Pages

Sunday, June 5, 2011

when you were young

Oskar helistas ja kutsus ujuma mind. Loomulikult olin ma nõus. Ta vedas mu Atlantise juurde paadisillale ja kuna ta eelmine suvi juba lükkas mu sealt vette, siis ma keeldusin sinna minemast. Ta isegi hüppas vette, et ma järgi hüppaks, aga nope. EI. Siis kõndisime ranna poole, aga vahepeal nägi Oskar silda ja otsustas, et tahab lõpuks selle sillalt alla hüppamise ära teha. Ma ütlesin: "Oli tore sind tunda, Oskar". Ma arvasin, et ta ei mõtle tõsiselt, aga tüüp ladus kõik asjad jõe äärde maha, võttis särgi seljast ja läks silla alla ujuma. Ma küsisin, et mida ta teeb. Ta ütles, et ta peab teadma, kui sügav vesi seal on. Nu selge. Ujub sinna jõe keskele ära ja siis tüüp avastab, et seal on vool. Vops, tegelt? Siis ta ujus vastu voolu, mis oli epic naljakas, sest ta seisis ühe koha peal. Kaks tädikest mu selja taga ütlesid omavahel, et noorus on hukas. Ma olin nagu.. no sh--, eksole! Ühesõnaga. Lõpuks ta jõudis sinna silla alla ja kadus vee alla. Ma olin nagu, okei.. Ja sis tuleb mingi mootorpaat. Oskar on vee all. Ma olen nagu: "OHMYFRICKINGNELLY!!!" Oskar tuleb vee peale. Ma olen nagu: "GET THE F--- OUT OF THERE!" Oskar nägi paati ja tegi oma elu kiireimaid liigutusi. Siis jõudis kaldale ja hakkas arvutama, kui sügavale vette ta lendaks. Sillani me õnneks ei jõudnud, sest ta oli liiga väsinud, et pärast veest uuesti kaldale ujuda. Huh. 

Lõpuks jõudsime randa. Ma ütlesin, et ma vist ikkagi ei lähe vette, külm tundub. Aga siis hakkas üks pisike tüdruk vees kisendama: "EMMME, VESI LÄKS ÄKKI NIIII SOOOJAKS!!! TEGELT KAAAA!!" ja ma olin nagu FML. Läksin vette. Külm oli. Ujusin veits. Siis kuivasime kalda peal veits. Siis läksime ostsime kokat. Siis ma lolisin selle üle, kuidas sääsed Oskarit sõid ja tal oli koguaeg selline parv ümber, et see oli.. hahahaha :D Mind ei söönud ükski sääsk. Like a boss. 

Siis tulin koju. Vlogisin. Mängisin kitarri. Ja nüüd kirjutasin blogi. 

No comments: