Pages

Monday, November 8, 2010

Koooooooool

Oh, mul on nii hea tuju praegu. :D


Koolis oli normaalne, esmaspäevade kohta. Eesti keeles lugesime "Õnnelikku Printsi", mis on lihtsalt nii ilus muinasjutt. Kunagi jutustasin seda algklassides klassi ees ja sain pahandada õpetaja käes, sest see lõppes Pääsukese ja Printsi surmaga. Ma küll ei saa aru, mis seal nii jubedat oli. Neljas/kolmas klass tavaliselt ikka teab juba, et inimesed ja linnud ja heal juhul kivikujud ikka surevad vahel ära. Nii on. 


Keemias õppisime kogu seda elektronkihtide poliitikat. See on tegelikult nii lihtne. Sissejuhatus keemiasse, mis eelmisel aastal oli, seletas seda nagu ümber nurga ja 7 korda keerulisemalt. Väge hea, et see palju lihtsam on. Ma loodan, et keemiaõpetaja suudab ioonid ja umbes samapalju lihtsamalt ära seletada meile. 


Matemaatika. Õpetaja oli tagasi. Okei, vahepeal olid küll mingid elulebo tunnid, aga ausaltöeldes on parem, kui me midagi natuke õpime ka, arvestades, et tahaksin mata üleminekueksamit teha. Ja ma natuke vihkan seda praegust teemat. See on lihtsalt nii ajuvaba. Mitte, et ma sellest aru ei saaks, aga see on lihtsalt täiesti ebavajalik. 


Inglise keel vist. Tegime need biograafia tööd lõpuks ometi ära, kuid hoopis kirjalikult. Mulle meeldib kirjalikult rohkem. Ma ei oska klassi ees esineda. Põhimõtteliselt, ma ei saa nii, et kõik vaatavad mulle nagu silma sisse umbes sellise näoga, et: "räägi, loom". creepy. Aga, kirjutades on lihtsam veidi. 


Bioloogias vaatasime mikroskoobiga hallitust. Esiteks pidime mingid küsimused vihikusse vastama. See oli suhteliselt kerge. Mikroskoobiga oli probleeme, mitte midagi ei näinud. Tunni lõpuks avastas õpetaja, et see on katki vm, niiet see ei saagi töötada. Facepalm. Istusime vahetunnis ja vaatasime seda mõttetut hallitust. Ma näppisin seda suht palju ja mul oli pärast selline tunne, nagu ma oleks seda ilgelt palju sisse hinganud endale. Suht iu oli. 


Saksa keel oli killer. Viimane tund, kõik olid suhteliselt elutud. Vaatasid kella ja lugesid minuteid. Õnneks on see maiskonna värk läbi vist nüüd. Lõpuks. Saame normaalset saksa keelt õppida. Seda ma isegi oskan, piisavalt hästi. Rääkisime koolivormist see tund. Kogu see maiskonna värk pole siiski läbi minu jaoks. Ma pean hakkama teisipäeviti harjutamas käima, et minna kuhugi Saksamaa teemalisele viktoriinile. Whaaaat. 


Isegi mu kitarriõpetaja ütles täna, et ma peaks aru saama, et kõike ei jõua elus teha. Soovitas mul mingeid aineid kehvemini õppida, neid mis ei meeldi. Hm, ma ei teagi, millised ma valiks, kui peaksin sellise otsuseni jõudma. 


Muusikaloos sain kümne. Mingi kuulamise kontrolltöö.  Liiga lihtne oli. Muusikalugu meenutab mulle Oxeni tundi. Kui sa enam-vähem suudad loogiliselt mõelda ja enam-vähem loogilisi asju järeldada, saad hakkama. Eriti hästi on, kui natukene enne tundi tuupida viitsid. 


Solfis oli suht tavaline, aga õnneks diktaati ei teinud.


Kitarris oli tore. Ma olen alati esmaspäeviti kitarritunniks hullult läbi ja siis Karl alati küsib, et mis mul on ja siis ma seletan talle iga esmaspäev, et see on mingi ülitappev päev. Ja siis me rääkisime natuke aega Eestist. Karlile meelib Eesti. Tegelikult on see hea, et kellelegi meeldib. Ja siis mängisime Blunti natuke. Polegi nii hull. Kuigi medikaga oleks seda sada korda kergem mängida. Anyway. Lisaks sellele kutsus Karl mind ajaloomuuseumi mingile üritusele esinema. Hea saal pidi olema. Ma ütlesin talle, et ma nii kui nii keeran metsa kõik. Ta ütles, et ei ole see nii hull midagi. Andis mõtlemisega. :D


Ja nüüd niisama õpin. Vist. Tegelikult kirjutan blogi, nagu näha. 


:)

No comments: