Pages

Wednesday, November 30, 2011

We'll sneak out while they sleep / And sail off into the night / We have the rest of our lives.

Mul oli reaalselt mark Joosepile otsa vaadata täna, kui ta küsis, et kas me käisime päriselt ka 9. klassis õlletehases ekskursioonil. Nemad käisid nimelt kolmandas klassis. Vot siis kui tore. Aga, muide, meie trepp on valmis ja homsest saab kooli sisse peauksest! Kahju lausa, et ma homme kooli ei lähe.

Aga see õlletehas.. Ma nüüd ei teagi.. Täitsa okei oli, kuigi ma pean tunnistama, et giidi ma absoluutselt ei kuulnud. Aga lõhn oli umbes selline, nagu siis, kui mu iss koduõlut teeb. On ikka õlut? Ma ei julge nende käändelõppudega väga riskida, u know. Kohv, kohvi, õlu, õlut... Idk..


Aha, did you know, et ma teen aastavahetusel mingi epic postituse sellest aastast. Ma olen terve aasta jooksul mingit tähtsate päevadega kollaaži kokku pannud ja jutte sinna juurde kirjutanud. Mul on päris palju pilte puudu, kusjuures. Näiteks 11-11-2011 pole mul lihtsalt ühtegi pilti ja ma olen kinda doomed selle koha pealt. Ma isegi kirjutasin Vene lütseumisse selle olümpiaadi korraldajale ja ta lubas need pildid netti panna aga Vene lütseumi galerii ei tööta. Niiet edu mulle. Kui ma sinna 31. detsembriks pilti ei saa, siis see postitus jääb officially ära, sest ilma selle pildita pole seda päeva ja ilma selle päevata poleks seda aastat ka.

Ja lisaks sellele on mul aasta tiitlite list ka otseloomulikult, eelmine aasta oli ka, kui ma ei eksi. Ehk siis ma siiralt loodan, et keegi mainimata ei jää ja et kõik vajalikud detailid saavad märgitud. Ehk siis teil peaks lugemist olema aatavahetuseks päris palju, sellest võib tulla pikim postitus siin blogis :D


Tahate mu tunnistust näha, woop woop? Ma suht luban teile, et järgmine trime on täitsa ühtlane. Geograafias tulevad normaalsemad teemad ja kehalises tuleb tantsimine (ma ei hakka ballist rääkima jälle, ei, ei Paula, EI. ma vist sain ballikutse, muide.. ma pole päris kindel..) ja pallimängud vist? Ma ka ei tea.. Midagi tuleb igatahes :D Pallimänge ma muide absoluutselt ei oska. Niiet gotta work hard. Can't be that hard ju. Kui pallimänge saaks valemitega selgeks õppida, siis ma oleks uus Shaq, ausalt ka. Shaq on teemas. Okei, tunnistus, ja, aga palun:

Mhm, celebrate'ime kõik nüüd. Like'ide ja kommentaaridega. Dislike'id keka ja geo nelja eest on ka fair enough.

Eneli jõudis täna mu telefonis UnBlockMeFree's intermediate tasemeni, aplaus!!! Ta on läbinud 400 rasket levelit. Viimasel ajal ei lase ma tal mängida eriti, sest ma ootan sõnumit. Sorry, hon.
Me kõndisime Ennuga täna õlletehasesse ka, kahekesi. Ma ergutasin teda all the way up Jakobi mäest. Tegin woopwoop ja hõiskasin seal. Ütlesin, et teeme lõpuspurti ja ta ütles, et ma olen loll, keegi ei tee 200 m pealt lõpuspurti. Ma ütlesin, et teeme ikka. Jäime ainult ühe minuti hiljaks! Woopwoop.

Oki, ma magama. Mul pole teile mingit lugu ka vist.. Või siiski.. AAA, on küll, wait..


Joosep will do the explaining :D Õppige saksa keelt ;)
Pildid on by Maria, suvest kunagi. Mul on pildid otsas, mida blogisse panna.
Liisu, pildistamise challenge accepted :D

Pealkiri - Rise Against - Satellite

Tuesday, November 29, 2011

:)

Need tantsutunnid on puhas mõnitamine ilma ballita, in my opinion. Aga vahet pole :D

Kutid rääkisid täna muusikakoolis päkapikkudest. Juhul, kui te veel ei teadnud, siis ma käin muusikakoolis ja minu rühmas on valdavalt kõik umbes 8-aastased. Neid oli nii fun kuulata. Tüdrukud on veel naljakamad. Nagu.. nad on sellised.. Armsad. Hullult korralikud. Küsivad hästi imelikke küsimusi alati. Et kui tööd parandama minna ja parandada veel halvema hinde peale kui enne, siis kumb hinne sisse läheb? Või et kas Eurydikesel oli väga valus, kui madu teda hammustas (Orpheuse ooperis sai Eurydike maolt haavata ja suri ja Orpheus armastas teda nii väga, et läks talle Allilma järele ja oleks ta peaaegu tagasi saanud, aga jumalad ei lubanud tal teel seljataha vaadata ega Eurydikesega rääkida, kuni nad tagasi pulma jõudsid ja Orpheus hakkas jumalates kahtlema ja vaatas seljataha ja Eurydike suri igaveseks). Ma olen nii tark, ma tean. Ma sain täna ka ooperite kontrolltöö kümne. Mu vanaema ütles, et äkki minust saabki mingi muusik või midagi. Ma ütlesin, et ma ei elaks sellega ära. Teate, mis mulle öeldi?

Sa ei peagi elama, sa võtad rikka mehe.

Ahaa, ma arvan ka jah.. Kõlab nii minulikult. Et mul on selline ülikonnaga mees, kes käib päevad läbi tööl ja mina kirjutan talle ballaade igatsusest ja armastusest. Mhm, väga minulik, eksole. Ma suht suren sees juba siis, kui keegi mulle välja teeb, kui aus olla.

Suvaline pilt, no hate eksole. 


Agaokei, mul on homseks megapalju õppida ja ma üldse ei teagi, miks ma blogi kirjutan, mitte Kalevipoega ei loe.

Jane mention: Kui Jane kunagi Tartusse jõuab (näiteks bioloogiaolümpiaadi raames), läheme me koos tofut sööma, sest tofu on äge. Tho' me pole kumbki tofut söönud, aga vahet pole eksole. Jane blogi link on paremal pool kirjas ka muide, ta teeb üliilusaid pilte meil. Mul on üks ta pilt kodus seinapeal, by the way. Agajaa, ma olen Janet ükskord elus näinud ja see oli linnuviktoriini raames, kus meie kool osales seal võistkonnaga nimeag Pilveke ja saavutas ausa viimase koha! Aplaus! True, linnud pole meie ala.

Mul pole pilte teile. Mauuuuu.
Mingid suvekad.

Maris. Ma ütlesin eile oma isale, et ta neid Helluse pudeleid ära ei viskaks, et mu klassiõel on vaja neid. Hetk tagasi leidsin külmkapist kaks nelipakki :D Mul on sulle hetkel 12 Helluse pudelit :D Kohe, kui ma need tühjaks olen joonud, muidugi.


Monday, November 28, 2011

It swings (Woo Woo) It jives (Woo Woo) It shakes all over like a jelly fish, I kinda like it

Mina niisama preemiareisil oma pükse peale veesõda kuivatamas123. Ei, meil oli lõbus, samal ajal kui teised ümber järve jalutasid, tegime me Marise ja Lauraga veesõda. Riietega ofc. Fun fact, kui kusagil on vesi, siis ma lõpetan alati vees, koos riietega. See on fakt. No kiddin. Pilt by Maris, kõik õigused on tema omad.

Klassitripil @ Berliin, kui me mõtlesime Aveliisiga, et me tahaks ikkagi Siegessäule juures ära käia ja rentisime rattad, sest shoppamine on way too mainstream. Lõpuks väntasime mingil ülihelikiirusel teise Berliini otsa, et rühma juurde tagasi jõuda ja oioi kui kurjad kõik meie peale olid, kui me bussi jõudsime. sorrynoh :D

Talv pole veel ametlikult käeski, aga ma varsti vist küll külmun ära. Nagu, mul on koguaeg nii külm lihtsalt. Ma usun, et ma peaks minema ühele shopingringile ja ostma mingi epicloads of nunnusid over sized kampsuneid, aga u know what? Mul ei ole aega. Sellist asja nagu aeg mu päevakavas ei eksisteeri. Mul on bioloogialümpiaad, geograafiaolümpiaad, muusikakool, trenn.. Aeg? Mis see veel on? Ma tean, et enne Soome minekut ma pean küll ostma midagi, muidu ma sealt tagasi ei tule. Aga päriselt, ma ei mõtle enam hommikuti selle peale, et: "Eu, Paula, teeks täna mingi cute outfiti" või et "Eu, Paula, täna teeme gangsta outfiti." Ma mõtlen igal hommikul: "Mis on kõige soojem asi, mis mulle hetkel kapist vastu vaatab?"


Mulle muide öeldi selle peale, et kui rasvakihti pole, ongi koguaeg külm. Well, ma nüüd teen comebacki ja ütlen, et Vällik, mu imetore füüsikaõpetaja (kes muide pidi olema selle missivõistluse kohtunik, mis osalejate puudumise tõttu ära jäi) ütles mulle.. No ma kirjutan teile dialoogina

Paula: Ma ei jõua enam.. Ma ei jõua tööd teha enam
Vällik: Jõuad, jõuad
Paula: Mkm, mul on energia otsas ja ilma energiata pole tööd ka
Vällik: No sul seda rasva on seal, millest energiat teha ju *evil grin*

No tänks. Aga ei, ma nõustun temaga muide. Selle puudumise pärast mul küll külm ei ole. Ma arvan, et asi on lihtsalt Eestis. Mhm. Ergo tuli Levilt tagasi ja ütles mulle täna: "Teil on nii soe siin." Ma vaatasin talle otsa ja oleks peaaegu laupa katsunud, et ei tea kas tal on palavik või miskit.

 Wednesday night regatta @ Annapolis

Igatahes, shootige nüüd kõik üks dislike talve jaoks. Ma ei taha talve. Mul on sellest lumest ka üsna savi. Me küll pidime Joosepiga lumememmesid ja igast muud epicnessi tegema, aga mulle siiski meeldib mõte suvest palju rohkem. Mida talvel üldse teha saab? Okei, uisutamine, suusatamine, kelgutamine.. Ma mõtlen, etmida saab talvel teha siis, kui sa oled Paula ja sa ei püsi ühegi uisu peal püsti põhimõtteliselt. Viimane kelgutamine oli vastlapäeval Aveliisiga keset Kambja paisjärve. Norm, eksole. Me kirjutasime jälgedega keset järve AVELIIS JA PAULA. Eu, äkki talv ikkagi võib lõbus olla? Meil oli küll täiega lõbus siis.

Kas see ongi nii? Et ma tulen bloggerisse, hakkan mingi teema kallal vinguma ja siis ma tõestan, et ma eksin? Mida iganes, aga mulle meeldib. Ja mul on üks uus follower, niiet ilmselgelt meeldib teistele ka natuke.

Ahjaa, ma ei mäleta, mis filmist see oli, aga "It's the people who make the place." Kõlab nagu draama, eks. Ma ei mäleta, tõesti. See võis olla näiteks... Ei, ma ei mäleta. Eneli raudselt teab.

Ahjaa. Miks meil kooliballi pole? Nagu for real. Once elu jooksul on nagu actually võimalus, et keegi kutsub su ballile ja et koolis on hästi natuke muid asju peale reaktsioonivõrrandite ja vooluvetevõrkude ja siis öeldakse sulle, et kuule, ei, laseme parem kaheksandikel jõulupeo korraldada, mille teemaks on ULMEJÕULUD. Woooo, nii äge. Kui ma kaheteistkümnendas ka ballile ei saa, siis ma protesteerin ja lähen uuesti kooli, sellisesse kus on BALL. PUNKT.
Nägin teda suvel Annapolise sadamas ja mul hakkas nii kahju tast, sest tal polnud ühte jalga ja siis ma tassisin teda ringi umbes nagu: "Kuule, kas sulle siin meeldiks elada? Aga siin?" Ma vist isegi panin talle nime. Aga ta lehvitab, as u can see :D

Ok, tegelikult on mul suht suva sellest ballist. Mulle lihtsalt meeldib filmilik mõte balli invitationist. That's all.

Pildid on randomid, sorry 'bout that. Kui ma peaks mingi koguse seda "aega" saama, lähen teen uusi pilte ka. Tahan suve123

Sunday, November 27, 2011

you're the closest to heaven that i'll ever be and i don't wanna go home right now

Eile olid multikad teemas ja hetk tagasi sattusin ma juhuslikult selle Wall-E pildi otsa. Wall-E on vist üks ägedamaid multikaid, mida ma näinud olen. Multikatest rääkides (ja, ma olen nii hardcore, et ma võin oma blogis isegi multikatest kirjutada), need on üldse lahedad. Jääaeg on väga hea, mulle meeldib kusjuures Jääaeg eesti keeles rohkem, kui inglise keeles. Shrek on inglise keeles parem ja no, priceless. Ma pole kolmandat Shreki näinud ja ma lausa kahetsen, et ma Rene pakkumisest keeldusin tookord. Are we there yet, are we there yet, are we there yet?
Aga Wall-E oli neist kõigist kõige parem. Wall-E's oli sees nagu väga mitu tähtsat õpetlikku sõnumit, eksole. Punkt üks, kui ma seda saastamist ei lõpeta, peame varsti outerspace'i kolima. Punkt kaks, kui me consume'ime samapalju edasi, liigume varsti lindi peal. Punkt kolm, kõik on võimalik. Isegi Wall-E ja Eve on võimalik. Ja WALL-E HÄÄL, awwies.

Ja mu isa on reaalselt master chef. Ma arvasin, et ma saan nädal aega pitsa peal elada, aga läks palju paremini. Ta on nii äge, kui ta süüa teeb. Põhimõtteliselt ma ei tea nüüd, palju teist pihta saab, aga kui mu isa köögis on, siis see on täiesti kirjeldatav väljendiga like a boss.

Ülemine pilt on suht random. Ma koristasin ja leidsin surfiajakirja ja siis ma mõtlesin, et te oleks raudselt väga õnnelikud mingi väga randomi conceptuali üle. Alumine on veel rohkem random, aga mul on jõulud toas ilmselgelt :D

Aa, see Wall-E pilt ka siiski..


Saturday, November 26, 2011

98000

Käisime Joosepiga korvpalli vaatamas täna ja ma olin tõeliselt amazed kogu selle aja. Kutid reaalselt lõid pahviks no. Ja need olid mingid nooremad ka veel, nagu woah. Jep, ma ilmselt pole kõige objektiivsem hindaja, aga laupäeval lähen uuesti mängu vaatama ja siis olen ilmselt veel rohkem amazed. Ühesõnaga mulle väga meeldis, kuigi Joosep ütles iga viie minuti tagant, et kui mul igav on, võime ära minna. Ma olin nagu, NO WAY, THIS IS AWESOME.
Sain pisikese sõbra endale seal kossuvärgil, selline pisike roosa tüdruk, kes oskas vilistada. Ma olen 15 ja ikka veel ei oska. Niuniu.

Fun fact. Teate neid Helluse värke.. noh neid jogurtijooke pisikestes pudelites? Jamh, mulle haigelt meeldivad need, aga ma ei saa neid kunagi lahti, sest see kork käib nii raskelt ja pudelid on nii õrnad. Aagh. 
Fun fact. Ma quite väldin Facebooki chati, sest see on nii ebamugav. Soovitan teil seda kasutada ainult mu msni küsimiseks :D
Fun fact. Igas postituses on minu pilt suht, tho' see on teemast väga mööda. 
Fun fact. Kui su msni nimi algab ~*'#.ˇ <-- millegagi neist või sisaldab msn+'i värvikoode, siis ma most likely ei suhtle sinuga eriti :D

Ma pole teile vist karjäärinõustamisest rääkinud, eksole? Sellest polegi palju rääkida. Ma sain kõige rohkem punkte artistliku tüübi all, seega saab selle tühise paberi põhjal minust muusik või näitleja vms. Aga karjäärinõustaja ise soovitas mulle üldsegi geenitehnoloogiat. Dad approved. Ma ise pole veel milleski kindel. 

Ja kuna mul pole teile väga midagi asjalikku kirjutada peale selle, et mu elu on väga movie-like ja tore ja ilus ja värki, topin ma teile siia mingi hea loo jälle. Näiteks.. 



PS: what's up with the dislikes? :D ma teid ka :D

Wednesday, November 23, 2011

Marise special edition

Maris, mein Schatz!


Ühesõnaga, meil oli saksa kõnekeeles töö, mille enam-vähem kõik kahed said (noh, mina sain kolme, aga juba see oli quite pathetic minu kohta) ja protesteerima hakkasid. Niisiis tehti esmaspäeval uus töö, kus olid need samad sõnad sees, aga seekord me päriselt ka teadsime, mis sõnu õppida tuleb. Ja nagu kiuste topiti sinna sisse veel passiiv, millest sa mitte midagi aru ei saa, kui keegi sulle seda ära ei seleta, aga okinormi, pole hullu eksole. Niisiis, tulemus - teisipäeval sai minu sweet smartphone klassi kõige kasutatumaks, sest kõik logisid järjest mu eKooli äppi sisse (i have an app for dat, yea) ja vaatasid, mis nende saksa hinded on. Mina sain kolme! Milline areng, eksole. No ja siis tuli kõikidel jälle kolmerodu ja mõni sai lausa kahe (milline rõõm, kaasneb võimalus järele vastata). Ja siis oli seal Maris. Ma ütlesin Marisele, et ta sai raudselt viie ja selle pärast kuulutatakse töö siiski õnnestunuks ja meie istume seal oma kolmedega (ja kahtedega). Ja siis me vedasime Marisega blogipühenduse peale kihla, et ta saab viie. Maris sai aga nelja ja sellepärast istun ma siin ja kirjutan teile oma kurvast saatusest. Niuniu. Pikemalt ma kahjuks ei saa, muidu ma jään matasse hiljaks (üks asjadest, mida pole kunagi juhtunud ja mis on "shouldn't happen" listis eesotsas).

Pilt on random, sest MUL ON KIIRE, TSAUUUUUUUUUUUUU
Maris, sa oled awesome.
Ja mulle meeldib su viimane blogipostitus.
Ja su vend, kelle nimi algab M-tähega. Ja su õde ka, kelle nimi algab samuti M-tähega.
xoxo




ma jään hiljaks...

Monday, November 21, 2011

The glass is neither half-full nor half-empty: it's twice as big as it needs to be.

Ja viimase nädalaga on mu blogi keskmine vaatamiste arv kasvanud kahesajale päevas. Normaalne, kust te kõik äkki tulite? Mul on kolm uut followeri ka, tsauki :)




5. detsember on see kauaoodatud päev, kui me kehalises tantsima hakkame. Ma just avastasin, et mul vist pole õigeid kingi sinna. Kõik on kas liiga madalad või liiga kõrged või... Niuniu. Täna tegime kekas akrobaatikat ja ma jäin täitsa ellu. Ma mäletan, et eelmine aasta kõik kartsid kätelseisu teha ja mina polnud seda kunagi varem teinud. Ma mõtlesin, et see on raudselt mingi surmav asi, no kõik karstid lihtsalt - pidi hull olema. Pärast õpetaja korduvaid veenmisi, et see on nii lihtne ja nii tore ja nii vahva, läksin ma sinna, olin korraga ristivastupidi tavaolekule, maailm oli teistpidi.. Järgmised tunnid ma käisin nagu mingi prohvet ja kuulutasin, kui äge see on. See oli ausalt ka äge :D Peapealseisuga oli samamoodi.

Ajaloos vaatasime Tuulepealset maad, sest Miku ei viitsinud kontrolltöid kodus parandada. See oli liiga sad panda ja kuna me vaatasime seda eelmine aasta Niinemäega ka, siis ma kuulasin hoopis Guns n' Roses'it ja tegelesin sõnumite saatmise, saksa keele sõnade jagamise, Oskari muusikamaitse kritiseerimise, kulmupliiatsite heategevuse ja kõige muuga, mis vähegi EI seondu teile ajalooga. 

Vahetunnis käisin rektsioone vastamas ja kõik mu näitelaused olid lack of imagination'i tõttu umbes nagu: ich sehne mich nach dir, ich bitte meinen Vater um die Hilfe, ich verabschiede mich von meinem Vater, ich diskutiere mit meinem Vater über das Wetter, ich helfe meinem Vater bei dem Kochen, ich danke meinem Vater für die Hilfe. Der Vater on nii mugav sõna lihtsalt, ma ei teagi.. Ma tegelikult ei vaidle oma isaga ilma üle :D

Sööma ma ei jõudnudki, sest esimene vahetund polnud mul tuju seal väikestega järjekorras võidelda ja ma lihtsalt istusin Liisu ja Oskariga ühes lauas ja kuulasin muusikat. Nad on suht harjunud sellega, et ma olen väga outer space. Ja teine söögivahetund käisin saksat vastamas ja lõpuks kui ma sööklasse jõudsin, olid kõik spagetid läinud juba. 

Keemias tegime rühmatööd metallidega. Ma nüüd ei tea, mis mu kallid rühmakaaslased sellest arvasid, aga mul oli küll väga huvitav. 

Saksa kõnekeeles saime oma katastroofilised tööd kätte ja tegime siis nagu.. parandustöö kõik või midagi sarnast. Tunni parim osa oli siiski Maria lause töös: "Da man leicht das Gleichgewicht verlieren und stürzen kann, braucht man viel Geld." Don't worry, kõigile neile, kes saksa keelt ei õpi (good for you): "Kuna tasakaalu on kerge kaotada ja võib kergesti kukkuda, vajatakse palju raha." No hate mu tõlkimisoskustele ka muidugi. Aga no kui teile meeldib google translate versioon: "Nagu võib kergesti kaotada oma tasakaalu ja kukub, siis tuleb palju raha," fine w/ me. 

Ma isegi ei tea, miks ma teile koolist nii pikalt kirjutan. Sorry 'bout that. Kuulake head muusikat. Näiteks nagu... 


Mul oli Wii GuitarHero kunagi ja ma olin nagu total pro selles loos. Huvitav, kas mu onu tahaks oma wii kitarri mulle mõneks ajaks saata, ma oleks väga tänulik... :D Jake'il ja Nicole'il oli terve kelder neid Wii bändi asju ja värke täis. Seal keldris õppisin ma CoD'i mängima siiski. 

Saturday, November 19, 2011

100 fakti update

Ma kunagi tegin faktipostituse, aga peab tõdema, et see on kohutavalt aegunud, sest faktid vananevad koos minuga ilmselgelt :D. Teil pole nende faktidega ilmselt mitte midagi peale hakata, aga noh...
  1. Ma olen endiselt Paula :D
  2. Ma mängin kitarri
  3. Ma olen vasakukäeline
  4. Mulle kohutavalt meeldib inimesi naeratama/naerma panna
  5. Mul ei ole koduloomi
  6. Mulle meeldib Call of Duty
  7. Ma kardan mingil määral kõrgust
  8. Ma armastan üllatusi... nagu väga :D
  9. Mulle meeldib matemaatika
  10. Ja füüsika
  11. Ja keemia
  12. Ja eesti keel
  13. Mu lemmikautod on Mustangid
  14. Ma ei söönud kuni 15. eluaastani kala 
  15. Mulle meeldib teha asju, mis on täiesti mõistusevastased, sealhulgas siis kell 4 hommikul päikesetõusu vaatama minemine, allnighterid ja kõik muu selline.. You name it. 
  16. Mulle meeldib pikka maad joosta
  17. Ma armastan kohvi
  18. Ma ei joo Coca-Colat enam (väga harva)
  19. Ma tahan kunagi enda raamatu kirjutada
  20. Ma mõtlen väga tihti mingitele suvalistele detailidele
  21. Ma võiksin enamuse ajast lihtsalt olla ja ringi jalutada
  22. Mulle meeldib kinos käia
  23. Mulle meeldib lennukisõidust kõige rohkem õhkutõusmise osa
  24. Mul on kaisuloomade fetiš
  25. Mul pole kindlat allkirja (proovige ise mu nimest mugav allkiri teha)
  26. Ma ei vaata peaaegu üldse telekat
  27. Mulle meeldib muru niita, funfun
  28. Mul on kõige nõmedam silmavärv maailmas, sest see ei olegi värv, vaid mingi imelik.. meh..
  29. Ma tahaks osata tantsida, nagu.. hästi
  30. Ma mõtlesin alati, et 15 saab olema mu kõige ägedam vanus ja aasta üldse
  31. Ma kallasin endale kunagi väikesena ostukärus ketšupi kaela, sest ma olen awesome
  32. Ma tahaks rohkem lugeda
  33. Mu lemmikvärv on punane, aga ma ei ole sellest mingi väga obsessed.. st, ma ei eelista kõiki asju selles värvis
  34. Ma vist ei saaks ilma HEA muusikata elada
  35. Ma kunagi üsna vihkasin seda muusikat, mida ma praegu kuulan.. nagu põhimõtte pärast või nii :D
  36. Mulle meeldib suvi
  37. Ma tahaks juhilube
  38. Mulle meeldib fotograafia, olgugi, et mul selle jaoks absoluutselt aega pole viimasel ajal
  39. Mulle lemmiksmail on ":)", niiet sorry, kui :) ma :) seda :) liiga :) palju :) kasutan :)
  40. Mu nimi kirjutatakse ilma sidekriipsuta, just sayin'
  41. Mulle meeldib sõnumeid saada (kui need pole kõnelimiidi omad)
  42. Mu emakeel on estonglish tegelikult, mhmh 
  43. Mulle meeldivad vinüülplaadid
  44. Mulle meeldib süüa teha
  45. Ma teen haigelt häid pannkooke (egolaks)
  46. Mulle meeldivad mu mõlemad nimed, aga alati kui keegi mulle Paula Johanna ütleb, on mul selline tunne, et ma olen midagi teinud.. :D
  47. Mul on väga chill, kui inimesed mulle PJ ütlevad, suht suva, et see pidžaama lühend on, eksole
  48. Ma räägin liiga palju
  49. Mulle meeldib creme brulee
  50. Mulle meeldib hiina toit ka
  51. Mul on maailma kõige ägedam vend
  52. Ma ei tea, kelleks ma saada tahan
  53. Ma põen vahel liiga palju
  54. Ma ei oska palli visata, ha ha ha
  55. Ma suht kardan esineda, kasvõi klassi ees
  56. Ma söön palju (siis kui keegi ei näe :D)
  57. Mulle meeldivad filmid (HEAD filmid)
  58. Ma suht vihkan hiljaks jäämist 
  59. Mulle meeldivad mandariinid hullult
  60. Ma tahan kunagi Austraalias ja Hawaiil käia
  61. Mulle meeldib koristada, ftw
  62. Ma ei usu otseselt millessegi nagu... u know, aga ma kaldun aina rohkem arvama, et mingil määral eksisteerib selline asi nagu saatus
  63. Mulle meeldivad ukuleled ja banjod, in fact, kui ma kunagi kitarri selgeks saan, poleks mul paari banjo- või ukulelekursuse vastu midagi
  64. Mul on imelikud sõrmed, sorry about that
  65. Ma pole nelja aasta jooksul õppinud kõrva järgi kitarri häälestama ja teen seda endiselt häälestajaga 
  66. Ma lõpetan muusikakooli koos 12. klassiga, kui lõpetan
  67. Mulle meeldib pasta hullult
  68. Ma kuulan kõvasti muusikat.. nagu.. päris-päris kõvasti
  69. Mu pangakaardil on endiselt pilt, kus ma olen viieaastane, sest ma pole viitsinud seda ära vahetada ja see on ainus pilt, kus ma cute välja näen
  70. Ma ütlen hullult palju "aww", nagu päriselus ka
  71. Mulle meeldivad kassid
  72. Ma kardan suuri koeri suht
  73. Ma ei saa enamuste kääridega lõigata, sest fun fact nr.3
  74. Mul oli jänes kunagi, kelle nimi oli Kümme
  75. Mulle jäävad laulusõnad suht väga kergesti pähe...
  76. ...saksa keele rektsioonid mitte
  77. Ma ei oska vilistada
  78. Mulle ei meeldi msnis vestlusi alustada. Kui ma seda teen, u must be special
  79. Mul on olnud 16 luumurdu, for the win
  80. Ma olen see üks vähestest eestlastest, kes naeratab inimestele tänaval, lihtsalt sellepärast, et fakt nr.4
  81. Ma olen kohutavalt halb orienteerumises
  82. Ma oskan ainult ühte asja joonistada ja selleks on silm :D Kõik mu vihikud, õpikud, paberid, töövihikud jne on silmi täis 
  83. Mulle kohutavalt meeldivad roller coaster'id, aah..
  84. Mulle meeldisid kroonid rohkem kui eurod, sest siis mu rahakott ei olnud nii raske ja kroonid olid kuidagi nunnud, eestilikud
  85. Ma olen ikka veel üks neist inimestest, kes üritab ikka täiega mature välja näha ja käib kohvitopsiga ringi... sest fakt nr. 17
  86. Ma vahin ennast majade akendest, nõme habit, aga nii on.. 
  87. Mulle meeldivad surikaadid, nagu... reaalselt, not even kidding, leemurid on ka lahedad
  88. Ma tegelikult ei kopeerinud faktipostitust Mariselt, sest ma kirjutan seda teist päeva, me Marisega lihtsalt mõtleme sarnaselt
  89. Täna, täpselt aasta tagasi, oli mul Aveliisiga taaskohtumine üle kümne aasta :D
  90. Ma olen obsessed with 9gag
  91. Ma olen maailma kõige halvem lohutaja officially
  92. Ma võin väga, väga, väga blond olla, sorry about that
  93. Ma olen ühe korra Twitteri ära kustutanud, aga ma hakkasin seda kuu aja pärast igatsema
  94. Ma olen üle Kaarsilla kõndinud
  95. Ma tahaks prantuse, itaalia ja vene keelt osata
  96. Ma olen awesome (fakti tõesuse eest vastutab kodanik Joosep, pretensioonide tekkimisel pöörduda tema poole)
  97. See on mu viimane fakt, sest 100 on liiga mainstream
Ma kustutasin VYou ära ja panin vlogi kinniseks (st et mitte keegi peale minu ei näe seda, booyah) ja Facebookist kadus ka mingi 300 like'i väärtuses pilte ära. Sest need ei mänginud mulle mingit rolli enam vist. Ma avastasin, et mul on palju tähtsamaid ja erilisemaid asju, millega tegeleda. Noh, ma rääkisin kusagil eelmises postituses pilve pealt alla kukkumisest ja keegi kirjutas kommentaaridesse, et koos pilvelt kukkumisega kaasneb väärtushinnangute paika loksumine. Hetkel on mul nende väärtushinnangute koha pealt küll parem tunne, aga samal ajal tundub see asi teistpidi töötavat, sest hetkel mul mingit kukkumise tunnet küll pole :D Ja ma olen kindel, et teie elu lahab samaväärselt edasi ka ilma anonüümsete küsimusteta VYous ja muud sellist ;)



Ma pole täna välja jõudnudki. Minuni jõudis see äge gripp, millega kõik koolis käivad. Ma nüüd ei teagi, kas ma peaks koju jääma või pole enam vahet? :D Aga ma tegin pannkooke. Ja õpisin saksa keele olümpiaadi jaoks. Ja magasin kaks tundi niisama, et jõuaks inimesi õhtul msnis kiusata.

Ja kuulake head muusikat :)

Ja pildid on natuke jõulused, sorry 'bout that :)

Wednesday, November 16, 2011

Fassbrause ja Apfelschorle

Ma oleks täna peaaegu trenni läinud. Ma olin täiesti kindel, et ma lähen täna trenni. Siis võtsin ma eKooli lahti ja leidsin sealt ajaloo kontrolltöö ja veel 5 ainet, mille jaoks on vaja õppida. Ja saksa keeles on see omadussõnade käänamise töö. Sweet.
Parandus: Meil on homme mingi saksa kutiga, Denisega (TA NIMI ON DENIS? HAHA) tund ja seega pääseme sellest :D

Siit on näha, kui igav mul muusikaloos on, ilmselgelt.

Ja see on mu eesti keele kirjandi mustand. Natuke näete kirjandi algust ka, kui väga proovite. Aga asi on põhimõttes. 

Täna oli peale tunde saksa keele olümpiaadi jaoks kordamine. Ma tundsin ennast seal korraga väga lollina ja samas väga targana. Targana, sest ma olin viitsinud neid vastuseid otsida igaltpoolt ja lollina, sest nad ei küsi seal olümpiaadil elusees BaKi tähendust (banaani- ja kirsimahla segu, nimi tuleneb sõnadest Banane ja Kirsch) või midagi sarnast. Apfelschorle on hea, seda on meil ka, küll mitte selle nime all. Mul ei tule meelde, mis meil selle asja nimi on, aga seda müüakse rohelises klaaspudelis ja see on põhimõtteliselt gaseeritud õunamahl ;) Samas, nad küsisid eelmine kord Haribo kohta, nii et kes teab ;)

Luuletuste lugemine oli ka täna. Võib õnnestunuks lugeda, sest ma tegin seda täpselt nii hästi, et saada kaks viite aga piisavalt alla seda piiri, kus ma mingile kõnevõistlusele peaks minema. Ma läheks sinna hea meelega, aga mitte praegu, sest mul lihtsalt pole aega mingit teksti pähe õppida. Mu eesti keele hinded muidu:


Geograafia kaarditöö sain nelja. Aga mul oleks vist geo nii või naa neli tulnud, nii et ma väga ei põe see trimester enam geo pärast. Kui ma kaarditöö viie oleks saanud, oleks ma veel üritanud, aga järgmine trime uuesti ;) Geograafiaga on mul mingi imelik suhe. Mulle nagu meeldib kogu see värk ja ma enamasti saan aru, aga tööd on ikka neljad, jou. 

Üldiselt kõige parem seis on mul see trimester ajaloos, inglise keeles, KEEMIAS, (muusikas, käsitöös) ja ühiskonnaõpetuses. 



 Agaokei. Matalaagri kohta öeldi mulle muide, et Paula, sa oleksid siiski ainus, kes sinna läheks. Mul on väga kahju. Ma korraldan ise endale matalaagri koos Google'i ja raamatukogust laenatud matemaatilise kirjandusega. Votnii. Õpin ka kõik teooriad, terminid ja teoreemid selgeks ja mängin üksi hundimängu. I guess see pole eriti võimalik, aga ikkagi.

Rääkisime täna Oxeniga DSD'st (Deutsches Sprachdiplom) ja ta küsis, kes seda teha tahavad. Ma tõstsin ka käe, et noh, kui ma seda saksa keelt juba 6 aastat õpin, siis midagi võiks temast ju saada ka. Siis tuli välja, et Härmas tehakse DSD'd viimast aastat ja et mu võimalused on Treffner ja Kivilinna, Viljandi Paalalinna gümn., Tallinnas olid ka mingid koolid, aga nende hulgas ei olnud Gustaf Adolfit. And that was the moment, kus ma otsustasin, et pole mul seda DSD'd vaja ka.

Mul on kurk valus olnud täna terve päeva. Seega läksin hommikul kooliarsti juurde kurgurohtu küsima. Ta siiski tahtis mind kraadida ka, misläbi ma veetsin seal umbes 15 minutit kokku. Seal liigub väga huvitavat rahvast. Kõigepealt tuli sinna üks poiss, kes oli mingit "mängu" mänginud ja tooliga kõõlunud, siis maha kukkunud ja seljaga vastu radikat (meie kooli radikad on reaalsed killerid, ma üks aasta kukkusin põlvega sinna vastu ja mul on siiani arm sellest =)). Igatahes oli tal selg valus, seega ta jäi sinna lamama ja ajas midagi palavikust ka.. Siis tuli sinna Jaan, mu uus klassivend, kes otsustas, et luuletust on parim õppida arstikabinetis, sest seal on vaikne. Siis tuli sinna Hansusugulane, kelle nime ma ei mäletagi. Ma ütlen talle alati Hansusugulane... Aksel? Oli vist.. Igatahes ta kurtis sama asja, mis eile JA üleeile. Ma ei teagi, mis "see" oli, aga lõbus nägi välja :D Siis tuli üks poiss paljajalu, kes olevat kekast tulnud ja pika mõtlemise peale ütles ta, et tal kõht valutab. Mõne aja pärast sai kõhuvalust peavalu ja siis äkki kurguvalu. Siis tuli sinna üks tüdruk, kes ütles: "Ma pean ära surema." Ma päris hästi ei saanudki aru, millest selline järeldus, aga nii ta oli. Vahepeal sadasid sisse kaks seitsmenda? klassi tsikki, kes keksisid seal peegli ees ringi veidi aega ja lohutasid oma valusa seljaga klassivenda. Ma imestasin, et mul kogu selle kirju seltskonna peale palavikku ei tekkinud. Sain Halls'i ja tulin tulema. Mul on kooliarstist kahju, ausalt :D

Nüüd ma lähen teen endale mingi megakoguse teed ja hakkan õppima. Nii armas, et te mu postitusi like'ite. Ennnule aitäh hea idee eest, sest muidu ma reaalselt arvaks, et keegi ei loegi neid (kommentaaride järgi).

Monday, November 14, 2011

Dream On, Dream On, Dream On, Dream until your dreams come true

Käisime Oskariga mingi vahetund eile sööklas ja ma nägin Sixtenit (mu keemiaõpetaja).
Sixten: Kuidas teil reedel läks?
Paula: Mm.. Maris võitis esimese koha oma grupiga, aga..
Sixten: TEGELT KA? NII ÄGE!!!!
Paula: ...JA MINU arust oli see parim olümpiaad ever, nagu päriselt ka
Sixten: Sulle siis meeldis jah, said uute inimestega tuttavaks ja?
Paula: Jaa, ma sain mega-awesome sõbra endale
Sixten: Nii lahe, aga ütle Marisele, et ma tahaks ta aukirjast koopiat, sest minu õpilased pole veel kunagi häid kohti saanud.

1) See viimane mind ei imesta
2) Ma räägingi temaga estonglishis, sest ta annab inglise keelt ka. Reedel olümpiaadil rääkisin temaga umbes nii:

Paula: A mis siis saab, kui ma saan mingisse gruppi, kus kõik on ming epic smart'id ja ma istun seal nagu mingi "well okay, i guess ma olen väga vales kohas" ja siis kõik vaatavad, et "what the hell, miks sa oled siin üldse?"...
Sixten: Kuule rahune maha, you'll be fine.

Ühesõnaga, enda arust oli mul väga meeldiv ja sõbralik vestlus Sixteniga. Kuni keemiatunnini.

Tunni alguses..
Sixten: *üle klassi* Reedel käisid Maris ja Paula Johanna ja Fred siis olümpiaadil, kus Maris sai esimese koha oma grupiga. [väga tubli Maris, ma olen uhke su üle], aga veel rõõmsamaks tegi mind see, mida Paula Johanna ütles, et ta nautis seda olümpiaadi ja see teeb mind väga õnnelikuks. Ta ütles, et ta sai endale sõbra sealt ja...
And I'm just sitting there like.. 
Paula: *Oh god no, please no, please no*


Hetkel kirjutan blogi teile, sest meil on täna lõpualbumite pildistamine. See otseselt ei tähenda veel midagi, aga ma panin oma äratuskella pool tundi varasemaks, et ma kõigega valmis jõuaks (geograafia siseveekogude kaarditöö ka siiski) ja tulemus on see, et mul on pool tundi aega :D Täna on Aerosmithi hommik, ilmselgelt.

Federicol (mu itaallasest vahetusõpilane) on täna sünnipäev ja ma üritan teha kõik, et ta kingitus väga palju hiljemaks ei jääks. Ma mingil määral isegi igatsen teda. Me rääkisime suht kõigest: autodest, Nutellast ja spordist. Ja ta fännas mu vanaema. Viimane asi, mida ta enne lahkumist ütles, oli: "Kas ma saaks su vanaemaga pilti teha?" Nagu, how cool is that :D Niisiis jah, ma igatsen teda natuke.

Pikka blogi ei tule, sest ma ei arvestanud sinna poole tunni sisse neid siseveekogusid ja ma peaks neid siiski õppima. Mõni mees on täna üldse matalaagris, how awesome. Miks meie kool ei võiks matalaagreid teha. Ma ju poleks päris ainus, kes neist osa võtaks. Ausalt..

Okei.. Mul pole teile pilte.. Üks enne-lõpualbumite-pildistamist-padjakas on...
Ma vist isegi jõuan ilusti veel kõik ära teha..



Kui ma just korraks 9gagi ei vaata..

Sunday, November 13, 2011

all we need is just a little patience

Alustuseks kõigile daddy'dele head isadepäeva, eksole. Ma oleks oma isa Arcticusse vedanud, aga täna vist ei tulnud välja. Nojah, ma ei tea, kas ta oleks viitsinud üldse. Igatahes käisid mu bro'd siin, joonistasime elevante ja autosid. Fyea. Ja sõime. Süüa on hea.

Eile käisime Eneliga kinos "Laenatud aega" vaatamas. Kõigil oli õigus, see film oligi päris hea. Kuigi, ma pean ütlema, et... mitte just mu lemmik nüüd paugust. Väga hea mõte oli, sellele vaatamata. Vahepeal kadus järg ära, et kes kui vana on (sest filmis on kõik inimesed 25-aastase välimusega). Aga soovitan!

Peale kino käisime veel mäkis ka. Ja tegime mingit sight-shoppingut. Ma hakkasin mõtlema, et ma peaks mingeid sooje asju ostma Soome jaoks. Mul on isegi siin Eestis külm koguaeg. Ma käiks hea meelega koguaeg ringi mingi over sized hoodie'ga aga noh, siis kaoks ka mu viimane stiilitsiki staatus. Mitte, et see mulle nii tähtis oleks. Ma olen ilma selle staatuseta ka täitsa okei.

Ja Joosep on mu soulmate. Ma ei tee nalja. Ma tunnen teda kolm päeva ja mu msni logifailide ajalugu plahvatab varsti. Väga super. Samas tundub nii ebareaalne, et sa kusagil Vene lütseumi olümpiaadil kellegi nii ägeda otsa satud (tänu loosile). Ühesõnaga, life is good.

Peaksin hetkel niii palju asju tegema. Kodused tööd homseks, saksa viktoriini materjal jne. Ma tahaks Slashi elulugu lugeda. Nagu väga tahaks. Mu lugemise to-do list on lihtsalt liiga pikk, aga aega ei ole. Ma tahaks pilte teha, lihtsalt jõlkuda kusagil linna äärel ja teha pilte. Kuulata sinna juurde mingit head muusikat. Ja siis ma tahaks veel teha lõpuni need ehted, mille jaoks ma haigelt materjali ostsin ükspäev. Ja kitarri tahaks mängida. Sain uue loo, mingi vene etüüd, aga täitsa normaalselt kõlab. Ja sinna kõrvale kavatsen võtta Guns N' Roses'i Sweet Child O Mine'i, sest... kas mul on üldse põhjust vaja, et seda lugu mängida???? Ja siis ma saaks Isabelle'ile sellest video teha ja saata ja siis ma oleks täitnud veel ühe lubaduse..

Ma esinen jõulude ajal ülikooli saalis vist.. Või siis ajaloomuuseumis. Ma pole kindel, kumb neist. Aga see oleks äge, kui pool sellest niigi väikesest ruumist oleks paulajohanna.com'i lugejaid. Hah, awesome. Ma tean, et Jaana lubas tulla, äkki tuleb Aveliis ka. Ja Oskar pidi juba eelmine aasta tulema, aga ei tulnud. Meh, ma ka ei tea. Igatahes te kõik olete oodatud sinna ;)

Ma nüüd õpin, ausalt. Paar pilti on ka. Sain sõrmuse endale eile, sest mul oli seda nii väga vaja, mhmh :D

Friday, November 11, 2011

Kalevipojad ja quadruple olümpiaad

Kolmapäeval, kui ma peale tunde saksa keele viktoriini jaoks kordamas käisin, rääkisin õpetajale, kuidas vaikselt hakkab kohale jõudma see osa aastast, kus ka see olematu vaba aeg olümpiaadidele, võistlustele ja viktoriinidele kulub.

Enda arust teadsin, et quadruple-olümpiaad on järgmisel reedel. Kehalise tunnis selgus aga, et see on hoopis täna! Mul polnud midagi selle vastu, et me neljandast tunnist ära saime. Maris läks koju, me Frediga käisime Statoilis ja ostsime süüa-juua. Kõndisime sinna üldse mingi massiivse ringiga ja ma vedasin temaga Coca peale kihla, et me jääme hiljaks. Õnneks (või kahjuks) Fred võitis ja ma ei pea oma coca-mitte-joomise-lubadust muutma. Coca on lihtsalt nii hea asi, mille peale kihla vedada.

Jõudsime täitsa õigeks ajaks. Kes hiljaks jäi, oli hoopis Maris. Istusime Fredi, Janely ja Veronikaga, piidlesime seda imelist suupistelauda (kuhu me lõpuks ei jõudnudki) ja ma rääkisin Sixteniga oma hirmust: mis saab siis, kui ma saan mingite geeniuste võistkonda ja tunnen ennast väga-väga lollina.

