Pages

Thursday, October 6, 2011

Autodest, Eestist ja autobahnidest :)

Meie õpetajate päev lööb kõigi teie omad oma mõttetusega üle. Mitte midagi ägedat ei toimunud, lõbus ei olnud ja üleüldse.. Ei vääri mu blogi üldse :D

Oskar saatis mulle mersupildi, mis on lihtsalt nii ilus, et ma otsustasin tänase postituse mersudest teha hoopiski. Vahelduseks kogu sellele tuleviku ja hariduse ja karjääriteemale. 
Tulevikust vist siiski tuleb midagi natuke rääkida, sest ma kavatsen rääkida autodest, mida ma omada tahaks kunagi.
Noh, mida enam ma siin oma elu üle järele mõtlen, siis Eesti polegi nii jube koht, kui ma arvanud olen. Eestis on kõik lihtsalt nii väike, et see teeb selle korraga täiesti talumatuks ja samal ajal uskumatult heaks. Meil on maavärinad sellisel tasemel, et seda pole peaaegu võimalik tajuda. Meil on üleujutusi ainult nii palju, et natuke aega tuleb kummikutega käia. Meil on lained ka, aga need on nii väikesed, et neid vist ei saa laineteks nimetada. Meie kõrgeim mägi ei kvalifikatseeru mägede tasemele. Meie riik on nii väike, et isegi Austria linnas Viinis elab rohkem inimesi kui meie terves riigis kokku. Noh, lisaks sellele on meil Euroopa kõige väiksemad palgad. Ja teed on pisi-pisid, nagu Oxengi ütles: "Teil pole isegi Autobahni siin, ha-ha."
Sellele vaatamata ronivad turistid siia koguaeg. Umbes nagu, et vaatame, palju sinna pisikesse Eestisse turiste ära mahub, enne kui maa alla vajuma hakkab ülekaalust, hehe. Ma reaalselt ei saa aru, mis selles Eestis välismaalaste jaoks peitub. Ei usu ma, et kui sa oled sakslane ja käid Eestis trippimas, siis tagasiminnes on kõigil kole kade olla sinu peale, et niuniu, tahaks ka. Noh, Eestis on nii ju näiteks Ameerikaga. Enamus tahab sinna minna ja seal töötada ja elada ja mingi hull American Dream on teemas. Oskaril oli iseenesest mingi loogika, kui ta täna ütles, et mingid aafriklased ja asiaadid on nagu enam-vähem mõistetavad turistidena, sest siin on ju elu nii teistmoodi, kui neil. Aga neid näeb siin harva. Enamus, kellega mina kokku puutunud olen, on siiski sakslased, ameeriklased ja igast Euroopa otsast kokku voolanud rahvas. Võib-olla leiavad ameeriklased, et Eesti on täielik vastand nende igapäevaelule ja riigile. Või midagi sellist. 
Igatahes, turist ma ei ole ja tegelikult ma vist polegi neid lõpuni võimeline mõistma, aga see selleks. Ma lihtsalt avastasin, et Eestil polegi midagi väga viga. Noh, aja pikku ehk muutuvad teed laiemaks ja siis saab siin natuke rohkem autobahni-elu elada ja samas nägin ma täna linnas korraga kahte Mustangit. Kuigi ma kardan, et tulevikus ei kavatse ma Tartusse küll jääda. Tartu on siiski natuke liiga depressivne väikelinn mu jaoks. Ma tahaks elada linnas, kus ma ei kõnni ühest linnaotsast teise viie minutiga ja kus kõik teed ei vii kesklinne. Kusagil, kus oleks natukenegi vaheldust ja äraeksimisvõimalust. Jah, ma räägin Tallinnast.
Arvake Tallinnast mida tahate - ülbe ja ebasõbralik, ülerahvastatud, liiga kirju, liiga suur jne. Mulle see siiski meeldib. Mulle meeldib Tallinna juures see, et tal on nii palju erinevaid külgi. Veetsin sel suvel heal juhul 2 nädalat Tallinnas (kokku) ja selle aja jooksul nägin nii palju neist. Lennujaamapiirkond. See pole üldse nii igav, kui paistab. Eriti, kui seal hommikutundidel Statoili poole trippida. Kesklinn. Seal on palju klaasist majasid, normaalseid kaubanduskeskusi, palju inimesi ja natukenegi linna moodi tunnet. Linna tunne tähendab minu jaoks seda, kui sa vaatad pimedas linnasiluetti/linna, siis on tuled ja kõik on nii haigelt ilus ja sätendab. Mul on pilt Torontost, millest te peaks enam-vähem aru saama, mida ma mõtlen. Ma tean, et Tallinn ei küündi ligilähedalegi, aga Tartu on selle kõrval selline kiviajaküla, et annab olla. Lasnamägi. Kohutav, aga pean tsiteerima ühte tuttavat, kes kirjutas Facebooki, et Lasnamägi on nagu olümpiaküla - kõik käivad dressides ja räägivad mingit võõrast keelt. Sorry, aga see oli lihtsalt nii andekas. Vanalinn. Õhtuti on see lihtsalt nii mõnus, olgugi, et venelasi ja soomlasi liigub kordades rohkem, kui eestlasi. Ja päeval on see nii armas ja hubane kuidagi. Pirita ja Viimsi. Vot ma nüüd väga palju ei erista neid kumbagi ja pean selle tulevikus parandama ilmselt, sest ma armastan Piritat ja Viimsit. See mereäärne tee seal, AH MA SULAN SIIN. Käisime emmega seal kusagil metsas jooksmas ja mere ääres ka. Kunagi kui emps veel Viimsis elas, oh kuidas ma love'isin neid kordi, kui me mere ääres jalutamas käisime ja pilte tegime ja merekarpe korjasime ja... Ja kui me Oskariga suvel Pirital käisime, hakkas mulle see koht jälle hullult meeldima. Kui ma Tallinnas elaks, siis kindlasti mitte Pirital või Viimsis, aga ma käiksin seal haigelt tihti. No ja seal on veel nii palju neid erinevaid kohti, millega ma ilmselt kursis ei ole, aga võrdleme seda nüüd Tartuga :)
Lennujaamapiirkond? Ma tean, et meil on lennuväli ja et mingid lennukid ka lausa, aga no.. cmon...
Kesklinn? Aah, Kaubamaja ja Tasku ja ükskõik, kuhu sa lähed, jõuad ikka nende juurde tagasi..
Lasnamägi? Noh, meil on Annelinn selle asemel, aga see pole pooltki nii intriigirohke ;)
Vanalinn? Ühendatud Kaubamaja ja Taskuni viivate teedega, pole võimalik ära eksida... Ei midagi armsat ega hubast. 
Pirita ja Viimsi? NOH, MEIL ON ANNE KANAL! :) Ja Ihaste!! Kevadel on Ihastes selline üleujutus, et seda saab peaaegu mereks nimetada :)))

Vahemärkus: Ma pidin autodest rääkima.. Sorry :D

Igatahes, ma olen alati ette kujutanud, et ma lähen Eestist ära ja ostan endale mingi megailusa auto ja siis sõidan sellega mööda kiirteed tööle ja nii edasi. Mul ei ole vaja kiirteed selle jaoks. Vähemalt mitte esialgu. Vähemalt mitte siis, kui mul on töö Eestis, mis mu Mustangi ja Mersu kinni maksab. 

Punane Mersu on Oskari teema, aga pildi saatis ka tema, nii et vast ei ole hullu. Ma ise tahaks hõbedast.
Aga ma olen alati Mustangit tahtnud endale :) Musta.
Ja siis mulle endiselt meeldib see Jaguar. 

Ja siia juurde ei sobi jälle Martinipildid, niiet sellega peate veel ootama ;)

Tsau, uus follower :))

No comments: