Pages

Thursday, September 30, 2010

day 15

Day 15 - Something you don't leave the house without. 


Joonistasime täna kunsti tunnis inimesi. Üllataval kombel tuli mul täitsa hästi välja. Eriti Paula.. ja illustreeritud Frank tuli ka päris okei. Anxu jalgadega nägin lõputut vaeva, tulemuseks oli mingi udu, mis hajutas need üldsegi ära. Mihkel tuli nukuliku ja õpetaja sõnul ka väga naiseliku näoga.. Ma küll ei tea, aga jah. 
Aga üldiselt mulle täitsa meeldis... Vägagi. 
Käsitöös jamasin oma kampsuniga. Peavalu. Käisime vahepeal poiste klassis. Tüübid teevad pinke seal elueest. Poiste klass on alati ägedam.. neil on puidulõhn ja suured masinad ja normaalne raadio. Meil on kurdistava häälega Karmen, varraste kilin ja mingi sureva häälega raadio.. 
Füüsikas oli tore.. 


Vällik: Et siis, kuidas me näeme ruumiliselt?
Vaikus.

Mina: Meil on kaks silma...
Vällik: Preili Adamson ütleb, et me näeme ruumiliselt, sest meil on kaks silma.. aga kuidas siis kükloopidega lood on? 
Klass: Ei näegi ruumiliselt.. *igast muud sellist ka*
Vällik: Ei tegelikult on preili Adamsonil õigus.. 


Preili Adamsoni pole kunagi preili Adamsoniks nimetatud. Äge oli.
Keemias oli kontrolltöö. Pandi eraldi istuma, kästi asjad laualt ära panna ja aega oli vist umbes 20 minutit. Seejärel pidid tööd kolmekümne sekundi jooksul õpetaja lauale jõudma. Suht raske oli.. 
Bioloogias rääkisime algloomadest. 


Challenge


Asi, milleta ma kunagi kodust ei lahku - telefon. Mu telefon on üks tähtsamaid asju.. just nimelt ASJU, mu elus. Esiteks mulle tohutult meeldib mu telefon. Teiseks saan ma alati helistada, kui vaja. Kolmandaks on sellega hea netis istuda vahetundide ajal, kooli wifist. Ja üldse, telefon on nagu.. tähtis. 


M.. mu nett on nagu kuuvarjutus jälle, sest viirusetõrje trial sai läbi. EIIII...

day 14

Day 14 - A TV show you're currently addicted to.


Ma nüüd ütlen ausalt, et umbes viimase 4-5 kuu jooksul pole ma peaaegu üldse telekat vaadanud. Enne USA'sse minekut vaatasin veidi rohkem telekat. Seal olles kadus telekageen ära. Kui Nicole ja Jake'i pool olin, siis vaatasime vahel "Silent Library" või "iCarly" osi, aga siiski, ma ei vaadanud seal peaaegu üldse telekat. Tagasi tulles oli mul päris palju tegemist kõikide muude asjade + sõprade + blogide ja värkidega. Niiet, siis ma võõrandusin Eesti teleprogrammist ka ära. Võinooh, enne kooli algust polnudki mingeid lahedaid saateid. Ja nüüd hakkasid kõik uued asjad tulema... Aga, ma pole iialgi aru saanud, mis lähevad saadete alla ja mis mitte, niisiis, kui ma väga mööda panen, siis kirjutage mulle kriitiline kommentaar ja andke andeks :)
Ühesõnaga. Kõik need uued telemängud, mis on, nt "100 sekundit", "Sõnasõda" jne.., neist ma olen vist ainult seda teist näinud ja pole väga süvenenud. Nägin kusagil Siret Rüübergi mingi pulga otsas rippumas ja kiljumas.. sellest piisas küll. Seriaalidest tean ma vähe rohkem.. "Kelgukoerad", "Ühikarotid", "Pilvede all", "Kättemaksukontor", "Kodu Keset Linna"... Ja siis on veel need erinevad.. saated? "Õnneleidja", "Hannes Võrno Q", "Eesti Maffia" (äkki see läheb kuhugi muu rühmituse alla?)... 


Ma pole ühestki neist sõltuvuses, vähemalt mitte selle sõna otseses mõttes. Siiski, ma arvan, et mu lemmik neist kõigist on hetkel "Pilvede all", sellele järgneb "Ühikarotid" ning sinna otsa vaataks ma hea meelega "Hannes Võrno Q'd", sest see esimene osa tundus huvitav. 


Ja muidugi ootan ma "Eesti Talenti" ning "Tantsud Tähtedega". Esimest siiski veidi rohkem.. Tantsusaade on minu arust huvitav ainult kogu selle lavataguse ürituse poolest. Ma pole võistlustantsust mitte kunagi ööd ega mütsi jaganud. Väga mitte minu teema. Ma ei saaks vist isegi siis aru, kui nad lihtsalt keset tantsupõrandat pikali lendaks. Ja siis need kohtunikud räägivad seal mingitest pööretest ja hoidmistest.. Hull asi ka, et ei hoidnud piisavalt kaua vms, vaata, tal on jumala äge kleit!


See selleks. Liiga palju ümmargust juttu ja lõpuks pmst mitte midagi ütlev lõpp :D Ma ikka oskan, peaks mainima. 


***


Tänane päev oli iseenesest... närv. Kõigepealt kehaline ja 2000 meetrit jooksu. Ma mõtlesin, et.. ee.. hull asi siis, jooksed viis suurt ringi.. Voilaa. Kolmanda ringi peal oli suht.. kriuks olla. Aga lõpus oli täitsa okei. Järgmine kord peaks kuidagimoodi ilma majataguse kõndimiseta hakkama saama, siis oleks tore.. Aga ma ei usu, et sellest asja saab. 


Matemaatikas oli tunnikontroll. See närv on maas natukeseks nüüd, ma sain viie. Bio kt sain ka viie. Geo sain nelja. Saksa lünkteksti sain viie. Meganapilt. Agajah. Viis.. -----. Ajaloos oli üsna lebo. Inglise keeles.. ma ei mäleta kunagi inglise keele tunde. Nirvanat kuulasime, seda mäletan. 


Appi, ma ununstasin selle eile ära postitada :S

Tuesday, September 28, 2010

Day 13

Day 13 - Your favorite musician and why?
Sügis.. talv.. Eesti.. 


Ärkasin täna kell 6:20. Ma ei tea, mis toimub. 
Arvutitunnis õppisime igast toredaid asju nagu küberkuritegusid ja virtuaalmaailmu. Kuidagi tuttav teema, võimis. Üleüldse on mul seal koguaeg ülipalju äratundmisrõõmu. Dan jutustas mulle sellest esimesest "bug'ist" ka, kui USAs olin, nii et ühes tunnis, kui me rääkisime arvutite ajaloost, siis oli ka päris lahe. 
Masendav, ma ei mäleta tänaseid tunde.
Saksa keel - õppisime endiselt Saksamaad ja sellega kaasnevat. Saime teada, et peale vaheaega toimub meie koolis Miina Härma õpilastega vahetus ja igast klassist saab vist viis tükki minna. Ma pole kindel, kas kohti on veel, aga päris lahe oleks iseenesest. 
Klassireisist rääkisime ka. Kujutate pilti, me ei lähegi üheks päevaks! Terveks nädalaks. Asi on kahtlaselt hea. 
Geograafias oli kontrolltöö. Mu geo veerand tuleb neli jälle. Ma nagu tahaks ilgelt kurb olla selle pärast, aga samas ma ei oska, sest see on neli. 
Matemaatikas õppisime veel ühe teema üksliikmetega. See asi paneb mind küsima, et kui palju saab neid erinevaid mõttetult lihtsaid tehteid olla, mida nendega teha saab? 
Niiet. Koolis on kõik, nagu tavaliselt, mõningate eranditega..


Aga, tänane teema. 
Kes on mu lemmiklaulja ja miks?
Jason Mraz, sest et on. Okeiokei. Kui on keegi, kelle muusika meeldib sulle piisavalt palju, et sa oled nõus teda kuulama igakell, igalpool ja igatmoodi, siis ta lihtsalt on su lemmiklaulja. Jasoniga on nii. Jason on lihtsalt.. Jason. CMON. MUL ON I LOVE JASON KÄEVÕRU. See peaks piisavalt hea põhjendus olema vist. :D


Mul pole kõrvaklappe. Ma tunnen kuidas mul on tõsine muusikapuudus. Midagi alajahtumise sarnast. Alamusikaalsus? Alamusitseeritus? Alamuusikakuuldavus? :S



Monday, September 27, 2010

Day 12

Day 12 - A photo of the city you live in. 
Ehk siis koolist ja Tartust. 




Aeg läheb nii megakiiresti, et mulle tundub, nagu ma just oleks ühe esmaspäevase vihkamise-postituse kirjutanud. Aga kuna see ei saanud olla vähem kui nädal aega tagasi, siis mainin ma igaksjuhuks uuesti - ma vihkan esmaspäevi. Mitte sellepärast, et mul koolis tavaliselt jube halvasti läheks või et ma ei viitsiks muusikakoolis käia, aga need kõik kokku lihtsalt väsitavad kohutavalt. 


Lõpetasin just koduste ülesannetega ja kell on kohe üheksa. Masendav. Homme on esiteks geograafias kontrolltöö, millega ma veel eriti pole tegelenud, aga kontrolltööde õppimine jääb alati kõige hilisemaks.. Et hommikul paremini meeles oleks vms. Lisaks sellele peame saksa keeles jutustama liidumaadest. Kusjuures on üsna suur võimalus, et mina võin olla see, kes jutustama peab.
Muusikas tuleb rütmi koputada, hindele. Ma llooooodan, et sellega saan ikka hakkama. Ja peale selle on homme veel matemaatika ja muud sellised tapvad ained.



Muusikakoolis läkski nii, nagu ma kartsin - pidin kodust ülesannet laulma. Jube. Katastroofiline. Mul oli täiesti selge see, aga mul läheb hääl kümnel juhul kümnest lihtsalt kinni, kui ma laulma pean.. Sain kaheksa. See võib mõjuda mu veerandihindele laastavalt. Aga see tähendab lihtsalt, et ma saan veerandi üheksa.


Täna oli koolis bioloogia kontrolltöö. Liisu oli haige, niiet mul oli päris... lõbus.. Kui rääkida sarkasmist ja irooniast. Kirjutasin just oma eesti keele vihiku ümber. Tuli välja, et need asjad peavad ikkagi ühes vihikus olema. ÕH. Kirjandus ühel pool ja keeleõpetus teisel pool. Olin tubli, tegin ilukirja. 


Lisaks sellele kõigele on mul veel tänane blog challenge.. 

Ma loodan, et need pildid on okei. Viltu on :S


Aga okei. Tartust. Tartu on selline.. pisike ja nunnu. Ühest linnaotsast teise jõuab ühtepidi 7 minutiga, teistpidi 27 minutiga. Tore linnake. Meil on Tasku ja Kaubamaja ja Lõunakeskus, aga midagi väga huvitavat siin peale linnachilli teha ei annagi. Sellepärast ma käingi muusikakoolis.. :D Vist. 
Tartust pärineb suur osa Eesti linnakatest, ma arvan. See oli totaalne vihje praegu...
AGA, muidu on täitsa okei. Selline eestilik koht on, tihtipeale külm ja märg ja vastik. 


Votnii :)


Üks vahemärkus veel. Täna laulsime Marisega vahetunnis kogu oma repertuaari maha. "Be OK", "Kes aias", "Mis värvi on armastus (kollane?)", "Lemon tree", "Naerata", "Baby" ja kõike muud veel.. Maria kannatas :D


Vahemärkus number kaks. Ma nägin eile ühte hästi ägedat rõdu. Peaaegu sama äge rõdu, nagu see minu unistuste maja oma, Herne tänaval. Pilt on kaa. Sellepärast ma siin kaalun ühte Paula unelmate maja postitust.. Hm.. Mõnuuuus :]


OSALEGE FOTOKONKURSIL (:

Sunday, September 26, 2010

Day 11

Day 11 - What's in your makeup bag. 


See on minu puhul nii mõttetu teema. Õigemini, ei ütleks, et mõttetu, aga igav. Võinoh, mitte igav, aga kindlasti mitte huvitav. 
Minu meigikotis (mul tglt pole sellist asja, mul on peeglilaua sahtel, kust leiab kõike, mida ma ei kasuta ja vahel asju, mida ma kasutan) on kõige rohkem 3 asja, mida ma kasutan. Need on:


Ripsmetušš, tegelikult on see enamasti ainus asi, mida ma kasutan.
Blush, mida ma tegelikult väga ei kasuta. Aga see on seal kujutletava koti sees pmst.
Jumestuskreem, mida ma enam pmst üldse ei kasuta. Peale usat olen ma piisavalt pruun.


Pmst, sahtlist leiab veel 21 huuleläiget (lugesin ära),miskid lauvärvid (pole vist kunagi kasutanud neid), ripsmekamm (see oli mingi ripsmetuššiga koos, ma pole seda eraldi ostnud), sädelev lainer, see mingi lauvärvi moodi sädeluse värk (mulle hullult meeldib see, aga see on veits fänssi). That's all. Ilmselgelt on mul mingi aeg miski huuleläike fetiš olnud. Hetkel ei kasuta ma ühtegi. Kui siis ainult ühte huulepalsamit.


Jap. Oli küll huvitav. (:
SELLEST, KUI LOLL MA VÕIN OLLA. ST, KUI LOLL MA OLEN. :)


Täna on mingi väga väga hull päev olnud, kõik on kuidagi normaalsest läinud väga pekki. Ma pole täna üldse "Nullpunkti" lugeda jõudnud ja eile päris lõpuni veel samuti ei jõudnud. Võinooh, üldse mitte lõpuni ei jõudnud. Sellise mõtete kuhjaga ei saa lugeda, sest sa küll liigud üle nende ridade, aga sa mõtled hoopis muude asjade peale. Nõme. See on hea raamat, ma tahaks selle sisu pärast mäletada ka.. 


Ja siiiis. Ühesõnaga. Eile ma kinos ei käinud. Step-upi pole siiani näinud. Käisin Lõunakas hoopis, kus oli megamega ilus müts ja megamegamega ilus jope. Mul on mõlemaid vaja, talv tuleb ja ma elan ikka veel Eestis (MIKS?)!.!? ma ei osanud sinna lõppu enam märki panna... :S Igatahes. Seal olid ühed üliarmsad ketsid ka, sellised seest karvased.. MAU. Aga mind vaadati nagu.. kedagi väga imelikku, kui ma ütlesin, et mul on vaja neid. Need on NAHAST. Riidest ketsidega ei saa suvel käia!!!!!!!!!.. (kui sa Eestis elad) (mina elan Eestis) (see sakib suht tihti).


Täna pidin linna minema. St.. läksingi, aga veits teises formaadis. Käisin Liisuga Raadil pilte tegemas. Täitsa lahe oli. Seekord ma ei mänginudki surnut. Tegelikult oli piltide tegemine üldse kuidagi teisejärguline.. Pigem imetlesime seda konna, kes seal oli ja niisama rääkisime, et miks maailm nii kohutavalt ebaaus on. Mõne vaateväljast vähemalt. 


Homme on esmaspäev, kõige kohutavam päev nädalas, sest ma veedan.. ma kohe arvutan. KÜMME tundi sellest päevast kusagil õppeasutuses, kus ma pean koguaeg kuulama ja tähele panema ja meelde jätma ja seda kõike rakendama. Me vist hakkame muusikaloos antiloope joonistama. Ikka parem kui mingi kontrolltöö. Õppisin selle solfi kodutöö ka korralikult ära, sest ma kardan, et ma pean vastama seda. 1) ma pole 2 tundi vastama pidanud 2) eelmine kord oli vähe inimesi, kellest suht kõik teised on viimase 2 tunni jooksul vastanud. Miks mina mingi raske thai-ri'dega ülesande saan? Pole hullu, ma õppisin korralikult seda..


Aga, nüüd asjast. Ma nüüd räägin teile kõigile, kui loll saab olla. Ma lihtsalt pean selle teile ära rääkima, sest muidu te oleksite kõik küll õnnelikud, aga mina peaks tegema sada aastat ühiskondlikku tööd oma ema jaoks ja uskuge mind, see ei ole hea. See ei saa lihtsalt hea olla. Ühesõnaga. Fotokonkurss. Mul on hästi tore blogi, kus hetkel käib hästi tore fotokonkurss. Ja mu emme, kes on nii tore, et lendas lennukiga ussa ja tõi mu fotokonkursile auhinna, jõudis sealt äsja tagasi. Ühesõnaga. Ta tõi sealt Apple'i muusikapleieri. See on selge. Aga vahe on selles, et mina käisin seepeale Apple'i kodulehel ja vaatasin (pidi uuus versioon olema), et OH, uued nanod,väga äge. Panen pildi blogisse, et Nano auhinnaks, väga mõnus.. Natuke kahtlane oli, aga ma ei tea, ma olen liiga udu et selliste asjade peale mõelda.


Täna helistab mu ema, kes luges mu blogi ja nägi, et ma olen ikka täitsa... optimist. TA ei öelnud loll, ta ütles optimist. Põhjendus oli see, et mu ema tõesti tõi Ameerikast, Apple'i poest, uue versiooni, muusikapleieri, klõpsuga. Aga see ei ole Nano, vaid Shuffle. Ja te ei saa mind sundida fotokonkursi auhinna pärast ühiskondlikku tööd tegema, sest kui mul oleks rohkem osalejaid, nii kolmekümne kanti. Siis ehk ma oleks nõus tegema ühiskondlikku tööd. Aga mul on vaevu kümme osalejat.  


Niisiis, ma loodan, et keegi mu peale nüüd ülejäänud sada aastat vihane ei ole. Tglt pole põhjust, see on ikkagi Shuffle. Shuffle on lahe. Ma ei tea veel, mis värvi see on, aga jamh. 

Saturday, September 25, 2010

FOTOKONKURSI AUHIND

Fotokonkursi auhinnast.


Here we go. Ma tutvustan teile Paula fotokonkursi auhinda, mille omaniku väljaselgitamiseni on jäänud kuus päeva. Ehk siis, kuni esimese oktoobrini on teil kõigil võimalus veel täiega portreesid lisada. Igaühelt kuni kolm portreed. Tingimuste postituse lingi leiab ülevalt "CONTEST" menüüst. 







Aga, auhinnast. Auhinnaks on seekord uus iPod Shuffle! Ja nii ongi. Kui pilt ei ütle rohkem kui 1000 sõna, siis sellel lingil on natuke rohkem kui 1000 sõna.  Postitage oma pildid veel ruttu paulajohanna@paulajohanna.com :)







DAY 910

Day 10 - A photo of your favorite place to eat. 


Ohjeesh, ma olen blogi tsällendsiga kümme päeva vastu pidanud. Ja seda on teinud ka vist kõik teised, kes sellega alustasid. Meryt, su blogi on veel kinnine..?


Igatahes. Täna on hästi ilus ilm. Ma oleks selle ilma üle kohutavalt õnnelik, ma arvan. Kui mul tuju oleks või midagi. Lugesin kella kümnest kella üheni "Nullpunkti". Jõudsin peaaegu nullpunktini. Mulle meeldib see raamat, seni. "Mis sul Viga on" resideerub Liisu käes, kuni ta selle samuti läbi loeb. Ja mõni teine tahtis ka seda raamatut, nagu ma blogist lugesin...


Lisaks sellele on mul kuidagi kahtlaselt igav täna. Võib-olla on sellel mingi piisavalt hea seletus. Võib-olla ma lihtsalt ei viitsi tegeleda enda lõbustamisega. Õhtul lähen kinno step upi vaatama. Ja mis veeel... Päike paistab nii mõnusalt. Tahaks teha midagi lahedat. Rattaga käisin juba sõitmas, aga see on üksi väga igav. 


Õahh.. Ma teen selle blogi tsällendsi ära siis vähemalt. Mu lemmikkoht, kus süüa - Woodberry Kitchen. Kahtlesin Woodberry Kitcheni ja Cheesecake Factroy vahel, aga Woodberry on lihtsalt geniaalne koht. Kuigi võib juhtuda, et ma ei satu sinna enam niipea. 


Piltidega on natuke kehvasti, sest ma ei leidnud sellest just mingeid hingematvalt ilusaid pilte. Aga kui minna siia lehele - http://www.woodberrykitchen.com/, siis leiab sealt ilusti mõne normaalsema pildi. 


PS: Orkutisse häkiti sisse. Väga masendav. 
PS2: Ma kavatsen oma igavuse vastu midagi ette võtta. 



Friday, September 24, 2010

Day 9 - A photo of the item you last purchased.

Day 9 - A photo of the item you last purchased. 


Yay. Tänane päev oli täiesti tavaline. Sellest lihtsalt ei ole midagi rääkida. Kui siis ainult seda, et ma käisin linnas ja ostsin 25.- eest kokat. Mul lihtsalt oli just tol hetkel kokat vaja ja see maksis seal 25 krooni. Masendav, i know, aga ikkagi. Niiet õnneks või kahjuks just see ongi last item i purchased. Pilti ma sellest kokapudelist ei teinud, õnneks või kahjuks. Ma siiralt loodan, et kõik teavad, milline kokapudel välja näeb. 


Ma leidsin ühe pildi kokast ja kuna see on fotograafiaga ka seotud ja kuna ma tegin täna natuke pilte ka, siis see kõik sobib hästi kokku. 

Well, well well, mul ei ole täna üldse blogituju, ma isegi ei tea miks. Homne teema on "A photo of your favorite place to eat". Ma veel ei tea, mis koha ma valin.

Ma tahaks kampsunit kududa juba. Ma arvan, et õpetajal poleks selle vastu midagi pmst, kui ma kooks, aga ainus probleem seisneb selles, et mul pole mustrit, mille järgi seda teha.
Peaks vist kitarri mängima või raamatut lugema. Aga blogi kirjutamine on ka üks hea variant..  ma arvan. 

PS. Pärnus on nüüd ufod ka? Ufod ja mäki avamine. Pärnu võiks kultuuripealinnaks hakata hoopis...
PS2. Head sügise algust ka muidu... 

Thursday, September 23, 2010




Mulle hakkas see asi uuesti meeldima. Mis siis, et kõik kipuvad selle mõttest valesti aru saama.
Ei huvita. Kirjutage kõik.




PS. Kes iganes oli see tore inimene, kes mulle eelmises postituses selle lingi kommentaaridesse postitas.. aitäh, aga mul pole kõrvaklappe, neist sai täna kunstitunnis kaheosaline kõrvaklappide komplekt. Te ei taha teada.. Ja ma pole leidnud teisi töötavaid kõrvaklappe.


Emme, kas sa mulle usast uusi kõrvaklappe ei tahaks tuua? Mau? 




The pessimist complains about the wind; the optimist expects it to change; the realist adjusts the sails


Tahtsin blockquote ära proovida :D 

Day 8


Day 8 - A song to match your mood.

Okai, täna oli suht okei päev. Esimesed kaks olid käsitööd, alustasin oma kampsuniga. Jõudsin teha 6 cm soonikut, ma ei taha teada, kuidas ma nende 100 erineva palmikuga hakkama saan, aga see olen ju mina. Siis oli keemia, sain tunnikontrolli viie. Füüsikas rääkisime - üllatus, üllatus - valgusest. Mulle ikkagi meeldivad füüsikatunnid. Kuigi poisid hakkavad vaikselt oma hirmust Välliku vastu üle saama, niiet kõik pole enam nii kontrolli all, kui varem. Aga täitsa okei, siiski. Bioloogias rääkisime rakkudest. Järgmine tund on kontrolltöö. Üleüldse on järgmisel nädalal mingi 3-4 kontrolltööd. Kas mingi seades mitte ei öelnud, et üle kolme kontrolltöö ei tohi nädalas olla? Samal ajal jälgivad kõik liigagi hästi seda põhikooli seadust, et tunni kõrvalised asjad võib endale võtta. Aga, mul pole sellega probleeme olnud.

 Aga, tänasest challenge'i teemast ka siis natuke. Põhimõtteliselt kuulan ma täiesti erinevat muusikat. Kui mul on hea tuju, siis ma tavaliselt kuulan seda, mida Rokas mulle saadab. Sellel lihtsalt põhjusel, et kui mul on hea tuju, siis ma räägin Rokasega. Rokas kuulab head muusikat. Või siis räägin ma Atsiga, kes kuulab täiesti teist muusikat, aga ka head muusikat. Kui mul on halb tuju, siis ma kuulan midagi, mis mul juba arvutis olemas on. Üldiselt kuulan ma siis midagi vähe aeglasemat. Ja siis tavaliselt, kui mõnikord harva Oskar mõne loo mulle saadab, siis need satuvad niiumbes nädalaga mu Top 25 Most Played listi. Nende hulka kuuluvad näiteks Nneka - Heartbeat (mingi remix), Evermore - Falling Away jne. Need on alati nii head lihtsalt. Ja siis on üks lugu.. Kujutage pilti, maailmas eksisteerib üks lugu, mis sobib koguaeg kuulata. Hommikul, äratuskella helinaks. Kooli jalutades. Masendavates või ka lõbusates vahetundides. Kunstis ja käsitöös. Peale kooli koju jalutades. Kodus, kui on halb tuju. Kodus, kui on hea tuju. Linna jalutades/linnast tulles. Magama jäädes. Ja kõige selle juures ei tüdine sellest loost mitte kunagi ära, sest see on lihtsalt nii hea. Vahel ma ei julge seda kuulata, sest ma kardan, et ma kuulan liiga palju seda. Aga jah. 

See lugu on Jason Mraz - I'm Yours ja see on lihtsalt kõige parem lugu, mida ma elusees kuulnud olen. Niisiis, selle challenge'i vastus saabki olema Jason Mraz - I'm Yours.  
***

Mul on lootust see veerand solfedžo hinne kümme saada. Lootus. Suhteliselt suur lootus. Ma ennustan, et ma pean järgmine tund kodust tööd vastama, aga ma arvestan sellega. 

Ma tegin pilte, ekstra. Esiteks kuna mu blogi on nii pilditühi viimasel ajal ja teiseks kuna mul polnud siiani ühtki sügise pilti (täna algas sügis, jee?).




Kirjutage toredaid kommentaare mulle (:

Wednesday, September 22, 2010

Nii irooniline. Ma lugesin eile läbi ühe veits pessimistliku ja samas hullult sarkastilise raamatu. Täna tuleb mu juurde eesti keele õpetaja ja tahab, et ma kirjutaks homseks jutu, mis oleks täis positiivsust ja teeks hingele pai.


Ma veel ei tea, mis see olema saab, aga ma proovin. Õnneks peavad Liisu ja Maris ka kirjutama, niiet pole väga hullu, kui mina hakkama ei saa. 


Mul vist tekkis idee, millest ma kirjutan, aga kahjuks põhineb see minu naeratusemeetri põhimõtetel ehk siis tobedatel pisiasjadel, mis mu naeratama panevad. 


***
Tänane blog challenge on teemal "Your dream wedding"


Põhimõtteliselt, ma pole kunagi näinud väga suurt mõtet abiellumisel. Esiteks lähevad inimesed tavaliselt peale seda kohe tülli, teiseks ei saa sa asju kuigi lihtsalt pooleli jätta, kui midagi väga pekki läheb. Kolmandaks nõuab see tohutult palju raha. Neljandaks, ilma pulmadeta on põhimõtteliselt sama, nagu pulmadega. Lihtsalt sul ei ole valge kleidiga pilti (VÕIB OLLA!).


Kui ma siiski kunagi peaksin abielluma, sest kui mul on plaan ussa kolida ja mõne toreda ameeriklasega tuttavaks saada, siis neil on vist suhteliselt kindlalt mingi abieluvärk, ma pole küll kindel, aga minu arust on nii, siis mingi ettekujutus mul vist siiski on.
Ma kohe päris kindlasti jätaks välja mõningad ebavajalikud etapid pulmapeost, näiteks need mängud ja ära varastamise ja mingid ametitega sildid..
See oleks võimalikult väike pidu, kui nii öelda võib. See kohe päris kindlasti ei toimuks kirikus, sest kirikud tekitavad minus mingit kõhedat tunnet. Kusagil mere ääres oleks lahe. Hawaii oleks ideaal, aga see ei tundu reaalne. 
Detailid, mis sealt puududa ei tohiks, oleks vististi valge kleit, pruutneitsid ja see riisi loopimine. Ma tahaks ära näha, kas neile see kunagi suhu, ninna või silma ka läheb.. 
Ja põhimõtteliselt nii olekski. See just married auto oleks ka päris lahe. Valge mustang või midagi.. 


Aga, seda kõike siis, kui ma tõesti kunagi abielluma peaksin. Ja selles muide, kahtlen ma vägagi siiralt, sest ma lihtsalt ei näe selles asjas pointi. 
Samas.. Ma loodan, et mul on see blogi tulevikus alles, ma tahan kunagi naerda, kui ma neid loen. 


Ideaalis ma siiski vist ei abielluks. Võinooh. Äkki abielluks isegi.. Tglt ma ei tohi öelda, et ma ei abielluks, sest siis kõik mu austajad jätavad selle meelde jam a ei saa kunagi ühtegi abieluettepanekut. Millest poleks midagi hullu... Enivei. Jah. 

Tuesday, September 21, 2010

mis sul Viga on?

mis sul Viga on


Anyway. Roone Roost'i kirjutatud "mis sul Viga on" annab kindlasti annab üsna hea ettekujutluse sellest, mida ma vahel mõtlen, aga kraad kergemalt ja ma ei ole mees.. Ma muidugi ei mõtle kogu seda raamtut ja loomulikult pole ma ka lõpuni jõudnud, aga ma lugesin läbi vähemalt 3 neljandikku, mis otse öeldes on kaheksakümmend neli lehekülge. Kui ma selle blogiga ühelepoole saan, siis ma loen edasi. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ärge seda nüüd nii otse ka mõelge, ma ei ole nii jubeda mõtlemisega, aga mul on enam vähem sama mõte sellest, et miks peab meil Rimis nii palju kassasid olema ja see traataiaga Paldiski idee oli ka päris hea. 


"Nii... põhimõtteliselt on idee järgmine: võtame Paldiski. [--] Ühesõnaga, võtame Paldiski ja asutame sealsed elanikud ja Scoutspataljoni mujale. See on niigi imelikus kohas sellise asutuse kohta. Noh, okei, anname igaleühele paar tuhat krooni ebamugavuse eest, peab ju õiglane olema. Igatahes on meil nüüd tühi Paldiski. Ehitame ümber Paldiski suure traataia. Ja hakkame sinna sisse inimesi panema. Idee seisneb selles, et me saadame sinna iga natukese aja tagant tulirelvi ja toitu ja leegiheitjaid - mulle meeldivad leegiheitjad.
Toitu saadame sinna selleks, et inimestel püsiks tegevust ja kõht oleks täis - me oleme ikkagi kultuursed ja tsiviliseeritud ju... Ja siis paneme igale poole kaamerad ja mikrofonid. Ma olen päris kindel, et kui seda õigesti turustada, siis saaksime oma riigi eelarve ilusti timmi esimese nädalaga."


Kes ja miks sinna aeda pannakse, ma igaksjuhuks siinkohal ette loetlema ei hakka. Ma olen ikkagi 14 ja mu blogi on täitsa viks ja viisakas muidu. Aga põhimõtteliselt ma võin seda raamatut kõigile laenata, kes tahavad. Raamatukogus on ehk ka. Ja see ei maksnud Apollos eriti suurt raha. Ja üldse, mulle meeldib see raamat. 


Üks on kindel, see raamat on igatahes oluliselt huvitavam ja loetavam, kui "Hirvekütt". Kuigi ma tean, et need on nii erinevad, siis võtke seda lihtsalt sellena, et ma eelistan kellegi otsese arvamusega raamatuid natuke rohkem, kui indiaanlaste seiklusi. Aga ma võin kõike lugeda.. põhimõtteliselt.. Erinevus on lihtsalt ajas. 


PS. Mul tuli meelde, et ma kuulsin eile kaks korda muinasjuttu inetust pardipojast. Eesti keele õpetaja lasi plaadi pealt ja hiljem seletas Annika muusikaloo tunnis õpetajale seda muinasjuttu, kuna ta polnud kuulnud seda. Lihtsalt üks üllatav fakt või nii. 
Day 6, a photo of an animal you'd love to keep as a pet.




Kuna mu imearmas kujundus ei ole piisaval imearmas, et näidata pealkirju, siis pean ma iga postituse alguses selle välja kirjutama. Aga pole hullu. 
Tänane blog challenge on küllaltki igav, nii et tuleb leiutada mingigi viis selle huvitavaks muutmiseks. Paulal näiteks on idee, jälgige http://paulabl0gi.blogspot.com. Teema ise on  "A photo of an animal you’d love to keep as a pet". Ehk siis.. Minu idee oli siia panna ühe looma pilt, keda ma küll reaalselt elusees kodus ei peaks, aga kes on megaäge elukas. Aga siis ma sain aru, et see oleks ikkagi päris igav. Hm.. 

Ma kirjutan oma superlõbusast (sarkasm) päevast teile. Kõigepealt ärkasin pool kaheksa, mis tähendas JOOKSU mööda maja. Kooli jõudsin siiski 10 minutit enne kella. Läksime Kristiga arvuti klassi sisse, millega tuli mul meelde, et mul on kodutöö tegemata. Võinoh, pooleli, sest ma eelmises tunnis jõudsin enamuse lahti. Vaatasin, et mul on 6 minutit aega, tegin rutturuttu Exploreri lahti. Pekk, ma tahtsin Chrome'i. Tegin Chrome'i ka lahti. Jooksis kokku. Ootasin kolm minutit. See jättis mulle veel kolm minutit 4 küsimuse moodustamiseks + kodutöö esitamiseks. Tegin ruttu Wordi lahti, ei jooksnudki kokku. Järjest tuli inimesi juurde, kõik istuvad Facebookis, ma seal nokin oma kodutööd elueest. Nii, tegin 5 küsimust ära, save. Ruttu kollis.pri.ee lahti, esita kodutöö, manus.. Tunnikell. Vaatan selja taha, õpetaja istub oma laua taga ja vataba mulle otsa "Panin sulle plussi.." ;D Ma olen kõikvõimas. Jõudsin isegi natuke Facebookis istuda, Mafiawarsi lahti tegemine oleks kooli arvutite puhul tõsine nali, sest nad ei suudaks seda ära laadida. Kaalusin oma arvuti tundi kaasa võtmist järgmisel nädalal, kuna kooli klaviatuurid on kõige uskumatumad. Ma olen siiski juba selgeks õppinud, et L töötab ainult siis, kui seda vasakust servast vajutada ning Shifti tuleb paar sekundit all hoida, enne kui see tööle hakkab. Ja see oli alles esimene tund...

Ülejäänud tunnid polnud isegi mitte põnevad. Saksa keeles rääkisime Saksamaast, milline üllatus. Geograafias sain nelja, milline üllatus vol 2. Geograafias tuleb kontrolltöö, milline üllatus vol 3. Siis oli veel matemaatika, kus tuleb ka homme töö. Ja siis veel muusika, mis oli, nagu muusika ikka. Ja siis eesti keel, mis oli erakordselt mitte tiheda sisuga. Ja siis kehaline, poiste kehalise õpetajaga. Me Irisega hoidsime distantsi ja niisama rääkisime sellest, kui külm on. 

Praegu jõudsin tagasi linnast. Ilm on rõvedalt eestilik ja linnas on palju pahuraid inimesi. Mulle meeldivad alati Lianni Lõngade poemüüjad, sest nad on nii rõõmsad alati. Samas kui inimesed teevad midagi, mis neile meeldib ja saavad selle eest raha (nad saavad näidiseid kududa ja heegeldada), siis nad vist ongi õnnelikud. Lisaks sellele, et ostsin 7 tokki lõnga oma tulevase kampsuni jaoks, ostsin ma ka kaks raamatut. Margus Karu "Nullpunkt" ja Roone Roost'i "Mis sul Viga on". Alustasin selle viimasega, sest see on õhem ja seda saab Hirveküti kõrvalt paremini lugeda. Põhimõtteliselt, ma juba armastan seda raamatut. See on täis absoluutselt uskumatuid mõttekäike ja kellegi väga head arvamust ja samal ajal hunnikus roppusi, aga maailm pole mind neljateistkümne aastaga peaaegu üldse ropendama pannud, niiet vaevalt see raamat midagi enam muudab. 

Aga, mu blog challenge'i pilt ka siis. 


Homne teema on "Your dream wedding" dsiisas. 

Monday, September 20, 2010

Day 5 - A picture of yourself two years ago

Tänane päev on niiii väsitav olnud, nagu kõik esmaspäevad. Kool oli, nagu kool ikka. Eesti keeles õppisime romantismi, matemaatikas astme astendamist. Keemias vaatasime, kuidas õpetaja igast toredaid katseid tegi. Terve laud uputas.. Bioloogias vaatasime võihappebaktereid, mida nägime alles viimasel minutil, kui kell just käima hakkas. Aga ikkagi, ära nägime. Koledad olevused. Inglise keel on inglise keel, ma ei oska sealt kunagi midagi välja tuua. Ja ajaloos pääsesin töövihiku esitamist tänu faktile, et mul on liiga palju hindeid juba. Ma olin natuke õnnelik.
Ja siis oli muuusikakool. Sellest aastast on muusikakool normaalne. Esiteks sellepärast, et see on ainult kaks korda nädalas. Teiseks sellepärast, et ma saan lõpuks ometi millestki aru. Et kui õpetaja ütleb, et mängi seal nüüd neljanda sõrmega ja mine siis neljandasse positsiooni, siis ma ei mõtle enne 7 minutit, vaid saan kohe aru. Ja ma suudan nüüd kodutöid tegelikult ka vastata, erinevalt eelnevatest aastatest. Solfedžos on mul vist isegi kümneseis hetkel. Oeh, mulle nii meeldib millestki aru saada. 
Muusikaajalugu on kõige ajuvabam tund, milles ma eales viibinud olen. Me hakkame järgmisel tunnil kalu, pianiste ja antiloope joonistama. Lisaks sellele saime plaadid koos kahe aasta lugudega. Ma pole veel selle kuulamiseni jõudnud, sest mu armsal roosal Vaiol ei eksisteeri sellist auku, kuhu saaks paigutada midagi CD taolist. Kõige kurvem stsenaarium oleks see, et ma pean ostma plaadilugeja. Mul on allergia igasuguste väliste kolakate vastu, mis mu arvuti külge käivad. Väline kõvaketas on mu tõsine surm... 
Ühesõnaga. Mul läheb vist täitsa hästi. Ma isegi ei põe väga.. sest ma mõtlen selle peale, et... MUL ON STEND NÜÜD SEINA PEAL.
Oeh, ma olekspeaaegu unustanud seda öelda. Issi oli nii armas ja pani mulle stendi seinale. Missiis, et veits madalale ja mis siis, et ma olin pildid valele poole pannud. Pole hullu, ma saangi nüüd kõik ümber korraldada. Ja kõrgusel pole väga vigagi, nii ongi vist lahedam. 
Homme lähen Kaimo soovil õpilasesindust pildistama. Ma siiralt loodan, et me teeme õues selle st. saame teha.


Ja tänane blog challenge'i teema oli "A picture of yourself two years ago". Ma ei tea, kas on hea mõte panna siia endast pilt, mis on tehtud kaks aastat tagasi, aga.... See on USA, 2008. Ja ma kahtlustan, et Miami. Võimalikult vähe mind ;D

Sunday, September 19, 2010

Day 4 - Your favorite photograph of your best friend(s)

Tehke mis tahate, mina ei saa seda postitust ühest ja ainsast parimast sõbrast/sõbrannast kirjutada. See oleks lihtsalt väga ebaaus. Niiet te peate leppima mitme pildi ja mitme isikuga.


Esiteks. Mariel. Ma ei tea, kas te üldse teate, et ma sain Marieliga tuttavaks Greta sünnipäeval kunagi ammu-ammu. Ja peale seda kolis ta mulle põhimõtteliselt üle-tee-naabriks (peaaegu). Pilt on hästi-hästi ammu tehtud, aga see on kõige parem pilt Marielist läbi aegade. Kuigi ma oleks võinud siia neid kümneid veel panna :)


Siis mul on veel parimaid sõpru. Näiteks emme, kellelt ma oma absoluutse põdemisgeeni pärinud olen ja kellega on väga lahe lihtsalt oma lahendamatutest probleemidest rääkida, mis tegelikult on enamasti täiesti lahendatavad, aga sellest ei saa kunagi päris ise aru... Ma kirjutan teile eraldi postituse meie põdemisprobleemist, siis te mõistate. 

Aga sellega ei ole mu parimate sõprade teema lõpetatud. Ma lihtsalt ei saa mainimata jätta Oskarit, tänu kellele ma kunagi Messengeris erroreid sain, et meie logifail on ületanud maksimumpiiri ja tuleb hakata eestpoolt ära kustutama. Ja üleüldse on Oskariga tore rattaga sõitmas käia ning lisaks sellele on ta üks väheseid (et mitte öelda ainus) inimesi, kes mõistab mu vihkamist selle külma ja koleda koha vastu, nimega Eesti. Ja mul oli selle postituse jaoks isegi pilt, mida mul küll kusagil avaldada ei lubatud, aga ma suutsin selle kuidagimoodi ära kaotada. See tähendab seda, et ma pean kellegi teise tehtud pildi siia panema... 


Ja ma ei tea, kas nii tohib, aga ma pean siia panema ka ühe pildi inimesest, keda ma kordagi näinud pole. Ma ei pea, aga ma tahan, sest Jane on lihtsalt nii tore. Ma ei kujutagi enam õhtuid ilma tema vestlusteta ja Orkuti testimonialitega ette. 

Ja mul on veel paljupalju toredaid sõpru. Aga need olid siis lemmikpildid nendest kõige parematest :) 

Saturday, September 18, 2010

Day 3 - My idea of the perfect first date.

Jee, mu blog challenge on juba kolm päeva vastu pidanud ja tänane teema on "My idea of the perfect first date". 


Iseenesest oleneb see kõik suhteliselt palju inimestest ja aastaajast näiteks. Talvel on ainuke enam-vähem normaalne võimalus minna piljardit või bowlingut mängima. Suvel on palju rohkem ägedaid asju teha. Põhimõtteliselt jäävad kõik mu ideed ideaalsest esimesest deidist kuhugi niisama tsillimise tasemele. Ehk siis mitte kaupsis tsillimine, aga nt jõe ääres jalutamine või paadisillal niisama istumine või rattaga sõitmine või mere ääres jalutamine (kui on meri, mille ääres jalutada) või siis.. partide toitmine on ka alati hea variant, kuigi see kujuneb enamasti pigem kajakate toitmiseks. Lihtsalt kusagil väikestel tänavatel on ka lahe jalutada.
Jah, see oligi mu väike ja lühike idee perfektsest esimesest deidist. Suht palju oleneb inimestest ka. Mingid vansitüübid käivad kindlalt Solarises või Virus deitidel.. Hm.

Jane meie projektis ei osale, seepärast on mul kohutavalt kahju, et me sellisest pärlist ilma jäime:

janeee says:
 kirjuta et " tassike teed hubases pastelsetes toonides kohvikus kus teenijateks on roosad vahukommikarud ning peakokaks suhkruvatipeast piparkoogimehike "

Super. Siuke roosamanna et :)

***
Ma pole täna enam niii haige, kui eile, aga suht nõme on ikkagi olla. Eilne actifed mõjus liigagi hästi, mul tuli eile küll tund aega hiljem uni, aga hommikul ärkasin ka kahtlaselt hilja, niiet.. Ilm on nii sügis. Ma igatsen suve. Täiega. Isegi seda USA-eelset ja -järgset osa koos kõige sinna juurde kuuluvaga.

PS. Palju õnnne Pärnule esimese McDonaldsi puhul, te olete nüüd ka arvestatavad! ;D

Friday, September 17, 2010

Day two - a picture of something you ate today

Werther's Original. Need on maailma kõige paremad kommid ja mulle lihtsalt meeldib mõelda, et need teevad rutemini terveks. See pole teaduslikult tõestatud... Veel...

Elvise soenguga nektariinimehike. Okeiokei, tegelikult tahtsin ma selle pildiga öelda, et ma sõin täna palju puuvilju, millest sellelt pildilt leiab ainult kaks. Aga lisaks nektariinidele ja viinamarjadele sõin ma ka ananassi ja õunu.

There you go. Tänase päeva missioon täidetud. Kuigi ma olen vist hetkel viimane kõigist, siis pole hullu. 

Lisaks sellele olen ma üliõnnelik, et keegi päriselt viitsiski mu projekti kaasa teha. Lausa mitu.
Meryt (anna teada, kui su blogi avalik on)


Mu tänane päev pole olnud just midagi märkimisväärset. Kuigi, ma vaatasin täna filmi "Across the Universe", mis oli lihtsalt võrratu. Kindlasti minge ja laenutage need endale, kui te veel gripis olete. Selline hästi mõnus muusikal-draama on. Mulle vägaväga meeldis. The Beatles'ite lauludega. Mmm.. 
Ja voltisin tähekesi ka. 

Ja homme on jälle uus blogi tsällendsh. Ma veel ei tea, mismoodi see homne välja nägema hakkab, aga eks siis näeb. Your idea of the perfect first date ei ole üldse mu tavalise blogiteema moodi, aga võib-olla ongi lahedam. 

Eelmisest postitusest leiate küsitluse. Lokid või sirged juuksed? Ma olen juba üsna kindlale selgusele jõudnud, et enamus mu blogilugejatest eelistab sirget Paulat, mis kusjuures, meeldib mulle endale ka veidi rohkem. Aga aeg ajalt ei saa ma lihtsalt ilma lokkide tegemiseta olla. Oleks mul keegi, kellele lokke teha :].



Nii. Ja nüüd kõik hääletavad, kas sirged või lokkis juuksed. Ma tahan näha, kellele kuidas meeldib. Võinoh, ma nii või naa ei näe, kes kuidas arvab, aga vähemalt tean, kuidas rohkem meeldib. Niiet, hääletus on anonüümne, ärge põdege. ;D





PS. Kui mu blogi header ilmneb kahtlast värvi pruunina, siis on see bloggeri, mitte minu viga.
Varsti saate Blog Challenge'i postituse ka.

Thursday, September 16, 2010

Day 1

Ma olen nüüd ametlikult haige, palaviku, nohu, vahelduva kurgu- ja peavaluga. See kõik viis mu blog challengiteni, kui nüüd aus olla, siis viis mu selleni Liisu, kes tahtis esialgu ise challengit teha. Projekt ise koosneb 30-st päevast, kusjuures igal päeval on eraldi teema/eesmärk. 

Esimese päeva teema on "a picture of yourself and description of how your day was". See tähendab seda, et ma pean teile pildi leidma. Kuigi ma panin suhteliselt kõik oma uued pildid eelmisse postitusse, siis kui ma hästi otsin, siis leian ma ühe Paula x2 pildi. 
See on eelmisest nädalast, ma arvan.

Aga, mu tänasest päevast. Hommikul ärkasin peavalu ja kõige eespool mainituga. Spordipäev viidi läbi ilma Paulata, mis mind absoluutselt ei üllata, sest ma ei näe ühtegi põhjust, miks minu kohalviibimine seda paremaks oleks teinud. Igatahes, ma täiendasin enda stendi. Selle käigus leidsin need kraabitavad kleepsud ja tegin mingeid väga vajalikke pildikesi väga vajalike tekstidega. Näiteks...
Ühe sõrmuse tegin ka. 

Ülejäänud aja olen veetnud magades, Jasonit kuulates või telekat vaadates. Ma arvan, et ma pole viimase kuu aja jooksul nii palju telekat vaadanud, kui täna kokku. 
Matemaatikat olen ka õpetanud päris mitmele.
Ja ma kardan, et homme kooli ei jõua.
Mau. 


Okei, ma loodan, et ma suudan ülejäänud 29 päeva ka oma projektist ilusti kinni pidada. Keegi minuga koos ei taha projekti teha? Kava leiab siit.