Pages

Sunday, August 28, 2011

Muinastulede öö Kambjas :)

Jõudsin just Kambjast tagasi. Väga tore oli, nagu Kambjas tavaliselt ikka. Käisime Aveliisiga seal järves ujumas, kuigi vesi oli päris külm. Siis kiikusime selle külakiiguga seal ja pärast sõime oma kõhud täiega täis, aga ikkagi palusime Jaanal McDonald'sist läbi käia, sest ega me ju pole mäkisõltlased..
Kui pimedaks läks, käisime järve ääres ja panime paadist küünlaid vee peale. See nägi nii ilus välja... Lõke oli ka. Mul on vahel lihtsalt nii kahju, et pildid meeleolu piisavalt hästi edasi anda ei suuda. Mitte, et mul mingi epic varustus oleks. Hetked on palju hinnalisemad, kui fotovarustus ;)
Muinastuledest mul mingit väga erilist pilti ei ole, aga vaadata võite ikka: http://muinastuled.ee/lokkekohad


Suure-Kambja paisjärv
N 58° 13' 16.42'' E 26° 43' 9.35''
Vallo Tenso: Muinastuled Suure-Kambja paisjärve kaldal
Lõkkeid süüdatakse: 1
Osalejaid on: 1





Kui Jaana mäkitoiduga kohale jõudis ja me sellele otsa peale tegime, oli meil söögist tükk aega päris kõrini ja isegi hommikul Hesburgeri reklaami nähes ei tekkinud enam mitte mingit emotsiooni. Ma arvan, et mul on natukeseks ajaks mäkiga paus. Järgmise korrani, loomulikult. Jah, ma ei ole üks neist inimestest, kes kohutavalt muretseks mäki kahjulikkuse pärast tervisele. Ma lihtsalt... ei tarbi seda iga päev ja elan õnnelikult oma elu lõpuni.
Ja pärast mängisime kaarte päris kaua, vist lausa kaheni öösel või midagi. Kambjasse minna ja mitte kaarte mängida on patt. Agajah, väga tore oli. Kogu oma kaardimängude alase tarkuse olen ma omandanud Kambjas. Peale kaardimänge nautisime Aveliisiga lihtsalt oma eraldi korrust ja magama saime ikka väga hilja. Et mitte öelda vara. Seal on selline äge teine korrus, mille ääre peal saab istuda ja jalgu üle ääre kõlgutada ja jälgida, mis all toimub...
Hommikul katsime endale küünlavalgel hommikusöögilaua ja olime lihtsalt niisama. Rääkisime hästi palju igasugustest asjadest. Kooli tunne tuli.


MÄKKKKK


Enne Kambjasse minekut käis mul vend külas. Ta on lihtsalt nii epic. Ta on vist mu ainus lootus saada tagasi oma väikeste laste geen. Ma ei ole eriti väikeste laste fänn lihtsalt. Aga Marcus on äge :)
Ma küsisin ta käest igasuguseid küsimusi. Sain teada, et talle meeldivad kõige rohkem soojad ilmad ja talv. Et ta lemmikvärv on kollane. Et ta unistuste amet pole mitte kosmonaut ega traktorist ega mootorrattur, vaid hoopis töötaja, kes saab palju raha (mõistlik laps, noh).
Agajah, umbes tund läks aega, kuni ma olin nii väsinud, et ma otsustasin teha ettepaneku vaadata multikat ja see lõppes sellega, et ma jäin teleka ette magama. Ilmselgelt saaks minust hea lapsevanem, kohe näha...


Hommikusöögilaud, kus Paula väga uniselt istus ja kaamerasse vaadata ei saanud, sest padi oli näos kinni. 

2 comments:

liperatrice said...

super ilusad pildid !

Paula said...

aitäh sulle! :)