Pages

Monday, November 14, 2011

Dream On, Dream On, Dream On, Dream until your dreams come true

Käisime Oskariga mingi vahetund eile sööklas ja ma nägin Sixtenit (mu keemiaõpetaja).
Sixten: Kuidas teil reedel läks?
Paula: Mm.. Maris võitis esimese koha oma grupiga, aga..
Sixten: TEGELT KA? NII ÄGE!!!!
Paula: ...JA MINU arust oli see parim olümpiaad ever, nagu päriselt ka
Sixten: Sulle siis meeldis jah, said uute inimestega tuttavaks ja?
Paula: Jaa, ma sain mega-awesome sõbra endale
Sixten: Nii lahe, aga ütle Marisele, et ma tahaks ta aukirjast koopiat, sest minu õpilased pole veel kunagi häid kohti saanud.

1) See viimane mind ei imesta
2) Ma räägingi temaga estonglishis, sest ta annab inglise keelt ka. Reedel olümpiaadil rääkisin temaga umbes nii:

Paula: A mis siis saab, kui ma saan mingisse gruppi, kus kõik on ming epic smart'id ja ma istun seal nagu mingi "well okay, i guess ma olen väga vales kohas" ja siis kõik vaatavad, et "what the hell, miks sa oled siin üldse?"...
Sixten: Kuule rahune maha, you'll be fine.

Ühesõnaga, enda arust oli mul väga meeldiv ja sõbralik vestlus Sixteniga. Kuni keemiatunnini.

Tunni alguses..
Sixten: *üle klassi* Reedel käisid Maris ja Paula Johanna ja Fred siis olümpiaadil, kus Maris sai esimese koha oma grupiga. [väga tubli Maris, ma olen uhke su üle], aga veel rõõmsamaks tegi mind see, mida Paula Johanna ütles, et ta nautis seda olümpiaadi ja see teeb mind väga õnnelikuks. Ta ütles, et ta sai endale sõbra sealt ja...
And I'm just sitting there like.. 
Paula: *Oh god no, please no, please no*


Hetkel kirjutan blogi teile, sest meil on täna lõpualbumite pildistamine. See otseselt ei tähenda veel midagi, aga ma panin oma äratuskella pool tundi varasemaks, et ma kõigega valmis jõuaks (geograafia siseveekogude kaarditöö ka siiski) ja tulemus on see, et mul on pool tundi aega :D Täna on Aerosmithi hommik, ilmselgelt.

Federicol (mu itaallasest vahetusõpilane) on täna sünnipäev ja ma üritan teha kõik, et ta kingitus väga palju hiljemaks ei jääks. Ma mingil määral isegi igatsen teda. Me rääkisime suht kõigest: autodest, Nutellast ja spordist. Ja ta fännas mu vanaema. Viimane asi, mida ta enne lahkumist ütles, oli: "Kas ma saaks su vanaemaga pilti teha?" Nagu, how cool is that :D Niisiis jah, ma igatsen teda natuke.

Pikka blogi ei tule, sest ma ei arvestanud sinna poole tunni sisse neid siseveekogusid ja ma peaks neid siiski õppima. Mõni mees on täna üldse matalaagris, how awesome. Miks meie kool ei võiks matalaagreid teha. Ma ju poleks päris ainus, kes neist osa võtaks. Ausalt..

Okei.. Mul pole teile pilte.. Üks enne-lõpualbumite-pildistamist-padjakas on...
Ma vist isegi jõuan ilusti veel kõik ära teha..



Kui ma just korraks 9gagi ei vaata..

3 comments:

Mari-Liis said...

minumeelest väga väga ilus lõpualbumi look, kindlasti on see pilt ilus :)

Martina said...

9gagi ei saa korraks vaadata :D sa oled seal 2 sekundit ja nonäed, peab minema :D

Paula said...

Mari-Liis: Lõpualbumeid pildistati 13:30, kui kõigil piffidel meik näost maha oli kulunud ja lokid ära vajunud. Pilt oli üsna.. keskpärane. Aga aitäh sulle!

Martina: Seda minagi.. 9gag on hullem kui must auk ja bermuda kolmnurk ja kõik need ülejäänud salapärased asjad kokku. Niuniu.