Pages

Thursday, March 31, 2011

Wõimas Watt

Maris pani tänases füüsikatunnis aluse uuele tehnikaimele!
Me rääkisime James Wattist ja Maris tahtis kõigile selgitada, et Watt oli see, kes leiutas aurumasina, aga läks hoopis nii, et sõnast aurumasin sai armumasin.
Niisiis, aastate pärast kasutavad kõik inimesed armumasinaid. Mina paraku ei oska öelda, mis kujuneb nende eesmärgiks, aga ma pakkusin Marisele välja, et need näeks välja nagu pesumasinad, südamekujulise uksega ja suuremad.

Lähen muusikakooli varsti, käin veel poest läbi ja ostan kokat. Võib-olla võtan fotoka kaasa ja teen mingeid pilte ka. Pole kindel veel. Kui mina linnas pilte teen, siis see kujuneb lõpuks vägagi omapäraseks vaatepildiks kõigile teistele isikutele, kes minust mööduma juhtuvad :)

Me läheme mõne aja pärast inglise keele tunnis Tartu ekskursioonile ja kõik peavad rääkima klassile kahest 'vaatamisväärsusest'. Täna saime teada, kes millest räägib. Mina sain botaanikaaia ja Kalevipoja kuju. Kus see Kalevipoeg on üldse? Emajõe ääres? Fun.

******
EDIT:
Muusikakoolist tagasi :)
Ülipõnev oli. Tegelikult suhteliselt awesome on see, et ülejäänud mu solfedžo rühmast on nooremad (peamiselt poisid) ja kardavad ülevalt laulda (ma ka kartsin kunagi) või siis lihtsalt on ei ulata sinna üles, mis tähendab, et mina olen ainus, kes neid harjutusi oktavi võrra ülevalt laulab. Suht fun.
Ja ma jõudsin selle ajaga kolm pooleliitrist kokat osta. Ühe enne muusikakooli, teise pärast ja kolmanda võtan homme kooli. Reeded on nõmedad, meil on nii x tunnid reedeti.
Pilte ma ka eriti ei teinud, ma suutsin üliruttu asjad kotti visata ja kaamerale makro ette unustada. Praegu pole makroga väga midagi fun'i teha. Tegelikult pole praegu minu arvates üldse fun pilte teha :)

Lugesin eile õhtul seda "Mängult on päriselt". Ma lihtsalt ei suuda mõista raamatuid, mis keeravad kõik need probleemid nii üle vindi ja ulmeks ja siis kusagil poole peal hakkab see veel ulmelisemalt lahenema. No halloo. Aganoh, gotta love drama :)

awwwwwies :)
Käsitöö on nii põnev. Ma lõikasin täna oma partypantsid välja. Ma nagu ei saa ikka veel aru, kas meie käsitööõpetaja väldib kitsaid pükse või ta lihtsalt ei saa aru. Põhimõtteliselt ainus asi, mis nende pükste juures tähtis oli - mitte mingid megalaiad. Okei, ma saan aru, et sellest riidest ei anna mingeid überkitsaid teha and stuff, nii dummy ma pole. AGA, ta mõõtis täna ära, et mu puus on 90 ja pükste laius on, guess what, 95. Mis ma selle viie sentimeetriga teen? I don't get it. Minu plaan - ma võtan mingi päev ette ja kahandan seda värki veits. Hetkel on need säärest ka mingid megalaiad. Cmon, partypantsid peavad awesome'id olema.

Paulaga sõime käsitöös ündercover Cornyt ja rääkisime Formspringi ajastust. Nüüd on inimeste elus uued etapid. On lapsepõlv, on puberteet ja on Formspringiperiood. See osa, kus kõik dramaqueenid ja jealous bitch'id su Formspringi kontot oma väga halenaljakate või uskumatult imelike küsimustega üle ujutavad. Ma kusjuures pole seda väga raskelt läbi elanud. Ainus asi, mida minu puhul mainitakse, on jalad. Nii et võib öelda, et minu formspringiperiood on läbinud ainult mu jalgu, ülespoole pole jõudnud. Noh, natuke muud ka, muid küsimusi on ka natuke olnud. Ja teie, kes te ilma Formspringita olete elanud ja puberteediajastust kohe sinna järgmisse ajastusse sõidate, good for you. Ausaltöeldes ma hakkasin praegu formspringi küsimusi igatsema, niu. Ükskõik milliseid :D

Ahjaa, homme on esimene aprill. Ma ei tea, ma panen mingi tumeda paruka pähe, värvin kulmud mustaks, teen lainerijoone, uputan ennast jumestuskreemi, panen mingid awesome mustad riided selga ja istun kusagil nurgas, ei reageeri mitte millelegi. Okei. Not gonna do that one... Kuigi, kui päris aus olla, siis mul ON must parukas :D

Ahjaa, ma just avastasin, et mul on see saksa keeles homme vaja minev jutuke kadunud, mis tähendab, et ma pean selle uuesti tegema. Mis tähendab, et.. wait.. mis see tähendab..??
AAAAA, TSAU, MA LÄHEN SAKSA KEELT KIRJUTAMA :S:S:S

Tsauki :)

Tuesday, March 29, 2011

Liisi special edition :)

Ma alguses mõtlesin siia juristinalju kirjutada, aga siis ma sain aru, et Sa ilmselt kuuled neid isegi iga päev. Kui mitte nalju, siis loenguid. Ma ei tee pikalt.. üritan vähemalt :)

Liisi on alati mulle superägeda vanema õe eest olnud. Ma lihtsalt ei mäleta ühtegi suve või nädalavahetust või kasvõi lihtsalt mõnd muud päeva, kus Anni ja Liisi meie pool polnud ja kus me midagi ägedat ei teinud. Me sõime peenralt porgandeid koos, ja herneid. Mina herneid ei söönud! Cmon, me vaatasime seebikaid ka koos! :D Ja ma kuulsin alati neid fascinating storysid sellest, kuidas Liisi mu vanaemaga väiksena valgusfoori mängis ja ma olin alati uber-jealous. Ja me mängisime kolmekesi kodu. Ja laulsime. Liisi aitas mul muusikakooli katseteks õppida! Ma võiksingi siia jääda, aga ma võtan asja kokku sellega, et

Palju õnne, kallis Liisi! :)


First things first ;)

Kool oli.. baah, mulle hakkab iga päevaga aina rohkem tunduma, et ma olen väga vales kohas, kui ma kooli lähen. Tegelikult ka. Ma lihtsalt ei mõista. Palun teeme nii, et see veerand läheb hästi ruttu :) Ja lumi võiks ära sulada. Siis ma saaks vähemalt nende stupidity-dialoogide ajal aknast välja vaadata ja päikest nautida. 

Aga. Te kindlasti igatsete mu awesome'it tundide kirjeldust, eksole? I knew it :D

Arvuti - Me officially otustasime, et me ei lähe enam arvuti tundi, sest poisid saavad alati tuimalt ära. Sooline võrdõiguslikkus, have you heard? Ma arvan, et meie armsal arvutiõpetajal poleks vahet, kui me ilusti oma 80-date ja 90-date e-raamatud tähtajaks ära vastaks ja 45 minutit kauem magaks. Ma teen Aerosmithist.
Ajalugu - Kunstistiilid või midagi sellist. Ajalooõpetaja ütleb mulle Adamson. Fact number 101 - mulle ei meeldi, kui mulle Adamson öeldakse. Fact number 102 - Välliku lahendus (preili Adamson) on perfectly fine :D
Matemaatika - Palju ringe, palju nurki, fun!
Saksa kõnekeel - Rääkisime Saksamaast ja Fred ütles, et Berliini kõige ägedam osa oli Zugspitze. Kui te veel ei teadnud, siis Zugspitze asub teises Saksamaa otsas suht. Ülejäänud osa tunnist rääkisime udust. Täpselt, udust. Sest see on kõige vajalikum teadmine, mida meil tulevikus vaja läheb - mis on udu ja kuidas seda saksa keeles kirjeldada. Ma oskan saksa keeles udu ajada nüüd :)
Muusika - Ma ei mõista. Peame mingi rühmatöö tegema maiks. Osad tegid mingeid esitlusi, kolm tükki: Modern Talking, Justin Bieber ja Rammstein. Fun... Muusikaõpetaja ütles, et Bieber on ilus poiss :) Ei, kena noormees. Selena, u got some competition there!
Eesti keel - Me rääkisime lauselühenditest. Õpetaja rääkis, i mean. 
Kehaline - Niuniu, siit tuleb Paula whiny-time. Me tegime mingi projekti, kätekõverdustega. Pidime täna tegema kätekõverdusi ja kuu aja jooksul peame neid iga päev tegema, tabelit pidama ja siis checkitakse uuesti. Teate, kui ebaaus see on? Ma lendasin pikali seal troopikasaarel ja mu ranne on nagu megavalus ja lisaks sellele ma lendasin lõunakas trepil uuesti selle randme peale ja ma ei saa ühtegi kätekõverdust teha, kuigi enne seda randmevärki ma jõudsin mingi kolm teha. Miksss??????? Nagu... MIKS? Ma ei saa mitte midagi teha nii ju. Niu niu niu. Ma tegelt ka tahaks... AUSALT. AGA MA EI SAAAAAA ;'(

Okei. Whiny-time on over. 

Käisin Martiniga piljardit mängimas. Feilisime kordamööda. Keset mängu suht avastasime, et musta kuuli pole ja mingi hetk lennutas Martin musta kuuli teise saali otsa. Ajasin koka ümber, ma olen nii masendav :( Ja siis me tegime ns awesome-walki. :) 

Ma teen teile homme pilte :)
Saate mu awesome blogi followida, piltide pärast :)
Yeeah..

Monday, March 28, 2011

68! She's going Hollywood..

Ma tegin peaaegu kõik selleks, et mu esmaspäev poleks nii jube, kui tavaliselt:

  • Ma magasin 8 tundi. 
  • Ma panin asjad õhtul kokku.
  • Ma sõin hommikul.
  • Ma hakkasin varem kooli minema, et ma ei hilineks.
  • Ma võtsin kaasa kõik õpikud, töövihikud ja vihikud..
  • ..aga mitte midagi üleliigset.
Millega see lõppes? 
  • Ma olin rõivistus 10 minutit, sest mu juuksed keeldusid olemast nii, nagu mina tahtsin.
  • Pool eesti keele tundi oli õpetaja ja Tano vaheline vestlus sellest, kas kõrvaklapid jäävad pähe või võetakse ära.
  • Ülejäänud 22,5 minutit oli õpetaja täiesti segane jutt sellest, kuidas ta a) käis mingit etendust vaatamas b) lehes kirjutas, et ''Libahundi'' näidend oli läbikukkumine c) kuidas tal ikka üldse pole tuju meiega luulest rääkida (guess what, meil ka polnud!) d) kuidas talle ikka nii meeldis see etendus, mida ta vaatamas käis ja e) ma ei jõudnud kuulata rohkem.
See läks veel paremaks, meil oli teine eesti keele tund ka!

Keemias rääkisime sooladest. Ja keemia õpetaja vaatas mind TERVE tunni, umbes et.. ''kas ta nüüd pöörab ümber ja räägib Oskariga? Ei? Aga nüüd? Ei???'' ja lõpuks ütles, et me võiks rühmatööd teha, neljakesi. Ja jälgis edasi, et ''nad Liisuga võtavad nüüd Oskari ja Karli oma rühma, eks? Ei? WTF IS GOING ON?''
Well, guess what, me ei rääkinud terve päeva. Kas ma nüüd palun saaks see veerand käitumishideks Eeskujuliku? Aitäh, sincerely, Paula Johanna :)

Läksime sööma, mitte midagi specialit ei juhtunud. :O:O:O Tegelikult, did you know, et mul on fanclub? Mul on igast viiendast, kuuendast ja seitsmendast klassist vähemalt üks fänn (poiss), kes mulle tsau ütleb. Tüdrukutele vastu tsau ütlemisest loobusin ma juba tükk aega tagasi, liiga vaevarikas - liiga palju :D

Matemaatikas rääkisime puutujast. Fun. Mul oli vist koguaeg selline nägu peas, et ''joumateankõigijärgmiseviieülesandevastuseid''. Ja siis ma ns üritasin kõiki peace'i näitama saada, aga all i got was 4 masenägu ja 1 keskmine sõrm. Niu, entusiasm missugune. 

Bioloogia. Jalutasime sööklasse, nägime Andrest ja Elist. Ma tahtsin Andresele iPod-surprise'i teha, aga mul oli iPod klassis. Ja siis ma lihtsalt istusin nende juures veits. Elis nägi ilus välja. Andres ilmselt nägi ka, sest ta oli Elisega koos, didn't pay attention :D Muidu bios rääkisime lülijalgsetest, teate kui epic see oli? Null epicness! Ainus epic asi oli see, et klassis olid uued rulood, mis olid mingid kahepoolsed või midagi, nii et kui need alla tõmbas, siis tõesti nägi slaide! Win. 

Inglise keel. Rääkisime Saksamaast. Põnev. Ma tegin mingi väga släng lause, aga kuna Kristi, kes istub minust vasakul ja Liisu, kes istub minust paremal, võtsid minu sõna ehk siis AWESOME ära, pidin ma ütlema EPIC. Ja kuna kõik mainisid ära Starbucksi, shoppingu, seltskonna ja muu sellise, jäi mulle ainult COKE! :D Tegelikult ma valetan, Saksamaa wasn't awesome. Ainult kokakoola oli awesome.

Saksa keeles pidime jutukese kirjutama, Saksamaast, saksa keeles. Fun. Siiamaani tegemata see. Üritan reedeks valmis saada. 

Ahjaa, kõik täiega mäletavad, et ma ei kirjuta enam koolist postitusi, eksole? There you go! :D

Muusikakool oli ka suht okei. Ma olin lihtsalt koolist nii väss, et ma ei jõudnud väga rõõmsat nägu teha. Enne muusikaloo tundi jagas Sirle komme kõigile, ma hakkasin võtma ja siis ma sain mingi 8 kommi, mis olid mingil väga epic moel üksteise küljes ja Sirle lubas need kõik endale võtta ja siis ma õgisin seal. Laura nägi iPodi ja ütles, et ta pole kunagi Angry Birds'i mänginud, mille peale ma ütlesin, et aga palun, mängi :) Laura jõudis shoot'ida ühe linnu ja siis sai aku tühjaks. Fail. 
Kitarri tund oli mõnus, sest ma oskasin kogu kodust tööd. Seda ei juhtu eriti tihti. 

Ja siis tuli daddy mulle muusikakooli vastu ja me käisime mäkis ja ma sain ühe õnneliku eine (loe: happy meal) ja siiiiiiiiiis ma ei teagi. Õpetasin just Aveliisile HTML'i põhiosa selgeks. 

Ja pildid on LA'st, sest mul endal pole mingeid pilte hetkel ja LA on awesome ja ma olen nii väsinud, et ma vist lähen jälle kell 10 magama :S 

Good night :)

Sunday, March 27, 2011

Moeke 2011

Tsauki :)

Kirjutasin lõpuks kolm päeva neid fakte ja päris rahul pole ikkagi. Uued faktid saab ülevalt About menüüst :) Need basic faktid leiate endiselt sellest 70 + 30 fakti postitusest, kui viitsite otsida. Võin lingi panna kuhugi. Selles on rohkem mingid täiesti random asjad. Igatahes, lugege need läbi ja kirjutage kommentaar. Umbes, et mitu uut asja te teada saite vms :)


Ainus kollektsioon, mis mulle päriselt meeldis :)
Käisin eile Moekesel. Kui aus olla, siis ma läksin sinna ainult selle pärast, et Anni Vmagazine oli minu käes veel ja suht mark oli juba. Anni nägi ilus välja :) Ta on üldse tore. Hea attitude'iga andekad inimesed ongi ju toredad, kas pole? :) Ma ei näinud ta tantsu, aga pole hullu. Käisin korra raamatukogust läbi ja korraks Apple'i poest ja siis kaubamajast ja siis uuesti Taskusse. Nõme linnachilleri tunne tuli. Moeke oli jõudnud selle rahvahääletuseni vms, kus nad kõik seisid seal ja sai pilti teha. Mitte mingit emotsiooni. Mulle meeldis ainult üks kollektsioon, aga kui aus olla, siis ma ei tea kes võitis. Merle laulis seal. Ma arvan, et see oli Merle. Ja siis kõndisin koju. Tegin tuvidest pilti, ha ha ha :D



 I think she was doing some sort of a gang sign...




Jap, ma tean, et see on megaudune and stuff, aga see on nii epic :D

Saturday, March 26, 2011

Psychological facts

Ma lugesin, tegelikult siiamaani loen, psühholoogilisi fakte. Ärge küsige, ma ise ka ei tea, ma poolkogemata leidsin need. Seal oli päris palju huvitavaid, aga the most epic fact tuleb nüüd.

Kõigepealt, lugege tekst läbi, mille leiate SIIT.

Ja siis vaadake kõigepealt seda videot:


Ja siis seda.. lõpuni..



Epic. :D

Friday, March 25, 2011

69 päeva suvevaheajani

Ma mõtlesin uue postituse teha, saja faktiga. Aga siis ma mõtlesin, et ma topin need hoopis sinna About me menüüsse, et ei peaks postitust otsima koguaeg. Hetkel on mul vist ainult kaks fakti valmis, seega ei oska ma öelda, kuna te seda päriselt näete. Ma tõstsin midagi kujunduses ümber, jälle. Pidin followeride kasti avalehele tõstma, sest mujal ei saanud tööle. Üritan need pildid ka ümber teha mingi hetk, praegu näeb natuke imelik välja.
Vaatasin oma blogi statistikat siin, teate mis ma avastasin? Peale Saksamaa reisi on mu blogi keskmine päevaste vaatamiste arv kasvanud 110-lt 169-le. Üllatav, kas pole. Viljandi inimestele meeldib palju lugeda, nice. Peaks uuesti selle täpse statistika sebima, see mis Eesti kaardi peal ka klikid ära näitab, bloggeri oma näitab ainult riike.
Rääkides riikidest, mu blogger stats ütleb, et mul on vaatamisi Eestist (haha, tegelt?), Ameerikast, Argentiinast, Jaapanist, Venemaalt, Singapurist, Ukrainast, Inglismaalt, Hispaaniast ja Soomest. Huvitav.
Kõige enam on minu blogisse saadud järgmiste google'i otsingusõnade järgi: paula johanna, paula, lillefoto (?), maavärinad eestis (hahahaha, ma tean neist muidugi kõige rohkem), paulajohanna.com, anu tubli (HAHAHA, WHAT?), camylandis, formspringi küsimused, http://www.paulajohanna.com, krookused (lol wut?). Eniveios. Ma leiutasin uue sõna...
Aga ma käisin täna uisutamas Martiniga. Ja see oli superfun. Okei, uisutamiseks on seda natuke palju nimetada vist, sest ma lasin selle raamiga ringi enamus ajast ja ma pmst ei uisutanud.. Aga, ma ei kukkunud poole tunni jooksul kordagi, mis on ju täielik achievement. Okei, ma niuksusin küll natuke. Ja Martinil oli mingi drop dead boring ilmselt, sest ta oskab uisutada ja ta pidi minuga tegelema seal. Anyways. Käisime McDonald'sis. Õgisime ennast BicMac'e täis ja siis läksime 69 peale. 69 on Lõunakeskuse ekspress, kui näiteks Argentiina inimesed, kes mu blogi loevad, ei tea :D Koju kõndides tuli mingit väga kohutavat rahet, see oli valus.. ausalt. Mitte midagi ei näinud eriti. Mingit maja nägime, mille number oli 69. Koju jõudes olin nagu mingi snow white. Head kevadet teile ka :)
Ja ülejäänud päev koosnes suures osas joonistamisest, doominost, Nils Holgerssonist ja kleepsudest. Not bad, not bad at all. Te ei kujuta ettegi, kui õnnelikuks pisiasjad teevad ;)
Ja mul on üldse viimasel ajal selline pisiasja-happinessi-tunne. Ma ei tea. Ma vist sain aru, et positiivsus on vajalik. Ma panen nüüd mingi suure koguse lugusid tõmbama, mängin natuke kitarri, istun veel natuke aega facebookis ja msnis ja siis lähen magama. Kunagi.

Ja suvevaheajani on 69 päeva, we can do it :)
Lugege veel koka ajaloost

Wednesday, March 23, 2011

Germany

Hei!

Ma olen tagasi oma eurotripilt. Sissejuhatuseks:
Need kuus päeva olid mu elu kõige draamarohkemad, ematsionaalsemad, uskumatumad, imelikumad ja võib päris kindel olla, et meelest ei lähe nii pea.
Mu eesti keel on üsna metsas, olen viimastel päevadel rääkinud saksa ja inglise keelt segamini, vahele veel eesti keelt ka. Kuigi saksa keel ei tekita vist parasiitsõnu. Liiga keeruline. Agaokei, te tahate reisist kuulda, eksole? :) Panin kõik päevad eraldi postitustesse.

Saksamaa ◆ day one ◆ Eesti - Läti - Leedu - Poola


Ärkasime Aveliisiga vara, väga vara. Mingi kell kuus vist. Bussi ootama, mis hilines umbes 10 minutit. Istusime suhteliselt ees, teistest täiesti eraldatult. Lõppkokkuvõttes olen ma õnnelik, et nii läks, sest ma ei pea teadma, mida mu kohta seal tagumises osas räägiti. Õpetajate ajuvabaduse üle oli ka tore naerda. Jõudsime Lätti. Peatus mingis tanklas. Jooksime ringi nagu segased, olime õnnelikud, et nii soe oli. Siis jõudsime Leetu. Tegime peatuse mingis söögikohas. Sõime oma kana ja kartulid ära, läksime välja kitsi pildistama. Seal oli veel lumi. Siis sõitis maja ette Coca-Cola auto. Mis te arvate, kas ma jooksin välja pildistama?




Õhtul jõudsime Poola, Varssavisse, kus asus meie superawesome hotell. Nägi välja umbes nagu 10-korruseline Annelinna maja ja seest oli veel hullem. Magada kannatas, vahet pole. Peale ühtteist tuli mingi eriti kapp mees ja karjus meile: ''TOPOKOI'', kirjapilt on kõike muud, kui õige. Ilmselt tähendas see midagi sellist, et minge oma tuppa või midagi. Ta tuli veel korra meie ukse taha, kui me seal naersime, aga otsustasime ust mitte avada.

Saksamaa ◆ day two ◆ We make the Coca-Cola Company rich

Hommikul äratus umbes pool seitse, sest hommikusööki anti kella seitsmest kaheksani, bussi juures tuli olla kell kaheksa. Hommikusöök oli rootsi laud, nagu ikka. Kuigi jah, nii pikka rootsi lauda näeb üldse harva. Sarkasm. See oli ühe tärni hotell, mida me ootasime?
Awesome vaade 






Mingi aja pärast jõudsime Saksamaale. Ja siis Berliini. Suhteliselt pime oli juba, tegime peatuse mingi holokausti mälestusmärgi juures ja käisime seal vahel jooksmas. Üsna õudne oli. Juba selle aja peale olime ära joonud meeletu koguse kokakoolat, aga uskuge mind, asi läks hullemaks. PALJU hullemaks. :D

Ja siis jõudsime oma hotelli. Kollane. Pisike. Meie tuba oli seotud kuuese toaga, mis oli omakorda äidetud täiesti võõraste Viljandi tüdrukutega. Ja lukk oli katki.  Ilmselgelt laastasime selle toa hetkega. 



Saksamaa ◆ day three ◆ Kultuuripäev

Hotelli vannitoa soe vesi oli kõige püsivam asi terves selles maailmas. Üle me selle ikkagi elasime. Hommikusööki sai üle tee olevas 'restoranis'. Kuklid on elu.
Peale hommikusööki sõitsime linnaekskursioonile. Pergamoni muuseum. Palju kivisid. Tegelikult ka, ülisuur hoone, kive täis topitud. Ma ei mõista, sorry. Muuseumi trepil müüd üks tüüp pretzeleid, aga need ei näinud head välja. Üks mees mängis klaasidega mingit väga mindf* awesome muusikat. Suht ebareaalne, aga jah. Jalutasin kuhugi kunstilaadale, mis oli ilusaid asju täis.
Järgmine koht oli Brandenburger Tor, aga meid see eriti ei huvitanud, sest seal oli Starbucks. Kaks frappuccinot. Üks oli megamagus. Ära me need igatahes jõime. Branderburger Tor on ilus. Mulle meeldis.
KaDeWe/loomaaed, pidime ise valima, kuidas oma poolteist tundi vaba aega veeta. Rentisime kaks jalgratast ja sõitsime teise linna otsa Friedrichstrassele H&M'i otsima. Lõpuks leidsimegi. Sain The Beatles'ite särgi ja koti ja päikseprillid. Tahtsin kingi ka, aga ei leidnud.
Tagasi pidime olema kolmveerand kolm. Hakkasime sealt umbes pool kolm liikuma, väntasime elu eest. Lõpuks saime aru, et me jääme hiljaks. Jalad olid täiesti surnud, tuul oli vastu. Õnneks ei eksinud ära. Jõudsime sinna KaDeWe juurde, viisime rattad ruttu ära ja jooksime bussi. Hilinesime kolmteist minutit. Ähvardati õhtuks bussi koristama panna, õnneks see oli ainult ähvardus.
Läksime teletorni juurde, ootasime selle järjekorra ära, saime üles. Pettusime. Ma isegi ei tea miks, vaade oli ilus ja puha, aga see oli ka kõik. Midagi väga erilist polnud. Läksime kohe alla, seega oli meil palju-palju vaba aega. Seal oli veel see Rothaus ja Alexanderplatz (?). Istusime seal ja sõime. Käisime McDonaldsis. Ajasin müüja närvi, sest ma ütlesin BicMac ja ta pani ainult burgeri. Siis ütlesin.. Meal.. Ta läks nii närvi. Arvutas mingi 3 minutit ja mõtles ja ohkas.
Peale seda läksime sellese riigipäeva hoonesse. Alguses tundus kohutavalt igav ja tühi ja mõttetu. Külm oli ka, meid otsiti läbi ja lükati välja külma kätte ootama. Seal sees oli super. Saime ülimalt toreda giidi, keda ma ausalt ka viitsisin kuulata. Mõnus oli. Ma ei teinud seal pilte, mul läks täiesti meelest, kuna huvitav oli. See giid küll lubas lahkelt. Ühe pildi siiski tegin. Seal oli ruum kastikestega, millel olid kõikide nende tähtsate tüüpide nimedega. Kuplis käisime ka, külm oli, aga äge. Vaatasin tähti :)
Ja siis hotelli tagasi, väike võileivaõhtu tüdrukutega. Lugesime oma taha ka üle, masenduses olime seal.
Chillisime Marianniga, kes oli hästi tore tüdruk Viljandist. Vist peaaegu ainus, kellega me Viljandist tõesti tuttavaks saime. Ülejäänud seltskond managed to hate us in the end. Aganuh, haters gonna hate. Meil oli Marianniga tore :)