Pages

Saturday, December 31, 2011

Jõulupostitus vol 2

Vega - mu ema väga ilusate silmadega hästi paks kiisu, kellel on tõsiseid probleeme, sest ta joob ainult kraanist :D


Peedirisotto pallid kitsejuustu ja parmesani ja paprika-porgandi wokiga, mille me emmega täieliku katsetamise teel specially Liisi jaoks tegime :D

Bond - kõige ägedam kass, kes on lihtsalt priceless, kui talle catnip kätte anda :D

Rene filmipakkimine

Hundipudrumägi



Onu sai paki ja säras obviously :D

Sain liblikad pähe endale :D

Mu megaleiutis :D Seal sees on küünal :D

Titepilt vol 1

Titepilt vol 2

Mau

Maumau













Wednesday, December 28, 2011

you give love a bad name

Kiire küsimus neile, kes telekat vaatavad. Kas ma olen väga segane, kui ma ütlen, et ETV mingi saate alguses/reklaami saates on Sweet Child O' Mine'i eelmäng? No kiddin', mu iss vaatas telekat eile ja ma ei jooksnud piisavalt kiiresti, et teada saada.

Ma nägin täna kõige veidramat unenägu ever, just sayin' :D See include'is mu ajalooõpetajat ja tuli lihtsalt tänu sellele meelde, et ETV saatekavas oli "Disko ja Tuumasõda" :D

Ja mul on totally awesome idee. Kui ma kunagi peaks mingiks IT-spetsiks hakkama, siis ma leiutaks sellise asja, mis võimaldaks koguda sul kõik asjad ühe passwordi alla. Nagu et... Okei, ma saan aru, miks erinevatel lehekülgedel on erinevad paroolid, eksole. Samas nagu for me on see haigelt ebamugav, sest mitte keegi ei kasuta mu arvutit mitte kunagi peale minu. Ja seega on nagu palju loogilisem, et ma olen koguaeg sisse logitud, see kõik on koguaeg parooli all, kui ma arvuti juures pole ja kui keegi tahab seda kasutada, siis I'm there for them to log myself out, eksole. Igal juhul on see kohutavalt ebamugav.
Niisiis teeks ma sellise asja, mis on forever alone guy'dele ja gal'idele (ha-ha-ha, ma niisama), kelle arvutit kasutavad ainult nemad. Analoogne asi toimib praegu Google accountiga, eksole. Et saad sellega a'la YouTube'i, Gmail'i jne logida. Ja Facebooki konto töötab 9gagis näiteks. Anyhow, see asi ei tööta üldse. First of all, mul on kaks Google'i kontot tänu blogile, üks on @gmail ja teine on @paulajohanna, aga mõlemad on Google-põhised ja need ajavad mu hauda, for real. Google'il on isegi mingi võimalus, et sa saad mõlemasse korraga logitud olla, AGA ta põhimõtteliselt laseb sind ikkagi ainult Gmaili. Ja 9gagi ma näiteks üldse registreeruda ei saa, sest mu Facebook paneb täiega bitch'i ja ei lase. Kohutav.
No ühesõnaga, Paula süsteem oleks see, et sul on üks suur parool, mis kontrollib su arvutit. Sul on üks big sait, kuhu sa sisse logid ja see toob sulle ekraanile a'la kõik lehed, mis sul sellega ühendatud on ehk siis kui hästi läheks, kõik lehed üldse, kuhu sa registreerunud oled ja kuhu sa ühtlasi juba sisse logitud oled tänu sellele big saidile. See oleks põhimõtteliselt nagu desktop pisikeste ikoonidega, aga need poleks applicationid, vaid erinevad saidid.
Üritasin joonistada eile, aga loobusin tänu lack of joonistusskillile. 


Kas ma olen ülemaganud? Ilmselt küll, forget it. (Minu arust oleks see siiski perfect!)

Kas ma juba ütlesin, et mul oli eile kõige ägedam trenn üldse? Ma hakkasin mõtlema, et kui me peaks kehalises mingit kombinatsiooni tegema, saan ma täiega oma tantsuliste trennide teadmisi ära kasutada. Sweet. Damn, me peame uuel veerandil kätekõverdusi tegema. PINGIL. How not cool is that. Ma peaks tegelema sellega...

Täna käisin Annil juukseid värvimas ja ma vist ise olin tulemusest kõige rohkem vaimustatud. Nüüd peaks veel minema fotoshooti ka tegema, kataloogikodu ja blondiiniga. Ja Liisile lubasin triibud teha. Tunnen ennast päris asjalikuna vahelduseks.

Sain vanatädilt kingituseks kaheliitrise koka ja ma olen selle üle väga õnnelik, sest ma pole mingi päris mitu kuud kokat joonud. Party up noh :D


Aitäh, Liisi, et sa Pitbulli ei kuula! :D

Tuesday, December 27, 2011

Jõulupostitus vol 1

Ma loodan, et teie jõulud olid sama superägedad nagu mul.

Esiteks ma olen kohutavalt õnnelik, et kogu jõuludeaegne lumi ja jää piirdus sellega, et jõululaupäevahommikul surnuaeda minnes oli kõik täielik uisuväli ja ma olin peaaegu veendunud, et ma lõpetan ise varsti seal aias. Aga elusalt ma sealt tagasi jõudsin ja pärast käisin veel linnaski, kus Joosep mind reaalselt püsti hoidis sõbralikult :D


24. detsembril istusin ma põhimõtteliselt terve õhtu kodus, vaatasin Discoveryt, sõin grillvõikusid (unistades verivorstidest ja sauerkrautist, aga mulle öeldi, et neid saab alles 26.12 - okay meme) ja lugesin "Suure Vankri Armukese" läbi (mulle väga meeldis, soovitan kõigile, kes viitsivad midagi peale Twilighti lugeda... seal on ka sätendavaid asju, aga need pole geivampiirid, vaid tähed ja aeg ajalt üle piiri veetav kaup ;)). Ühesõnaga mingit jõulutunnet mul küll polnud veel.

25. detsembril otsustasin ma jõuluteksaseid ostma minna ja kui te blogi jälgite, teate, et see lõppes jõulumasendusega. Aga ühel päeval ma leian need teksad, võib-olla isegi täna! Õhtul vaatasin jälle Discoveryt, mängisin kitarri ja trollisime issiga niisama.


26. detsembril pidi meil sugulastega istumine olema. Ma ärkasin kell üheksa, et ma veel poest läbi jõuaks, sest väga Paulalikul kombel oli mul äkki vaja kingitusi pakkida. Niisiis käisin poes ära ja jäin külalisi ootama. Teate muidu, kui väga ma vihkan ootamist? Linnas kellegi ootamine on okei, sest seal on vähemalt hunnik inimesi keda jälgida ja muud sellist. Kodus on lihtsalt selline tunne, et midagi pole teha ja nii ma istusingi mitu tundi köögis, telefoniga 9gagides ja aeg ajalt seletasin oma vanaemale nalju. Mu vanaemast saab veel ühel päeval 9gager, ma ütlen! :D

Ja LÕPUKS tulid külalised ka. Ma olin just 3 minutit enne seda öelnud mingi Jääaja Sid'iliku hääleka, et ma ei jõua enam oodata või midagi sarnast. Ja siis sadas ukse vahelt mu armas vend sisse. Ja Patrick. Ja Annika ja issi otseloomulikult. Marcus otsustas lihtsalt diivanile lebosse lasta, samal ajal kui ma istusin niisama, õnnelik nägu peas, sest keegi ikkagi tuli. Ja kohe peale seda tulid Anni, Liisi, Kaire ja Mehis ka. Ma reaalselt vaatasin seda kuuske nagu... "Kuidas sinna nii palju kingitusi mahub??" Anyhow, siis tuli mu lemmikkoht kogu õhtu jooksul vist.. SÖÖGIORGIA.
Ma istusin issi kõrval (alati kasulik, sest kõik arvavad, et issi sööb kõige rohkem ja kõik asjad saadetakse tema juurde ja siis saab sujuvalt need enda taldrikule ka libistada). Ja ühesõnaga, mul on väga kahju oma vanaemast, kes kõik selle pidi valmis tegema, aga ma pean ütlema, et see oli lihtsalt super. Üks peamistest põhjustest, miks ma veel jõule armastan. Süüa saab :D
Ma juhiks tähelepanu sellele asjale kuuse tipus. Mu vanaema ütles, et tipus peaks olema midagi ja ma olin nagu, challenge accepted, võtsin mingi suvalise karra, keerasin kokku ja toppisin sinna. Jõulutähed on liiga mainstream, ma ütlen! Ahjaa, kuuse hüüdnimi tänu sellele tipule on Tuttpütt. 

Söögilauas hakkas Liisi rääkima sellest kammist, mis 9gagis oli, suunatud Mehisele. See nägi välja umbes: "Ühel naljasaidil oli selline kamm, millel põhimõtteliselt oligi kamm ühes otsas ja teises otsas ja vahel polnudki midagi." Ja siis ma ütlesin Liisile kavala näoga: "9GAG!" ja ta ütles, "jah, aga kuidas ma neile 9gag ütlen, peab ütlema naljasait lihtsalt." Ma ütlesin Liisile, et mu vanaema teab küll, mis on 9gag ja et ta helistas 24. detsembril pool suguvõsa üle, et need 9gagi läheksid ja mu päkapikumütsi postitust kommenteeriksid ja like'iksid. :D For real, ta küsib tänaseni, palju meil neid like' juba on. I robbed her soul, tho' ta pole kordagi 9gagis käinud :D
Ja siis tuli kingituste aeg. Mu vanaema üritas algul kõigile kuulutada, et sel aastal pole luuletusi vaja ja et kellel on ja kes väga tahab lugeda, see võib, aga kohustust ei ole. Ilmselgelt polnud mul ühtegi luuletust ja seepärast sain ma kolm korda kniksu teha ilusti. Aga mu vend oli ilmselgelt kõige armsam, kui ta luuletusi luges. Nagu for real, kui ma olin viiene, õppisin ma ilmselt ühe salmi ära, aga sealt tuli mingi kolm kolmesalmilist??? Woah, we got some competition over here..
Okei, ma tean, et te kõik tahate kuulda, mis ma kingituseks sain eksole. Sorry kõigile, kes minult 25. õhtul msnis küsisid, mis ma kingituseks sain. 1) ma polnud veel kõiki kingitusi kätte saanud 2) ma olin kind of närvis selle kingihulluse pärast.
Aga kuna ma sain kõige ägedamad kingitused EVER, siis ma pean teile kuulutama ikkagi, eksole!
Ma muidugi mainin ära, et ma lähen veel Tallinnasse ka ja kuigi ma ütlesin emmele, et mul on kingitustest ja materiaalsushullustusest kõrini, you never know..
Mu iss naelutas end vist eneselegi teadmata õhtuteks minuga koos Maailma Mälumängu mängima, sest kellegi teisega mul seda mängida pole vist. Annika jätkas Raffaello traditsiooni, sest ta ilmselgelt teab, kui väga ma Raffaellosid armastan. Ja siiski - juukseseerum - üks parimaid asju maailmas. Liisi, Anni, Kaire ja Mehis, suunatud tänuavaldused, sest keegi teist teab ilmselgelt, kui väga ma huulebalsameid fännan ja kõrvarõngad on ka üle mõistuse nunnud. Seega, aitäh :)
Ja aitäh Joosepile, Ennnule ja Liisule, te olete awesome'id :) Ja lisaks sellele veel Maria, Maris, Kristi, Anxu, aitäh teile ka :) Ma loodan, et ma kedagi ära ei unustanud.. JANE, aitäh Janele ka (Jane, su jõulukingitus hilineb!)..

Anyhow, tänu viimasele jõulupühale olid mu jõulud awesome'id. Kui ma kõik kolm püha oleks Discovery't vaadanud, oleks suht fail olnud. Ja just sayin', et Tallinna jõulukas on ees veel ja ma pean paari totuga ka kokku saama, niiet te võite veel jõulupostitusi saada :D

Pildid on SUHT randomid, sest ma ei teinud pilte jõulukal, vaid mängisin Maailma Mälumängu. For real, küsimus oli umbes nagu, et kuidas nimetatakse savist sumomaadluse areeni, kas dojo, mojo või gojo. Ma kirjapildist ei tea midagi, ilmselt olid need tegelikult Mohyo, Gohyo või Dohyo. Ma olin nagu: "Wait, I got this! Gohyo?"
Liisi: "Dohyo."
Paula: "Agh, so close!"

Sunday, December 25, 2011

monarchy of roses

Me issiga mõnitame juba mitmendat nädalat mingist täiesti mõttetust lausest alanud jõulu-maaniat. See algas sellest, et kellegi tuttav otsis meeleheitlikult endale jõulukardinat ja meil tekkis issiga reaalne confusion - mis on jõulukardin?? Peale seda norisime me Annika jõuludieedi kallal ja üleüldse kõikide asjade kallal, millele sai jõulu- ette liita. Täna näiteks käisin endale jõuluteksaseid otsimas ja lõpuks olin jõulumasenduses, sest ühedki jõuluteksad ei sobinud hästi. Siis sõitsin jõulubussiga koju ja vaatasime issiga jõulumultikaid (Madagaskar ja mingi Jääaja jõulueri). Peale seda tegime jõuluvõikusid koos jõulusingiga ja leppisime kokku, et mängime millalgi jõululauamänge. 
Kunagi tuli Päevalehe raamatutega mingi ussisõnade mäng kaasa, ma olen sellest raudselt blogis kirjutanud, wait... 

11. november 2009 
Vahepeal oleme issiga kõvasti ussisõnade mängu mänginud ja reeglid saavad aina selgemaks koguaeg :) Nojah.. endiselt juhib praegu issi, aga ma päris kindlasti jõuan ükskord kuhugi sinna, kus ma ka teda võidan. Tal on mingi eriline taktika, millele ma pole veel pihta saanud.
Nonäete, kusagil on raudselt veel...

3. jaanuar 2010
Eile mängisime issiga üle pika aja ussisõnu. Mina kaotasin ja selle peale tekkis kohe uus reegel - kaotaja peseb nõud :D Eks ma siis pesingi.  
Ahaa, see koht ka, kus te saate aru, mis on ussisõnad!

6. november 2009
Õhtul tuli issi ja tal oli see Päevalehega tulnud "Mees, kes lausus ussisõnu" lauamäng kaasas. Alguses ta ei tahtnud seda üldse minuga koos mängida. Lõpuks me ikkagi mängisime ja alles mängu lõpus avastasime, et mängisime suuht valesti. Ja siis ma pinnisin ühe mängu veel välja. Võib-olla on ta nõus seda minuga täna ka mängima. Saab näha :P 
Tho' minu arvates oli selle mängu nimi "Mees, kes teadis ussisõnu", aga ma mängisin seda viimati umbes aasta aega tagasi ilmselgelt, seega ma ei hakka endale vastu vaidlema.
No igatahes ma mäletan, et see oli päris äge mäng, mida issiga mängida. Kunagi mängisime seda Liisi ja Anniga ka, aga minu mäletamist mööda see neile eriti ei istunud. Homme näeb siis, kuidas neile Scrabble ja ussisõnad nüüdseks istuvad. Teadsite ikka, et ma olen total Scrabble-addict? :D Kui te ei tea, mis on Scrabble, siis juhul, kui te mind tunnete, võite kindel olla, et ühel päeval õpetan ma teile ka Scrabble'i selgeks. Promise.

Ma pean üles tunnistama midagi. Ma hakkasin eile telekat vaatama. For real, mina, kes vaatab telekat ainult siis, kui väga vaja. Või kui sealt tuleb mingi echt gut film. No igatahes vaatasin ma mitu tundi Discovery't ja you have no idea, kui huvitav võib olla see, kuidas suhkrupeedist suhkur saab. Kunagi ma vaatasin Coca-Cola tehastest mingit saadet, see oli ka ülihuvitav. Niisiis, kui ma edaspidi vähem blogin, siis kindlasti selle pärast, et ma vaatan rohkem televiisorit ja ilmselt siseneb mu blogikeskkonda palju fun facte täiesti ebavajalike asjade kohta. No.. täna ma vaatasin Tom&Jerry't ka. Mu vanaema küsis, et kas ma jäin magama või midagi ja siis see hakkas käima. Ma ütlesin, et nope, ma vaatan teadlikult Tom&Jerry't, sest see on actually kinda cool..

Nägin linnas elektriautot täna, how cool is that!!!!
Ja muide, some cool dudes: Santa hat mission - Osijek

Kas ma olen ainus, kes arvab, et Avanti on lihtsalt total pokerface auto? I mean, kui autodel oleks reaalselt näod, siis see oleks lihtsalt pokerface. Ma olen vist ainuke, kes arvab, et autod on alati mingi näoga ja et Avanti on pokerface.

Okidoki, homme saate jõulupostituse :D
Pealkiri - viimased kaks päeva mu lemmiklugu olnud (Y)

Saturday, December 24, 2011

Christmas special edition


Superägedaid jõule teile! :)

I mean.. minu omad on juba praegu kõige paremad, ilusamad ja mäletamist väärt, olgugi, et need alles algasid. Ma tervest kuusest head pilti ei saanud, aga since ma päris ise ehtisin selle, siis ma ikkagi pidin ühe pildi siia panema, eksole :)

9gag




Ma teen nüüd undercover sõbraliku postituse eilsest, loodetavasti ei tule kurjad onud ukse taha. Nii paljud, kui meie tegevusest ette teadsid, kiitsid selle juba eos heaks. Niisiis saime kokku, trippisime Konsumisse ja otsisime päkapikumütse. Vedasime 27 mütsi kassasse, vaatasime müüa pokerface'i, ladusime mütsid kotti ja asusime missioonile.
Peab tõdema, et see oli üks parimaid õhtuid mu elus seni. Lihtsalt nii lõbus oli vaadata, kuidas kutid ronisid järjest nende monumentide otsa ja möllasid mütside ja teibiga. Aega võttis see meil mõnusad neli tundi. Vahepeal käisime CoffeeInis ja igalpool mujal käsi soojendamas. Ühelegi kujule see müts väga pähe ei mahtunud, aga loodame, et kui sellest saab traditsioon, saavad eurorahadest ka õige suurusega mütsid tehtud, et näiteks Oskar Lutsu pea jõulude ajal ei külmetaks. Isegi 9gagereid nägime :D Ja keegi alla ei kukkunud, tho' Rikardil on ilmselt mõnus muhk, sest ta sai by accident teibirulliga pähe. Mina midagi väga ei teinud, seega kasu minust ei olnud. Tubina kuju juures võttis Joosep mu küll kukile ja ma upitasin selle mütsi kuidagi talle pähe, aga see oli ka rohkem Joosepi kui minu töö. Ma tegin pilte ja nautisin niisama head seltskonda. Ja lootsin, et kutid kusagilt alla ei saja. Nii palju, kui kujusid pärast läbi vaatasime, olid enamustel mütsid alles ikka. Ainult isa ja poja kujult olid need kadunud, möh. Ja nüüd, followerid, 9gagi like'ima. Trending page'i teeme ikka ära oma Tartu mütsidega ju! Ja mingi hetk läheme teeme ühe pisikese linnatuuri ja siis kunagi ka fixed postituse tulemustega. Ja next step on 9gagi meetup! Link: http://9gag.com/gag/1235001

EDIT: Ja me lõpetasime trending page'il ning vähe sellest - me saime Tartu Postimehesse: http://www.tartupostimees.ee/680316/fotod-tartu-skulptuurid-said-pakapikumutsid/
Ja Elu24: http://www.elu24.ee/680250/com/pildid-tartu-kujud-kannavad-pakapikumutse/


Ja aitäh kutid, was awesome! :D
Järgmine aasta jälle :D

Thursday, December 22, 2011


Aitäh kallid klassiõed, kes te mind jõulude ajal meeles pidasite ja selja taga mõnusalt bitchi panite. Mul oli teiega ka väga tore laulda ja mul on siiralt kahju, et ma teid 9. jaanuarini ei näe. Loodetavasti saate Facebooki uuenduste kaudu siiski teavet mu elu kohta, et seda vaheajal elada! Ma pole kade, aga ma loodan, et te naudite seda as much as I do. Küpsist tahate?

Anyhow käisin peale kirikut Frediga mäkis ja siis nägin Joosepit, which was awesome as always. Siis käisime mingit romantilist komöödiat vaatamas (polnud kellegi valik, see lihtsalt hakkas parasjagu), noh.. vaatamas jah, teoreetiliselt.

Õhtupoole käisin trennis. Lennet ei olnudki, mis oli natuke pettumus, aga Kaiu on ka täitsa tore. Trenn oli täitsa okei muidu. Tho' ma ei approve'i bodypaare ega neid suuri palle, aga vahelduseks on okei. Mu lemmik bodyfiti tunnid on ilmselt 1) bosupallidega (poolringikujulised asjad, mille peal peab tasakaalu hoidma + hüppeid ja igast muud värki tegema), sest nii äge on vaadata, kuidas keegi nende peal ei püsi (mu balance on siiski hea, tho' ma tean kedagi, kes väidaks vastupidist :D)
2) mattide ja hantlitega - raske tavalisel, aga vähem jama
3) stepipinkidega - gotta love 'em

Ja ma sõin mingit kohafileed punases marinaadis. Considering, et ma ei söö peaaegu üldse kala, on see täielik success. See oli täitsa hea. Seafood on tegelikult üldse hea, seni kuni need pole kalad :D

Ja homne tuleb way too awesome. For real :D

Balli pildid: http://public.fotki.com/paulajohannaa/raatuse-ball-2011/

ööööd

sway with me



Tänane (nüüd juba eilne) päev algas lihtsalt kohutavalt, sest õhtul oli ball ja mul polnud ballikaaslastki. Natuke põdesin ja kõik lohutasid ja all that. Matas oli töö, millele ma ausalt öeldes väga keskenduda ei jõudnud, aga at least saime Marisega samad vastused. Muusikas pidime laulu peast esitama, "kooritüdrukud" saavad alati koos laulda. Nii ma seal laulsin terve laulu la-silbil, Fred lolis mu üle tagapingis. Enne inglise keelt otsustasin Oskarit pinnida balli koha pealt (liiga pikk ja ilmselt liiga inside lugu, aga võin öelda, et ta läks üpris närvi). Inglise keeles läksin igatahes ta juurest ära, istusin tagumisse ritta, kus 9gaggerid mind soojalt vastu võtsid. Laulsime jõululaule, 9gagisime ja tegime näidendit. Was nice. Siis tuli saksa keel, kus pidime lõpuni vaatama selle filmi, mis kestab a'la 95 minutit ja kuigi meil oli vaadata veel ca 20 minutit, kartsime, et Oxen paneb meid passiivi moodustama, kui film enne tunni lõppu läbi saab ja vaatasime lihtsalt uuesti kõike seda, mida eelmine kordki. Endal kohutavalt huvitunud näod peas.



Lõpuni ikka ei jõudnud, aga mulle iseenesest film meeldis. Esimene eesti keele tund oli lihtsalt selline "te ei viitsi üldse õppida, olen teis väga pettunud, mitte kõigis, b-klass on palju parem, kuna te olete nii totud, seletan teile, kuidas vigade parandust teha" tund. Vahetunnis oli lebo, tunni alguses oli 20 minutit ilma õpetajata aega, sest ta sõi. Mingi hetk viskasid mingid väikesed poisid kilekottidest ja kaltsudest suure kaabuga kassi ukse vahelt sisse. Poisid panid ta õpetaja toolile istuma ja tund jätkus. Otsustasime Oskariga koos ballile minna. Siis tuli õpetaja, pidime luuletuste analüüsi tegema põhimõtteliselt. Küsiti, et mis teema võtame ja me lasime üle klassi neid teemasid, mille esindajaid vähem oli, et vastama ei peaks. Ma olen siiralt uhke Kristi üle, kes meid kõiki vastamise eest päästis, aitäh Sulle :)  Kui me seal armastuse teemat välja pakkusime, tuli õpetaja jälle oma teooriaga (tal on reaalselt teooria, et mina ja Oskar oleme mingi couple). Vähe sellest, et ta iga kord, kui Oskar nagu vasakule poole hetkeks vaatab, öeldakse talle, et oma tüdrukut vaadatakse vahetunnis. Mhm, sellest ei piisa, täna ütles ta, et las armunud valivad, kes vastama tuleb. Dafahrrad. Ma ütlesin üsna kõva häälega (kunstlikult suunatud Mariale), et ma reaalselt istun mujale, kui mu eesti keele õpetaja oma geniaalsete teooriatega anšlussi ei tee. Ma lubasin, et ma järgmine kord võtan Oskaril ümber kaela kinni ja hüüan üle klassi: "Jah, õpetaja, ma armastan Oskarit nagu oma venda!" Geograafias 9gagisime Oskariga.



Peale kooli läksin koju ja algas mingi ultimate balli ettevalmistus. Mingit ballitunnet siiski eriti polnud, aga noh. Liisu tuli mingi hetk, tegin lokke talle ja ta oli niisama ilus mul siin. Otsustasime pilte teha, kui äkki sadas Ergo värava taha. Kutsusime ta sisse, tegi pilte meist ja siis mingi hetk tulid emme ja Rene ka. Ma olen neile väga väga väga väga väga tänulik, et nad viitsisid pilte teha ja jamada ja lubasid mul balli enjoy'ida. For real, aitäh teile veelkord. Oskar jõudis ka kohale täitsa. Ja ball oli tegelikult suhtkoht awesome. Bänd oli täitsa okinormi, need vahenumbrid olid ka täitsa toredad. Tasuta jäätisekokteile sai, omnomnom. No ja loomulikult sai tantsida ka. Kõik algaski umbes nii, et oli mingi totaalselt ebamäärane lugu, üks paar tantsis ja me Oskariga mõtlesime, et metsa ka, lähme tantsime. Ma siis küsisin, et mida selle järgi tantsida, kutt. Oskar ütles mulle, et mdea, ma astun, astu järgi. No ja mul on täiesti ükskõik, et me tantsisime mingit ebamäärast tantsu, vähemalt oli tore ja lõbus ja läks enam-vähem rütmi. Hiljem tuli rumba põhisamm juurde ja õhtu lõpuks tuli isegi tsatsa ära. Olgugi, et me kekas selle tsatsa kätte surime, me tegime kõike, mida vaja. Ja pöörded tulid nagu eriti hästi välja, sest mu kingad olid nii libedad lihtsalt. Anyhow, pärast tantsisime Ergoga ühe rumba koos promenaadidega ja siis pakkisime pillid kokku. Garderoobis tuli veel üks kiire tsatsa Ergoga, ma laulsin muusikat.


Well, kui kõik kiiresti kokku võtta, siis oli väga tore õhtu põhimõtteliselt. Kõik nägid ilusad välja n' stuff. Pooled pildid unustasin Oskari taskusse kaardiga, aga homme saan kätte ja siis leiate ülejäänud pildid ka mu Fotkist.

Vällikuga sain pilti!

Tuesday, December 20, 2011

Loosisin just giveaway võitja välja, random.org abil ja see magical number oli 9, seega Martina, palju õnne!

Ja ma tänan teid kõiki nii superilusate sõnade eest, sest ma lihtsalt aeg ajalt jälle lugesin neid ja mõtlesin nende üle :D Ma üritan teid mitte alt vedada ja edaspidi ka kirjutada oma täiesti tavalisest elust ja ma loodan, et kui te edaspidi mind tänaval ära tunnete, siis te ütlete mulle "Tsau, Paula!" Ma võin lubada, et ma ei hammusta tavaliselt. Ja mul lihtsalt on väga hea meel, kui inimesed mind blogi järgi ära tunnevad. Võimalik, et ma korraldan veel neid giveaway'sid ja fotokonkursse ka, kui hästi läheb. Või siis... Paula blogilugejate talendivooru, teete ise mis tahate. Okei, ma luban, igav ei hakka vist.

Ühesõnaga, Martina jaoks otsin ma nüüd hunniku pilte kokku ja teen neist mingit sorti galerii, et ta saaks oma pildi välja valida ja eks ma siis edaspidi annan teada, mis sellest saab. Aga suur aitäh teile kõigile, mul on nii hea meel, et ma päris nolife pole :D

Clap your hands for Martina! :)


Link giveawayle, kui te veel neid kommentaare lugeda tahate vms..
http://www.paulajohanna.com/2011/12/giveaway.html

Monday, December 19, 2011

sünnipäeva mentionite comeback

Tulin eile kossu vaatamast ja turu juures müüsid mingid kutid kuuski. Hüüdsid: "Neiu, ostke kuuske!" Ma ei osanud nagu midagi väga vastu öelda ja ütlesin: "Vara veel ju! Ja üleüldse, kannan seljas koju?" Nad olid nii sõbralikud ja ütlesid, et nad kannavad kuuse koju kui vaja ja minu ka, kui väga vaja. Siis ma hakkasin mõtlema, et tegelikult polegi nii väga vara..

Ma teadsin koguaeg, et mul on laupäeval midagi tähtsat ees ja oligi - kitarritund. See tuli mul siis meelde, kui Karl mulle pool tundi peale selle algust helistas. Ta ütles, et ma ei muretseks, et esmaspäeval (täna) näeme ju niikuinii ja ma oskan seda lugu mängida anyhow. Ma siis mõtlesin, et no pole hullu, esmaspäeval teeme intensiivsema tunni siis. Tuli aga välja, et tänane tund jääb ka ära ja siin ma nüüd olen, põen homse pärast segaseks ennast. Kui ma suudaks endale pähe raiuda kolm asja - 1) publikut ei eksisteeri 2) dünaamika 3) see on aeglases tempos, eksole!, siis ma vast isegi saaks hakkama. Muide, keegi ei tulegi seda vaatama. Jaana ja Aveliis sõidavad hommikul ära, emps jõuab alles õhtul Eestisse ja Joosepil on trenn. Vot siis...
EDIT: Joosep ja Kalle tulevad, win, ma ei saagi üksi nurgas feilida, keegi tuttav ikkagi näeb :D

Ühesõnaga kõndisin täna linna, et Aveliisiga kokku saada ja harutasin pool teed kõrvaklappe lahti. Mingit imelikku vihma sadas ja mingid geniaalsed inimesed kõndisid vihmavarjudega ringi. For real inimesed, kui väljas on mingi mönus tormituul, siis tõesti, vihmavarju taltsutamisele kulub päris palju energiat, ma võin vanduda. Igatahes ei pannud ma peaaegu eriti tähele, mis toimub ja viis inimest suutsid oma vihmavarjuga maadeldes mulle põhimõtteliselt otsa kõndida. Karta on, et sealt alt ei näe midagi. Ma muidugi tegin jõulumeeleolu kõigile ja ütlesin nende vabanduste peale, et EI OLE HULLU MIDAGI :)))

Aveliisi oli hea näha üle pika aja. Käisin teist korda raamatukogus tänase päeva jooksul ja olin jelly, sest preili läheb kuuma päikese alla.

Anyhow, feilinurk (Mariselt üle võetud): Sain oma ägedalt naabritädilt selle Ferrero Rocher'i püramiidikujulise kommikarbi eksole. Kuigi ma nagu eriti komme ei armasta, as you all know, siis see püramiid nägi nii veetlev ja hurmav välja, et ma mõtlesin, et ma siiski teen selle lahti ja õgin mõne neist ära. Kusjuures, teate neid igasuguseid tehnikavidinate pakendeid? Neid, mida mitte kunagi lahti ei saa. No kasvõi mingid telefonilaadijad, akulaadijad, kaardilugejad jne. Neid on alati nii võimatu lahti saada. See püramiid nägi täpselt selline välja - võimatu avada. Leidsin mingi kleeplindi otsa ja mõtlesin, et ma vist enne loobun nendest kommidest, kui ma selle karbi lahti... BANG *kommid lendavad üle toa laiali*... Tubli Paula, NII PEABKI.. Hint: Kinkige mulle ainult komme, mis on pakendatud ja korvikeste küljes liimiga kinni - mu naabritädi vist tunneb mind :D

Ühesõnaga, ma loodan, et ma elan homse üle... Ja ma loodan, et kui ma olen selle üle elanud, saame selle giveaway'ga ka ühele poole.

Ma pole ammu sünnipäeva special editioneid teinud.. Aga..

EVA LEA, hästi palju õnne sulle :) Ja see tuletab mulle meelde, et jõulud oleks üks põhjus sinuga jälle pange sööma minna, mul oleks igati hea meel :) Anyhow, hästi palju kõike head ;)

Sunday, December 18, 2011

nikon girl

Miks tarkusehambad üldse eksisteerivad, kui need nii või naa suhu ära ei mahu ja välja tõmmatakse. Nagu, miks? Aagh, anyhow on mul see happy time nüüd, kus ma pean minema neist pilti tegema, et ma saaks teada, kas olukord on halb või väga halb. Ehk siis kas need tõmmatakse välja või opitakse välja. Nii armas, eksole.

Eile käisime Eneliga zumbas. Kusjuures, nad teevad ühte ja sama kava mingi kuu aega vist. Seega minul oli seekord lihtsam ja mulle isegi meeldis mõnevõrra rohkem kui eelmine kord. Enelile meeldis juba esimesel korral rohkem kui mulle :D Mul on hea meel, et keegi zumbast vaimustuses on.

Ja täna käisin kaks korda kossu vaatamas. Vähemalt mul endal oli tore. Paar pilti on ka, kuigi ma ei suuda endiselt kossumängudel fotograafiale keskenduda.

Mul on teisipäeval esinemine ja teil pole õrna aimugi, kui palju ma selle pärast põen. Kohutav.

Muide, mu kirjutuslaual on mingi peegelkaamerate paarike, deeply in love:


How cute is that?
Seda lugu teate? See on küll Nikoni ja Canoniga ja pmst on see suht kohutav lugu, aga:

Ja kui te normaalset muusikat ka kuulata tahate, siis mul on täna Queeni õhtu vist, beat that ;)