Pages

Sunday, December 5, 2010

Kuidas mina oma unetuid öid sisustan?

Mul on täna lihtsalt fantastiline päev olnud, te ei kujuta ettegi. See algas täitsa ilusti, lõppes.. noh.. jah.. 


Hommikul ärkasin, ei teinud midagi erilist vist. Kusagil pärastlõunal tuli Aveliis siia. Hästi tore oli. Mängisime Wiid (poksimine ja tennis on Aveliisi tugevaimad küljed). Vikingiga mängisime ka veits, Aveliis ja Viking saavad jube hästi läbi :D Anyways, meil oli väga tore. Saatsin ta bussi peale ka. Kui te näete avalikus kohas liikuvaid 14-aastaseid tüdrukuid, kes laulavad Not Afraid'i, siis need oleme meie, päris kindlasti. 


Peale seda läks ka veel kõik nagu hästi. Vaatasin filmiauhindade jagamist, mis ei olnud väga hea kusjuures. Noh, oli suht huvitav, aga mitte väga. Ja ma lihtsalt ei saanud aru, kuidas need filmivanamehed aru ei saanud, et lavale sai minna sealt kõrvalt, kus astmed laiemad olid. Koperdasid seal igakord, kui lavale läksid. Suht masendav oli lõpuks juba. Ja Brosnanit polnudki... 


 Asi kiskus ära alles õhtul. Hakkasin Remoga rääkima. Tuli välja, et Remo joob teed. Siis tekkis Paulal ka hull teeisu. Niisiis, Paula otsustas endale teed teha. Vaatasin köögis kella, samal ajal, kui vett keetsin. Kell oli 23:53. Nojah. Tegin tee ära. Mingi Sweet Kiss tee oli, kirsside ja maasikate maitsega. Vedasin selle tee ülesse, mõtlesin, et kolin arvutiga voodisse. Laupäev, olen kaua üleval, ajee. Niisiis. Kell oli umbes kesköö, mõtlesin, et teen oma patsid lahti ja punun uued. Lootsin homseks patsilokke saada. Ja siis lõin jalaga oma teetassi ümber, mis põrandal oli. Tore. Terve põrand oli seda roosat ollust täis. Esimene asi, tõmbasin vaiba ära. 


Kogu põrand ujus. Ja see kõik läks voodi alla. Mu voodi on alt sahtlitega, täpselt vastu põrandat. Ei mingit vahet. Noh, oli vahe, sest nähtavasti mahtus sinna pool tassi teed. Algatuseks oli vaja midagi, millega seda kuivatada. Jooksin alla, tõin salvrätte. Valgetest salvrättidest said läbivettinud roosad. Remo ütles, et ma kirjutaksin, et tema pärast see kõik juhtuski, kuna ta mainis sõna tee. Mina ütleks pigem, et ta oli ainus selge mõtleja, sest ma lihtsalt paanitsesin...


Teate, mis juhtub parketiga, kui see tee sinna otsa ära kuivab? See paisub ülesse, nagu Remo ütles. Mul tuli sellega meelde, kuidas mu vanaemal mingi lillepott ümber läks või midagi. Pärast oli see parkett selline ilus, must. Nii, mõelge nüüd, palju on lillepotis vett ja palju on teetassis. Ja kumb neist rohkem kleebib?


Voodi alt imbus seda teed. Põhimõtteliselt oli seda näha, aga kätte ei saanud. Niisiis. Remo tuli mõttele, et äkki käivad sahtlid ära. Jeeh, loomulikult mitte. Ainus asi, mis teha suutsin, oli see, et ma toppisin oma käe sahtli alla ja tõmbasin suurema osa ära. Einoh, kokkuvõttes oli see täitsa lõbus. 


Ja lõpuks: 
Halvad küljed:
Mu põrand kleebib, niiet saan hommikul teha ühe mõnusa põrandapesu :D
Mu tuba lõhnab nagu maasikas + kirss ja see lõhn meenutab mulle kahte sõna "sweet kiss"
Mu retuusid on natuke roosalaigulised.
Teed ei saanudki..
Väss on olla


Head küljed:
Sain praktiseerida tund aega oma koristamisoskusi.
Täitsa lõbus oli, mingis mõttes. 
On, millest blogi kirjutada. 


2 comments:

m said...

Kui sul õhtul und ei tule, loe kolmeni. Kui siis ka und ei tule, loe poole viieni . :)
peab aitama !

Paula said...

haha :D
lugesin seda kellegi facebookist, jah :D