Pages

Friday, November 11, 2011

Kalevipojad ja quadruple olümpiaad

Kolmapäeval, kui ma peale tunde saksa keele viktoriini jaoks kordamas käisin, rääkisin õpetajale, kuidas vaikselt hakkab kohale jõudma see osa aastast, kus ka see olematu vaba aeg olümpiaadidele, võistlustele ja viktoriinidele kulub.

Enda arust teadsin, et quadruple-olümpiaad on järgmisel reedel. Kehalise tunnis selgus aga, et see on hoopis täna! Mul polnud midagi selle vastu, et me neljandast tunnist ära saime. Maris läks koju, me Frediga käisime Statoilis ja ostsime süüa-juua. Kõndisime sinna üldse mingi massiivse ringiga ja ma vedasin temaga Coca peale kihla, et me jääme hiljaks. Õnneks (või kahjuks) Fred võitis ja ma ei pea oma coca-mitte-joomise-lubadust muutma. Coca on lihtsalt nii hea asi, mille peale kihla vedada.

Jõudsime täitsa õigeks ajaks. Kes hiljaks jäi, oli hoopis Maris. Istusime Fredi, Janely ja Veronikaga, piidlesime seda imelist suupistelauda (kuhu me lõpuks ei jõudnudki) ja ma rääkisin Sixteniga oma hirmust: mis saab siis, kui ma saan mingite geeniuste võistkonda ja tunnen ennast väga-väga lollina.

Nimelt loositi kõik õpilased numbrite alusel gruppidesse. Sain lipiku - 12. Vaatasin vasakule - 5 ja 10, vaatasin paremale - 2 ja 7. Okei noh, pean inimesed ise üles otsima. Ma väga ei viitsinud ringi käia ja kõigil üle õla numbreid piiluda, seega lasin üle saali: "KAKSTEIST!". Ja vastas teises saali otsas olnud Joosep, kelle esimesed sõnad mulle olid, et ta teab mind. Mu blogi järgi nimelt. Mu blogi on kõikvõimas, I must say.. 

Kui oma 5 inimest kokku saime, oli tutvumismoment. Härma, Veeriku, Rõngu ja Descartes (ja Raatuse). Kaks Joosepit! Mõtlesime väga eepilise nime - Kalevipojad (pole hullu, eelmise aasta linnuviktoriinil oli minu rühma nimi PILVEKE!)Agajah, meil oli täitsa okei rühm juba algusest peale. Saime lehe, kus olid VIIS (polnudki quadruple) ainet - keemia, füüsika, geo, bio ja inimeseõpetus. Ja ma ei viitsi teile protsessist üksikasjalikult rääkida, aga mainida tasub, et mul oli kohutavalt lõbus seal. Kuigi me ei võitnud ja ma ei tea, mis koha me saime, on mul üsna ükskõik, sest mul oli lihtsalt nii tore seal.
Avastasime Frediga, et Vene lütseumil on trepiga natukene halvemad lood kui meil. 

Joosep tegi mulle lühikokkuvõtte Härma plussidest ja miinustest. Ma ei tea, kas miinuseid otseselt oli, aga see oli temast väga tore, et ta viitsis. Härmas pole ju lahtiste uste päeva, erinevalt Treffnerist.

Üleüldse on mul nüüd, kui olen teiste rühmade kohta kuulnud, väga hea meel, et ma just number kaheteistkümne sain. Okei, ma olen seda üritust ja neid inimesi nii palju kiitnud juba, et aitab ka.

Solfi skippisin ajapuuduse tõttu ja kitarri lähen kohevarsti. Homme lähen Eneliga kinno ja ülejäänud nädalavahetuse kohta ei tea veel. Pidin Aveliisiga ka kokku saama. Booyah.
Mul pole pilte teile, niuniu..

2 comments:

Mannu said...

SU patsikumm jäi minu kätte, ära ole väga pahane. :) Esmaspäeval saad tagasi!

Olümpiaad (või mis iganes see oli) oli jaa väga awesome, poleks iialgi arvanud...:)

Paula said...

HEHEHEHE, Mannu, mis nüüd küll saab!! Aga jah, ära põe :)

Samad sõnad ;)