Pages

Thursday, March 3, 2011

Can't keep my hands off the cookie jar..

Hei tibulinnukesed.

Linnud on lihtsalt teemasse. Ma pean olema umbes tunni aja pärast Saksa Instituudis ja ma pole kindel, kas see kirjutatakse nii, aga ilmselt polegi nii tähtis. Seal pean luuletust lugema. Armas. Luuletus on sõpradest. Jaah, ja ma pean seda väga deep'ilt ette kandma. Ja siis lähen linnulaule tuvastama. Ma ei oska. Ja ilmselt ei oska teised ka, sest ma panin nad gruppi üldiselt lihtsalt numbrite pärast ja selle pärast, et nad on toredad. Oskar on lihtsalt happy, et tundidest ära saab ja Liisust võiks isegi kasu olla, aga ma ei tea, kas ta linde tunneb.

Ma võtsin eesmärgi - saada kuu ajaga käelihased. Mul on käelihaste arv 0. Põhimõtteliselt ma ei peaks tegema neid kätekõverdusi, sest mul on põhimõtteliselt veel praegu ka kehalisest vabastus, aga ma lihtsalt ei näe mingit mõtet, miks ma seal niisama peaksin istuma või palle kokku korjama. Kui ma seal olen, siis pole ju vahet. Ja ilma kätekõverdusteta aastahinnet ei saa. Keegi minuga kihla tahab vedada, et ma teen kuu aja pärast 10 kätekõverdust vabalt ära? Kümme pidi tegema vist. Ma pole kindel, pean üle küsima. Kõhulihaste peale võin ka vedada. Ja kui lumi ära sulab, hakkan Martiniga jooksmas käima. Votnii.

Nüüd ma pean jooksma. Hiljem kirjutan siia juurde. Näeme uuesti umbes kell.. kolm?
Yea.

EDIT:

I'm back. Päris palju asju on kirjutada.
Saksa instituut.
Palju väga targa välimusega andekaid lapsi, kellest enamus kandsid Miina Härma gümnaasiumi sõrmust. Palju ootamist. Läksin sinna ette, proovisin mis ma proovisin, kogu mu saksakeelne hääldus, ilmekus ja rahulik kiirus oli nagu.. gone forever. Kõik lõppes sellega, et ma olin kolmas. Ma olen siiani üllatunud ausaltöeldes. Mu ainsad plussid: ma nägin cute välja ja mul oli luuletus peas... Sain Apollo kinkekaardi. Ja tulbi.
Kogu see värk polnud veel midagi. Hakkasime asju kokku panema, panin parasjagu mantlit selga, kui minu juurde tormab vanem naine, kallistab mind kõvasti ja nutab täiest südamest, öeldes: "MIKS SA NII TEGID? MA EI TAHA, ET SEE PIDU NII LÕPPEKS. SEE LÄKS NII HINGE." Ma olin.. pehmelt öeldes shokis. Ma ei osanud mitttte midagi teha. Seisin seal. Siis ta ütles: "Sa oled veel liiga noor, sa ei mõista, mis see tegelikult on. Kunagi, kui sa oled 70, saad sa samuti aru." Ta nuttis, ta tõsiselt ka lihtsalt nuttis hüsteeriliselt. Kõik vaatasid. Ma vaatasin ka. Ma ei osanud midagi teha. Võtsin oma seitse asja ja läksin hämmeldunult välja Liisut ootama. WTF?
Kes iganes see tädi ei olnud, aitäh, ma arvasin, et minuga ei juhtu kunagi selliseid asju.. Aga, mu luuletus oli päris deep, niiet mul on hea meel, et niigi hästi läks.
Kõndisime Liisuga peaaegu kooli juurde, käisime comarketis, ostsime RedBulli, sain kaks helesinist clipi :) Oskar tuli, läksime bussipeatusesse, istusime bussi ja sõitsime zooloogiamuuseumisse. Palju väga targa välimusega väga andekaid lapsi. Panime riided ära, läksime oma saali juurde. Äkitselt saan sõnumi. Jane: TSAU PAULA, ilus oled. What? Vaatasin ringi, ilgelt kahtlane. Äkki näen: JANE! Ma nägin lõpuks ometi Janet! Ja ta oli nii nummi.
Aga.. viktoriinist. Meie ettevalmistus oli täiesti ausalt puhas null. Mina kuulasin veidi linnuhääli, aga uskuge mind, see ei aidanud mitte midagi. Küsimused olid.. Täiesti uskumatult ettevalmistust nõudvad küsimused olid. Peale umbes 5. küsimust tehti vahekokkuvõte. Meie võistkonna nimi oli Pilveke. Teised võistkonnad olid oma nime valinud mõne linnu järgi või kokku pannud nimede põhjal. Pilveke?! Liisu ütles, et see selgitab ilmselgelt nii mõndagi - me oleme pilves koguaeg.
Kokkuvõte (võistkonnad suvalises järjekorras) (punktide täpsuse eest ei vastuta, aga saate umbes aru, mis toimus)
Kakaduu - 11 punkti
Kamikaze - 10 punkti
Öökullid - 13 punkti
Strix (oli strix?) - 12 punkti
Pilveke - 4 punkti
Peale seda ütleb korraldaja: "Ja nüüd raskemad küsimused".
Paula: "Lähme minema"
Küsiti igast awesome stuffi, millest me mitte midagi ei teadnud. Lõpuks tehti veel lisavoorud, sest 1. koht oli jagamisel.
Lõpuks anti kolmele esimesele auhind ja me läksime lõplikku punktitabelit vaatama. Kuulake nüüd.
15 võistkonda.
1. koht - 26 punkti
2. koht - 25 punkti
....
14. koht - 17 punkti
15. koht - 8 punkti (PILVEKE!)

Jah, me jäime viimasteks ja olime isegi eelviimasest kohast 9 punkti võrra kehvemad.
Moraal nr.1: Ettevalmistus on paraku vajalik.
Moraal nr.2: Bioloogia ei ole meie ala.

Koju kõndides sain teada, et võitsime veel mingi plakatite joonistamise võistluse ka, mis korraldati keelenädala raames. Yay. Ma loodan, et auhinnaks saab roosasid vildikaid. Ja siniseid. Autasustamisele ma ei saa minna, sest ma lähen homme eesti keele õigekirjaolümpiaadile, mille jaoks ma, kusjuures, olen ettevalmistust teinud. Ausalt ka. Sain just eesti keele õpetajalt kirja: Kui soovite, olge homme kodus ja puhake. Aitäh, niigi palju kasu tubli olemisest. Mul oleks veidi mark bioloogiaõpetaja ees... Ta küsis minult vähemalt 4 korda: "Olete ikka ette valmistanud?"
Paula: "Jaa! Oskar tegeles lindude kirjelduste ja eluviisidega, Liisu uuris kirjandust ja aasta linde ning mina kuulasin läbi kõikide eesti laululindude laulud".

Yeah right...

EDIT:
I super-forgot et me Liisuga nägime koju kõndides Affut, Kallut ja Mannut, kes nägid kõik superilusad välja ja siis ma sain palju kallistusi ja neil oli vist kiire sest nad kõndisid peale seda kohe vuta-vuta edasi.
Punkt.
They're awesome. They are like the awesome-four! Angela ka.
They are like.. The Four Of The Awesomeness.

Peaaegu sama awesome'id kui Martin. :D

2 comments:

Mari-Liis said...

sa pead veel editima, sest sul on kirjutamata, et nägin Mannut, Kallut ja Affut :) :D

Paula said...

dayumn! ma teadsin, et midagi oli puudu..