Pages

Friday, March 25, 2011

69 päeva suvevaheajani

Ma mõtlesin uue postituse teha, saja faktiga. Aga siis ma mõtlesin, et ma topin need hoopis sinna About me menüüsse, et ei peaks postitust otsima koguaeg. Hetkel on mul vist ainult kaks fakti valmis, seega ei oska ma öelda, kuna te seda päriselt näete. Ma tõstsin midagi kujunduses ümber, jälle. Pidin followeride kasti avalehele tõstma, sest mujal ei saanud tööle. Üritan need pildid ka ümber teha mingi hetk, praegu näeb natuke imelik välja.
Vaatasin oma blogi statistikat siin, teate mis ma avastasin? Peale Saksamaa reisi on mu blogi keskmine päevaste vaatamiste arv kasvanud 110-lt 169-le. Üllatav, kas pole. Viljandi inimestele meeldib palju lugeda, nice. Peaks uuesti selle täpse statistika sebima, see mis Eesti kaardi peal ka klikid ära näitab, bloggeri oma näitab ainult riike.
Rääkides riikidest, mu blogger stats ütleb, et mul on vaatamisi Eestist (haha, tegelt?), Ameerikast, Argentiinast, Jaapanist, Venemaalt, Singapurist, Ukrainast, Inglismaalt, Hispaaniast ja Soomest. Huvitav.
Kõige enam on minu blogisse saadud järgmiste google'i otsingusõnade järgi: paula johanna, paula, lillefoto (?), maavärinad eestis (hahahaha, ma tean neist muidugi kõige rohkem), paulajohanna.com, anu tubli (HAHAHA, WHAT?), camylandis, formspringi küsimused, http://www.paulajohanna.com, krookused (lol wut?). Eniveios. Ma leiutasin uue sõna...
Aga ma käisin täna uisutamas Martiniga. Ja see oli superfun. Okei, uisutamiseks on seda natuke palju nimetada vist, sest ma lasin selle raamiga ringi enamus ajast ja ma pmst ei uisutanud.. Aga, ma ei kukkunud poole tunni jooksul kordagi, mis on ju täielik achievement. Okei, ma niuksusin küll natuke. Ja Martinil oli mingi drop dead boring ilmselt, sest ta oskab uisutada ja ta pidi minuga tegelema seal. Anyways. Käisime McDonald'sis. Õgisime ennast BicMac'e täis ja siis läksime 69 peale. 69 on Lõunakeskuse ekspress, kui näiteks Argentiina inimesed, kes mu blogi loevad, ei tea :D Koju kõndides tuli mingit väga kohutavat rahet, see oli valus.. ausalt. Mitte midagi ei näinud eriti. Mingit maja nägime, mille number oli 69. Koju jõudes olin nagu mingi snow white. Head kevadet teile ka :)
Ja ülejäänud päev koosnes suures osas joonistamisest, doominost, Nils Holgerssonist ja kleepsudest. Not bad, not bad at all. Te ei kujuta ettegi, kui õnnelikuks pisiasjad teevad ;)
Ja mul on üldse viimasel ajal selline pisiasja-happinessi-tunne. Ma ei tea. Ma vist sain aru, et positiivsus on vajalik. Ma panen nüüd mingi suure koguse lugusid tõmbama, mängin natuke kitarri, istun veel natuke aega facebookis ja msnis ja siis lähen magama. Kunagi.

Ja suvevaheajani on 69 päeva, we can do it :)
Lugege veel koka ajaloost

2 comments:

G? said...

missassjaaa.. ma olin neljapääval terve pääv lõunakas ja sa olid seal täpselt päev hiljem :D masendav :D võiks kunagi ikka kohtuda ka :D:D:D

Paula said...

nonäed siis, millalgi ikka peaks jaah, mul läheb su nägu varsti meelest ära :(