Pages

Wednesday, September 28, 2011

Venemaast ja koolist ja Haribost ja üldse toredatest asjadest.


Avastasin täna, et koolile lähedal on ikka megahea elada. Kui sul ikka hommikul printer tööle ei hakka ja sul on väga vaja seda kirjandit päeva jooksul, jõuad 15 minutiga koju ja kui hästi läheb, leiad veel paki Haribosid, mida tagasikõndides Oskariga õhku loopida ja suhu püüdmist õppida. Oskar on mõmmipaaritaja ja ta oskab kahest mõmmist kolm teha, sest ta on tegelikult üleloomulike võimetega. Oxenile ilmselgelt meeldis minu entusiasm Haribo üle ja ta ütles selle peale ilusti: "Oo, Haribo macht Kinder froh!"*


Sain täna teada, et klassireis tuleb võib-olla Venemaale ja sellest tekkis küsimus. Kui klassis on kaks inimest, kes oskavad vene keelt puhtalt päritolu pärast ja ülejäänud oskavad vene keeles ainult ropendada, siis mis mõttega me sinna läheme? Me õpime võõrkeeltena inglise ja saksa keelt, kas poleks loogilisem minna kuhugi, kus me otseselt surma ei saa kohe? Saksamaa (lõunaossa me ju pole jõudnud veel), Austria, Šveits, Inglismaa, kasvõi Luksemburg oleks palju loogilisemad valikud. Aga ei, Venemaa teeb lapsed rõõmsaks, isad-emad lõbusaks. Minu ettekujutus Venemaast seni on selline poole maakera suurune lahmakas ala, mille ühes nurgas kusagil on Moskva, teises Peterburi ja keset Venemaad on kaks toredat onu. Ühe nimi on Medvedev ja teise nimi on Putin. Inimesi ma sinna juurde ei kujuta tavaliselt, sest minu meelest elavad kõik venelased mööda maailma laiali ja turismimaaks nimetatakse seda atlastes vaid selle pärast, et kõik venelased korra elus ka oma kodumaa ära tahavad näha ja seega sinna reisivad. Seda selle mõtte kõige positiivsemas varjundis. Ühiskonnaõpetus ehk suudab aasta jooksul minu nägemust Venemaast muuta, ma loodan. Nad võiks meile tundi mõne toreda venelase tuua, kellega me kõik tuttavaks saaks, sest seni pole ma ühtegi kohanud..

Õpin vahel.

Peaks jooksma minema, aga õues on nii külm ja paha, et üldse ei kutsu. Aga siiski, peaks. Mul praegu toaski külm, mida ma sinna välja võimlema ronin? Võib-olla pärast poole.. 

Kuduma peaks ka, sest homseks ennustab eKool suurt tormi, kui pole veerand töö täismahust valmis. Aga ma riskin nende kõrg- ja madalrõhkkondadega ja vaatan, kas pärast telekast tuleb midagi, mida vaadates normaalne kududa oleks. Oskar ütles, et see pole teleka vaatamine, kui ma koon samal ajal. Ma ütlesin, et on küll, sest ma saan kõigest aru ja siis öeldi, et ma olen teleka jaoks liiga arenenud.
Kuna ma kuulsin täna, et blogis mainimine tekitab tähtsa tunde, siis palun väga, mulle meeldib inimeste tuju heaks teha:
Eneli, mulle meeldivad su papud ja kõrvarõngad.
Liisu, ma tulen sinuga homme pildistama, sest sa oled awesome, kuigi ma ei tea veel, kuhu...
Maris, kuna sa oskad klaveril seda ilusat laulu mängida, siis ma üritan sulle vastu panna ja ütlen, et kunagi oskan ehk minagi seda NII kitarril mängida ;) (loe: never gonna happen)
Ma ei tea, kes mu blogi veel loevad... Andke teada, ma kirjutan hea meelega teist :D
Ajalooõpetaja, mul on nii hea meel, et te terveks saite! (ma ei tea, kas ta loeb mu blogi või ei...)

*saksa k. "Haribo teeb lapsed rõõmsaks!"

7 comments:

G? said...

mul on klassivend, kes päeval üritab võimalikult debiilselt käituda ja kui õpetaja küsib, miks ta nii teeb, vastab ta alati "aga nüüd ma saan Greta blogisse" :D:D:D

Paula said...

hahahahahahhaha :D:D
priceless :D

Mannu said...

Ma olen seda Sungha Jungi versiooni kuulnud juba, sest ilmselgelt mul ei ole elu ning lisaks muusikakoolis õpitule olen kuulanud läbi kõik Mozartite ja Beethovenite ja Sungha Jungide erinevad versioonid ning googledanud noote ka endale. Põnev. :)

Liisu said...

feelin' special :3 ja mul on vist mõtteid kuhu ka ;))

Paula said...

M: Jaa, need on superhead :)

L: Awwies, kõlab hästi :)

Paula said...

no suur like sellele venemaa-reisi-kohale!!! väga super sõnastus ka lol!!

Paula said...

suured tänud, aga see tuli lihtsalt puhtalt südamest ;)