paula said...

anytime :)