Pages

Friday, October 21, 2011

bittersweet



Veel mõned aastad tagasi jooksin ma veerandi viimasel päeval tunnistusega koju ja olin sellest kõigest nii vaimustuses. Sõime kooki ja sugulased tulid külla. Viimastel aastatel pole ma tunnistust saanud, kui siis ainult viimasel veerandil. Seda puhtalt paberipuuduse tõttu. Sel aastal tehti koolisüsteem nii ümber, et tunnistusi tuleb printida ainult kolm korda aastast ehk siis õppetöö toimub trimestritena. Seetõttu ei jäägi meil muud üle, kui Twitterist teiste hinnete ja tunnistuste kohta lugeda, nädal aega puhata ja oma esimese, alles novembris trükitava tunnistuse jaoks ränka vaeva näha. Ma ei oska seisukohta võtta, kas see on hea või halb, aga mingit vaheajavaimustust mul ei esine. Ma olen väsinud, tüdinud, tujutu, laisk ja igasuguse inspiratsioonita. Selle pärast ma kavatsengi ühe blogi kirjutada ja siis alla teleka ette kuduma minna, sest vaheaja lõpuks pidi sall valmis olema.

Peale kooli käisime Arcticus ja homsest saaksin trenni minna. Nagu kiuste pole homseks mitte mingeid ägedaid rühmtreeninguid kavas. Aga äkki läheks jõusaali ja laseks mingil guidol endale kava kokku panna? Ma natuke kardan jõusaali. Ma tean, et sellega on suhteliselt riskantne, et kui seal käid ja käima ei jää, siis rikub lihtsalt ära kõik. Ja pealegi ei põleta sa jõusaalis rasva, vaid treenid lihast ja kuna lihas kaalub rohkem, kui pekk, siis sa lõpuks oledki 2 korda suurem, raskem ja noh, 2 korda tugevam ja kiirem ka. Mind see kiirus ja tugevus väga ei paelu. Ega mul just kuigi tihti ei tule stalkerite eest põgeneda või mägesid liigutada.

Rühmatreeningud tunduvad lõbusad, toredad ja piisavalt väsitavad. Aga mul on ka võimalus minna logeleda basseinis või kusagil. Mulle igatahes meeldib mõte sellest, et ma saan minna ja olla ja teha midagi, mis on kasulik ja teeb tuju heaks.

Pärast seda spordiklubivärki sain Aveliisiga kokku. Olen nüüd taas täieõiguslik eesti kodanik ja oman passi. Ning ühte bleiserit, mis mulle ei istu. Lisaks sellele olen sadade kalorite võrra rikkam, sest ma usun, et ühes Hesburgeri juustueines leidub neid hulgi.

Pilte on ka ja Martini shooti pildid pole ka veel teieni jõudnud, niiet ENJOY!

Minu vaheaeg? Raske öelda.

Piljardit pidin härra Oskariga mängima minema, kui tal liiga kiire pole. Esmaspäeval on Lenna ja Raua kontsert. Teisipäeval lähen juuksurisse ja lasen endale blonde triipe teha nii, et on tehtud (täna öeldi, et mulle sobivad triibud). Täna kõik igatsesid mu eilseid küüsi ka, mille kohta ma arvasin, et kõigil on nagu "ew-wtf-gurl-ur-sick" ja võtsin õhtul maha. Täna kõik igatsesid... niuniu. Mingi osa nädalast olen Tallinnas. Ühesõnaga, vaba ruumi on, lihtsalt andke teada, kui mul veel sõpru on. Eks paistab.

3 comments:

Martin said...

Pea püsti, väike tüdruk :) Varsti tulevad tulukesed ja lumi ja päkapikud :)

Mari-Liis said...

Ma võiks su sõber olla kui ma Eestist ära ei läheks :( ja muidu oled armas nagu tavaliselt!

Paula said...

Martin: See, et mulle lumi koos tulukestega meeldib, ei kompenseeri üldse mu talvevihkamist. Tahan päikest, suve ja palme..

Mari-Liis: Palmi alla põgened, jah? :) Sina samuti :)