Pages

Wednesday, March 9, 2011

now it's too late, too late

Ja ma tean, et te kõik igatsesite mu blogisid. Okeiokei. Paar tükki teist ikka märkasid, et ma pole 3 päeva bloginud, eks? Ei? Niu..

Esmaspäev - Sain teada, et punktide lugemine oli kuidagi sassi läinud vist ja ma olin eesti keele ülelinnalisel olümpiaadil teine hoopis. Mul pole selle vastu midgi.. :D Kõnefail. Ei, tegelikult oli täitsa tore. Mu kõne oli liiga keeruline, et keegi sellest aru saaks. Saatsin selle hiljem e'le ka. Selgus, et e on mu kirjandit üle keskuse levitanud, seega teavad kõik minu vaadet headusele ja kurjusele ja muule sellisele. Samahästi võiks ma selel juba blogisse ka panna.. Ei, ma ei tee seda. Kõnega läks tegelikult suhteliselt talutavalt. Õhtul unustasin telefoni muusikakooli ja pidin terve 
õhtu + pool teisipäeva ilma telefonita elama. Kohutav...

Teisipäev - Koolis oli üsna mõttetu, nagu tavaliselt. Esinesime selle kavaga, mis oli epic fail. Audience suht  lämbus naeru kätte. Cute.  Peale kooli millalgi läksime Kambjasse. Kui Aveliisi ootasin, jäi mingi suvaline kaubik tee ääres seisma ja sealt astus välja mingi umbes 20-aastane tüüp, kes andis mulle täiesti lampi roosi, soovis head naistepäeva, istus kaubikusse tagasi ja sõitis ära. Lehvitas ka. Ei, tore. Mulle on alati üllatused meeldinud ju. Kambjas tegime seda pikema liu värki, Jaana võitis vist. Kõndisime Aveliisiga üle järve ja kirjutasime sammudega lume sisse PAULA JA AVELIIS. Vaatasime kuud ja päikeseloojangut. Läksime tuppa, sõime hernesuppi ja vastlakukleid. Mängisime veidi Imagot. Tegime Aveliisiga Mika ja Jacksoni diskot (väga loogiline). Keset ööd paljajalu lumes möllata on ka armas :D

Täna - Hommikul Kambjast Tartusse ja kooli. Päris tore oli pool tundi keka riietusruumis passida ja teiste varajastega nillida. Kekas tegime kõiki neid asju, mida ma ei oska. Ja see üks asi, mida ma oskan, lükati järgmisse veerandisse. Miu. Koolis lugesin Conradi raamatut, mis on ÜLIM. Peale kooli käisin trenniiis. Treenerit asendas mingi tudeng, Kristjan, kellel olid ilmselgelt mingid epic käelihased ja siis ta pidi oma varrukad üles keerama, et kõik neid näeksid ikka. Ja siis ta ronis kuhugi x ääre peale, ma nii lootsin, et ta kukub vette. Aga ei, ta oli suht tore, kui aus olla.

Homme hakkan käsitöös enda partypantse õmblema. How nice :D
Okitoki :)

2 comments:

Anni said...

mina küll panin tähele, et sa polnud kirjutanud ! :)

Paula said...

nii armas sinust :)