Pages

Monday, September 5, 2011

Selgita mõiste "austan iseennast" - Ei lase aju üle koormata ~O.P.

AAAAAGHHHH, ma tulin koolist just. See on lihtsalt kohutav. Ma kirjutan teile mingi lühikokkuvõtte...

Saksa kõnekeel aka. Oxen - Ta nagu lihtsalt mõnitas klassi ees või? Palju ma sellest reisist rääkima pean? See ei ole mingi "Paula Johanna Suvi" tund, see on saksa kõnekeel, teeme midagi asjalikku. Aga jah, ma kavatsen nüüd Mariaga tunnid läbi ainult juttu ajada, sest kui ta midagi ütleb, saan ma talle öelda, et ise ta mu pani sinna istuma. Ma oleks ise rahulikult üksi istunud seal, aga ei. EI. ÕH. Mul oli peale esimest tundi juba nii kõrini, aga nooooo...
Ajalugu - See uus õpetaja on... huvitav. Istun E4'ga (Eneli aka. ennnu) muidu. Aga mul on lihtsalt väga kahju pealt vaadata, kuidas ta ettekujutlus meie klassist kui väga kuulekast seltskonnast hetkega purustatakse ja ta peab tunnistama, et me ei saa kunagi neid 21-te boonuspunkti tema tunnis täis. Seega ta ei pea meile kunagi mingit preemiatundi tegema, lihtne ju :)))) Aga jah. Huvitav, kas ta nüüd loeb mu blogi või? Ta küsis meie meiliaadresse ja kuna minu meiliaadress lõpeb paulajohanna.com, siis arvestades tema juttu, et ta on arvutitega tegelenud, võiks ta ära jagada, et see on eraldi domeen ja mind üldse ei üllataks, kui ta mu blogi lugema hakkaks. Ma siis kasutan võimalust ja ütlen: "Ma ei ole nelja aasta jooksul ajaloos mitte midagi õppinud. Ma põhimõtteliselt tean, et Kolumbus avastas Ameerika 1492. aastal. Tehke see üheksas klass võimalikult valutuks, eksole?"
Eesti keel - Istusin Oskariga koos, pakkusin talle nätsu ja ta ütles, et ta ei julge nätsu närida peale seda mida ta selle uue eesti keele õpetaja kohta kuulnud on. Nojah, ma mõtlesin, et tal on vist õigus. Enne tunni alguses rääkisime Oskariaga geelküüntest, ma lihtsalt pidin mainima seda (Y). Siis tuli õpetaja. Alguses oli lihtsalt mingi elementaarne jutt vihikutest ja asjadest. Siis läks teema üle kohustuslikule kirjandusele. Kuna meie eelmine eesti keele õpetaja oli öelnud, et me ei armasta lugeda (loe: me ei loe (loe: enamuses)), siis ta andis järele enda varasemast õppeprogrammist milleks oli üks raamat kuus (tark tegu, me ei oleks kuhugi jõudnud nii...) ja et loeme hoopis ühe raamatu per trimester ehk siis kolm raamatut õppeaasta jooksul. Siis ta näitas meie esimese trimestri raamatut, milleks oli Faehlmanni "Müütilised muistendid" ja ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et selles raamatus on heal juhul vaevu 100 lehekülge. Selleks hetkeks küsis Oskar, kes oli terve tunni olnud täiesti vait ja vaevu hingata julges, ülivaikselt: "Kus konks on?" Hiljem me muidugi mõistsime, et konks on küsimustes, mis testi tulevad, sest ilmselt on need kõik põhjenduste, selgituste, otseste tsitaatidega ja peaaegu võimatud vastata. Teine tund möödus lugedes... ja kodutööks on lasta oma vanavanemal jutustada endale muinasjutt Tuhkatriinust.
Matemaatika - Enne tundi käisime Oskariga poes kokat ostmas. Ma lihtsalt ei saanud ilma kokata olla seal enam. Matas istun üksi muidu ja kogu minu suhtlus ülejäänud klassiga selles tunnis piirdub järgmiste lausetega:
Oskar: Paula, mis sa said?
Paula: Kaksteist ruutjuur kolmest
Karl: HÄÄHÄÄ, HÄÄHÄÄ
Oskar: #"%# #"%#&€ #&€%/"€#%€
Aga matemaatika on lihtne, kui jälgida, niiet jah...
Keemia - Selle aasta põrumine? Ma lihtsalt... ei saanud mitte midagi aru. Ja vähe sellest, õpetaja lasi mul oma jutust võetud küsimustele vastata ja ma olin lõpuks mingi väga segaduses näoga, sest ma ei saanud aru, miks enam-vähem ainult mina pean küsimustele vastama. Aga siis öeldi, et ma olen suht ainus, kelle nime ta teab, selle pärast küsib ta mind. Ma siiralt loodan, et järgmiseks tunniks on õpetajal ka ülejäänud 23-e õpilase nimed peas ja ei pea rääkima aatomituuma suuruse ning perioodi ning rühma numbri seosest, aitäh :)
Kehaline - Ma vihkan lühikesi distantse. Kümme kilomeetrit või mitte midagi, no mida me jamame nende 40 õnnetu meetriga... Aga muidu oli suhteliselt okei. Joosta sai ja väss oli pärast. Õnneks oli see viimane tund ja sai koju tulla kohe :)

Nüüd lähen muusikakooli ja loodan, et Karlil on mulle midagi ägedat rääkida. Midagi, mis ei piirdu heliredelite arvestuse ega Sepapoiste convertimises viite erinevasse helistikku.

No comments: