Pages

Thursday, October 14, 2010

day 29

Eelviimane blog challenge. 


Tegevus, millest ma kunagi ära ei väsiks.


Headel teemadel rääkimine. Miks ma muidu poole ööni msnis istun? Miks muidu mu vahetunnid mööduvad rääkides? Miks muidu ma vahel liiga palju räägin? Sellepärast, et mulle meeldib rääkida. 


*


Täna oli koolis suhteliselt neljapäevane. Kaks tundi ja Luht möödusid nagu nad ikka mööduvad. Enamusel oli soonik valesti tehtud ja tuli välja, et minu varrukad on tegelikult ainult pool ettenähtust. Pmst pole hullu, tore et ma vähemalt ise sellest lõpuks aru sain. 


Keemias oli kontrolltöö. Ma ei oska midagi öelda. Ma loodan, et mul läks see hästi. 


Füüsika oli, nagu füüsika ikka. Rääkisime valguse murdumisest. Mulle meeldivad ta joonistused. Ja siis mulle meeldib see, kui ta tarka paneb - laseb meil töövihikust ülesandeid teha ja ütleb "valesti, valesti, valesti, heh, päris mööda". Täna ta isegi seletas, mis minul seekord valesti oli. Tavaliselt saan ma lõpuks ise ka aru. 


Bioloogiaõpetaja on täiesti sajaprotsendiliselt veendunud, et kogu Raatuse Gümnaasiumi 8.a klass teeb kevadel bioloogias üleminekueksami. Paraku tundub siseinfost tulenevalt, et see ei ole nii. Nimelt pigem vastupidi.


Kunst on masendav. Aasta alguses ma lihtsalt nii nii ootasin kunsti, et äkki ma õpin veits joonistama ja värki. Praeguseks on selge, et meie tunnitööd piirduvad peaaegu alati rühmatöödena ning kleepimisega. Üldiselt ma kaldun arvama, et 8. klass peaks oskama pilti paberist välja lõigata küll. Tahaks joonistada. See sketchi-tund oli paljulubav.. Oli..


Teises kunstitunnis lõpetasin väga tõsise vigastusega. Lõikasin kääridega sõrme. Seda poleks juhtunud, kui me oleks joonistanud. Harilikuga ei saa sõrme lõigata. Sellest jooksis veel muusikakoolis ka verd. 


Muusikakoolis oli solfedžo kontrolltöö. Veerandi alguses tundus, et ma oskan solfi vist isegi päris hästi. Tegelikult oskakski, kui poleks seda intervallide kuulamist. Seksti ja tertsi ikka kvardi ja kvindiga segamini ei ajaks. Ma siiski loodan, et ma seekord panin paar tükki täppi ka. Rütmidiktaat tundus paljulubav. Viisidiktaat oli peavalu, aga tänu Mihkli hilinemisele mängiti seda paar korda lisaks, niiet äkki veab. Intervallide nimed ja toonid peaks mul vist õiged olema. Kui ma seal eksiks, siis ma peaks küll kukkunud olema. 


Votnii. 


Lähen homme Tallinnasse. Ma pole seal vist nagu.. VÄGA kaua käinud. Liiga kaua. Saab lokke teha :)


Ah, jaa. Mu teine päev iPodita möödus kohutavalt.



2 comments:

G? said...

vaidlen vastu :D kuuendas v viiendas klassis tekitas Mariel endale harilikuga sügava augu peopesasse :D

Paula said...

haahahaha, see on küll ülim andekus :D