Nimelt loositi kõik õpilased numbrite alusel gruppidesse. Sain lipiku - 12. Vaatasin vasakule - 5 ja 10, vaatasin paremale - 2 ja 7. Okei noh, pean inimesed ise üles otsima. Ma väga ei viitsinud ringi käia ja kõigil üle õla numbreid piiluda, seega lasin üle saali: "KAKSTEIST!". Ja vastas teises saali otsas olnud Joosep, kelle esimesed sõnad mulle olid, et ta teab mind. Mu blogi järgi nimelt. Mu blogi on kõikvõimas, I must say.. 

Kui oma 5 inimest kokku saime, oli tutvumismoment. Härma, Veeriku, Rõngu ja Descartes (ja Raatuse). Kaks Joosepit! Mõtlesime väga eepilise nime - Kalevipojad (pole hullu, eelmise aasta linnuviktoriinil oli minu rühma nimi PILVEKE!)Agajah, meil oli täitsa okei rühm juba algusest peale. Saime lehe, kus olid VIIS (polnudki quadruple) ainet - keemia, füüsika, geo, bio ja inimeseõpetus. Ja ma ei viitsi teile protsessist üksikasjalikult rääkida, aga mainida tasub, et mul oli kohutavalt lõbus seal. Kuigi me ei võitnud ja ma ei tea, mis koha me saime, on mul üsna ükskõik, sest mul oli lihtsalt nii tore seal.
Avastasime Frediga, et Vene lütseumil on trepiga natukene halvemad lood kui meil. 

Joosep tegi mulle lühikokkuvõtte Härma plussidest ja miinustest. Ma ei tea, kas miinuseid otseselt oli, aga see oli temast väga tore, et ta viitsis. Härmas pole ju lahtiste uste päeva, erinevalt Treffnerist.

Üleüldse on mul nüüd, kui olen teiste rühmade kohta kuulnud, väga hea meel, et ma just number kaheteistkümne sain. Okei, ma olen seda üritust ja neid inimesi nii palju kiitnud juba, et aitab ka.

Solfi skippisin ajapuuduse tõttu ja kitarri lähen kohevarsti. Homme lähen Eneliga kinno ja ülejäänud nädalavahetuse kohta ei tea veel. Pidin Aveliisiga ka kokku saama. Booyah.
Mul pole pilte teile, niuniu..

Thursday, November 10, 2011

Oravad-Oravad

Koolis on megakiire, selle pärast pole ma ka blogi kirjutanud.



Tänase päeva suurim fail: Kõigepealt arvasin ma, et meil pole täna eesti keelt, sest Oskar ütles nii. Ilmselgelt ma uskusin teda. Õnneks ei tekita Kaar asjade puudumisest draamat seni, kuni sul just kontrolltööde vihik kodus pole või noh.. kui sa just Oskar pole. Niisiis sain tunnis ilusasti hakkama ja tunni lõpus oli mul juba meelest läinud, et meil on täna ainult üks tund. Tormasin oma vihikuga klassist välja ja mõtlesin sööma minna. Siis nägin Ergot, kes ütles, et ta käib korraks Kaare juurest läbi ja siis läheme võimlasse palliviset harjutama (personaaltreener mul). Olin seal klassiukse peal, kui äkki märkasin, et minu asjad on ainsana seal veel... UPS. Kaar: "Neiu, kas sa tuled siia veel tagasi?" Mul oli nii mark... NII MARK. Vabandasin seal ette ja taha ja Ergo ja Kaar lõõpisid a'la, et nonäed, tüdrukul eesti keel nii meeldib, et oleks kaks tundi järjest :) Ühesõnaga, kõik lõppes hästi, aga mul oli väga piinlik.. :D

Ja siis käisime võimlas pallivised harjutamas. Noh, loopisin neid seal nii ja naa, pihta ei saanudki ühtegi. Ergo ütles siis, et viska kõvemini ja siis järgmisel hetkel oli see pall Ergol kuklas nagu booyah. Ja siis mul oli jälle megapiinlik olla. Ergo muidugi tegi viisakat nägu ja ütles, et ei olnud üldse valus, aga well... Ta raudselt arvab, et ma tegin seda meelega, sest ükski elusolend ei suuda visata nii mööda, kui see vise oli.

Muud koolis ei toimunudki eriti. Käsitöös ajasime Ennnuga lõikeid välja, mis oli üsna meeldiv. Hakkame pluusi õmblema, booyaka. Ja ajalugu oli huvitav täna, Miku seletas meile kaardi peal ära, kes kellele Teises maailmasõjas käru tahtis keerata ja mismoodi nad seal möllasid. Mulle meeldis.

Eile oli väga masendav päev, aga selle eest oli õhtu supermõnus. Selliseid võiks palju tihemini olla, kus ma saaks oma bestukaga mööda Apollot ringi lasta ja salaja Justin Bieberi uusi albumid vaadata, mäkis elu mõttest rääkida, issile isadepäevakingitust valida ja niisama olla. Mul on üldse kõige ägedam bestukas.

Täna lähen trenni ja mul on kohutavalt hea meel selle üle. Ma lihtsalt õpin ja õpin ja vahepeal magan natuke. Midagi muud ei jõuagi eriti. Tahaks hullult minna pilte tegema, ma ei teagi, kas kellestki või hoopis millestki.


Pildid: Kooli fotonäitus (Maris / PJ / Liisu); PJ; mu miljonivaade; mu lemmikõps indeed; pilt personaaltreeneriga (head reisi =)); Oskari kunst (foto, mitte graffiti).

Ma nüüd jooksen trenni, jätke kommentaare ja olge niisama toredad. Tsauki :)

Sunday, November 6, 2011

Pilves olekust Paula moodi

Caution: Deep talk ahead. 


Ma avastasin, et sõbrad mängivad meie elus kohutavalt suurt rolli. Mitte, et ma seda varem poleks teadnud, aga nüüd see lihtsalt jõudis eriti suure pauguga kohale nagu BOOYAH.

Sõpru on väga erinevaid, nagu me teame, eksole. Ma kirjutasin eile kirjandi saatusest ja panin sinna sisse (algul lihtsalt sellepärast, et see tundus sügavamõtteline), et kõik inimesed, kes meie elus mingit rolli mängivad, keda me kohtame, on mingis mõttes saatuse poolt ette määratud ja me (olgugi kui valusalt või ebareaalselt või ebaõiglaselt see ei kõla) oleme sunnitud oma kogemustest nendega õppima. Ja siis ma sain aru, et see on vist tõsi, et see polegi lihtsalt sügavamõtteline materjal kirjandi täitmiseks.


Seega, osad on selleks, et sa õpiksid piljardit mängima, head muusikat hindama, nautima kvaliteetaega koos nendega ja üldse igasuguseid muid asju. Cmon, ma läksin muusikakooli, sest ma tahtsin mängida seda lugu, mis Oskar mulle kunagi saatis. Liisu hakkas My Chemical Romance'i kuulama (kunagi väga-väga-väga ammu, vana teema), sest ma saatsin talle puhtjuhuslikult ÜHE loo. Ühesõnaga, kõik need asjad on seotud ja nende sõpradega on sul lihtsalt fun olla ja nad põhimõtteliselt hoiavad ära sinu asotsialiseerumise ehk siis tekitavad tunde, et sa pole päris forever alone.

Ja siis on need, kellega sa saad rääkida telefonis tundide kaupa ja halada oma raskest elust ja rääkida kõik sõlmed lahti. Need, kellele sa saad nädal aega lihtsalt rääkida ühest ja samast teemast, sest su aju on väga faaahrraded up. Kusjuures nad kuulavad su ära ilma igasuguse virisemiseta, sest nad teavad, et sa pead selle protsessi läbi elama ja siis nad lihtsalt patsutavad sulle õlale, joonistavad su vihikunurkadele naerusmaile ja kirjutavad õpikukaantele "Just Do It" koos Nike märgiga.

Ma avastasin, et kogu see jama, mille pärast ma siin nädal aega neile halanud olen, on sellepärast, et mingi hetk mul ei olnud neid. Ma olin tülis nendega mingi totaalselt tühise asja pärast ja sain aru, et koos nendega oli pool mu ajust ka kusagil palmi all puhkamas (ilmselgelt mitte selle palmi all, mille all mina tol hetkel oma teise ajupoolega olin). Sellest tulenevalt mõtlesin ma ennast kuhugi pilve peale ja polnud mitte kedagi, kes mu sealt alla tooks. No ja siis ma mõtlesingi, et suva see reaalsus, ma jään siia pilve peale elama ja vaatan, kuidas linnud mulle laulavad ja lennukid kõrvalt mööda sõidavad ja kuidas päike mulle paistab, isegi siis, kui see maapinnale ei jõua.

Seni kuni ma sealt pilve pealt alla kukkusin.

Ja nüüd ma tahan oma reaalsust tagasi.

Ma tean, et te ei saa teiste kogemustest õppida, aga palun jätke meelde, et ühtegi otsust ei tohi teha, kui emotsioonid on laes ja et pilve pealt kukub lõpuks alla. Ja kui teil on pilve-tunne, siis otsige enda sõbrad üles, need kellega tundide kaupa lihtsalt rääkida saab. Isegi siis, kui te olete väga-väga tülis, teil pole eriti muud võimalust.

Emme, kas sa saaksid mu kõnepaketis selle tasuta numbri Liisu numbriks vahetada? See on aeg-ajalt lihtsalt hädavajalik ja kokkuvõttes säästab sellega palju-palju raha.
(Sorry selle tunnise kõne pärast ka :$)


Pildid on eilsest, mul oli vaja kuidagi mõtted lahti mõelda ja kuna ma polnud ammu conceptual'i teinud, siis siin mu aknalauakatsetused on :)

Saturday, November 5, 2011

Ma. Sain. Selle. Lõpuks. Valmis. 


Thursday, November 3, 2011

you know my heart skips, skips a beat...


EELMÄRKUS: MA LÕHKUSIN OMA IPODI ÄRA, EKRAAN ON KATKI, NIUNIU. Lets move on nüüd..

Koolis läheb viimasel ajal üle ootuste hästi, arvestades asjaolusid. Eesti keeles tegime põhimõtteliselt oma valitud teemal kirjandi lahti seletamist. Ehk siis valisid teema, otsisid materjalid ja siis seletasid klassi ees, kuidas kirjandi kirjutaksid. Ma ausalt öeldes arvasin eile õhtul, et asjaolude kokkulangemisel mina seda teha ei jõuagi ja et tehke mis tahate. Sirvisin natuke Anna Haava luulekogu, sest mingi osa minust teadis väga hästi, et selle tegemata jätmine võrdub katastroofiga ja orkaan Endlaga. Lõpuks oli mul üpriski põhjalik mõttekaart teemal "Saatus" ning umbes siis tuli mul meelde flashback esimesest eesti keele tunnist - Kaar (mu eesti keele õpetaja) usub saatusesse.. Oh pekki... Mõtlesin, et see lõpeb raudselt teemast mööda kirjutamisega, valede põhjendustega, halva idee, piisavate argumentide ning loogika puudumise ja otseloomulikult - ühega. Aga uue teema valimiseks polnud ei tuju ega aega. Otsustasin asja lihtsalt väga suure pokerface'iga ette kanda.

Värisesin mis ma värisesin seal klassi ees ja raudselt rääkisin hullult kiiresti jne, aga ma sain selle eest viie. Paula reaalselt naeris mulle näkku seal, ma kujutan ette, et kõigil oli päris naljakas. Mul endal oli ka kuigivõrd lõbus filosoofiast ja elutõdedest rääkida seal. Lõigud? Ülesehitus? Meh, räägime lihtsalt filosoofiast, saatusest, kokkusattumustest ja näiteks endast! Pf...

Ajaloos saime lõpuks ometi tööd kätte ja mul oli viis. Tänu emmele, kes, kuuldes mu kurvameelset juttu eesolevast ajaloo kontrolltööst, vedas lauale Euroopa ajaloo raamatu ning tegi asja selgeks. Millalgi peaks jälle Tallinnasse minema, kuna meil tuleb Teise maailmasõja kohta ka kontrolltöö.

Matemaatikas on täiesti ajuvaba teema hetkel. See on lihtsalt nii mindfaaaahrrad, päriselt ka, see on nagu totaalselt ebavajalik (välja arvatud eksamil, ainsal korral, kui meil kogu seda ajuvabadust vaja läheb) ja ebaloogiline ja nõme. Aga õnneks ma oskan seda, niiet kõik on ok.

Käsitöös polnud mul midagi teha, sest ma sain oma salli valmis, seega ma istusin ja kassisin weheartit.com'is, kuni õpetaja ütles, et telefonid tunnis on keelatud, from now on. Thanks mate, see oli ainus tund, kus me saime huumorit teha nendega. Oeh, mu vlogis on siiamaani kokandusevideo ;) Mitu lausa. Teate, milline kergendus see oli, kui ta rääkis, kuidas õppealajuhataja temaga pahandas, sest tema tunnist videod üleval on ja lisas siis, et need pole kokanduse tunnist. Kui mu õppealajuhataja mu vlogisid vaataks... MA VÄGA loodan, et ta pole Facebookist kaugemale jõudnud.

Mingi vahetund küsis Andres minu käest, et kas ma lähen ka Soome ja ma ütlesin talle väga ükskõikselt: "Eii", teadmata, et 15 minutit hiljem räägib Ergo mulle Comeniuse projektist Soomes, milles ka minul on võimalus osaleda. Mina mõtlesin, et Andres on natuke sassis omadega ja mõtleb, et ma mingi valemiga suusaässadega levile lähen. Heh, phäh. Well, see koht, kuhu me läheme, on 700 km Helsingist, niisiis peaks seal ka võrdlemisi külm ja lumine olema...

Aga ma saan vahetusõpilaseks minna! Koos Eneliga! Ja... Andresega...!?

Peale tunde panime Liisu, Marise, kunstiõpetaja ja hiljem ka Eneliga fotonäitust üles. See võttis päris kaua aega, kui aus olla ja kõik lõppes sellega, et mul oli kahtlusi, kas ma üldse trenni jõuan.

Aga jõudsin! Ja oh kui hea, et jõudsin. Me tegime täna bosu-pallidega igast awesome värki. Haigelt raske oli ja homme on mul raudselt iga lihas valus as hell aga siis ongi ju hea sõudeergomeetrit hindele sõita!!! Trenni ainus miinus oli, et ma ei jõudnud poodi, et endale vett/juua osta ja mul oli juba poole tunni pealt selline tunne, et ma suren veepuudusesse ära. Aga nii hull polnudki, pärast jõin lihtsalt meeletus koguses vett (enda kohta, sest ma ei joo kunagi vabatahtlikult paljast vett, kui ma just pole haigelt palju trenni teinud ja see pole nagu something i desperately need...)

Mul pole neid inglise keele sõnu, mis homseks õppida on ja mul on väga kahju sellest, aga ma usun, et see ei tohiks väga raske olla.

Kõik.. Mul on mingeid pilte isegi siia juurde (off-topic'ud, aga siiski..)



PS: Mu blogis esines üks viga mõni aeg tagasi (noh, üks paljudest). Ma kasutan juhust ja parandan selle ära. Lisaks mu isale, kellega on lihtsalt superfun shoppamas käia, väärib parima shopingukaaslase tiitlit ka mu ema. Which makes me wonder, kuidas mõlemaga korraga oleks, heh? :D