Pages

Saturday, July 31, 2010

Go Texas Longhorns!




Käisin täna Jake'il ja Nicole'il külas (kas ma ei saaks seda lühendada? nagu Schoolers Pond driveway'l vms). Kõigepealt käisime ratastega rannas, et näha, kas kayakidest tuleb midagi välja. Ma sain Jake'i bmx-i. Ilm oli megatuuline, niiet me ei läinud. Sõitsime ratastega ringi, neil on perfektne rattasõidu ümbrus (mitte bmx-ide jaoks siiski). Ma nii kahetsesin, et mul Hollisteri t-särki ja musti skinnysid polnud, sest ma oleks kohalikke bmx-i tüüpe niitnud nagu POOF. Okei, nagu wannabe biiemmikser. Pealegi polnud mul õigeid riideid ja ma vaevu sain selle rattaga sõidetud. Hiljem käisime toidupoes ja hakkasime peale seda süüa tegema. Me Nicole'iga tegime kohvijäätist ja kreppe, krepid olid rohkem minu ja kohvijäätis Nicki teema. Aileen tegi kana ja beefi ja bruschettasid. Siis pidid krepitaigen ja kohvijäätiseasjandus mõnda aega seisma, niiet ma läksin keldrisse Jake'iga videomänge mängima, ehk siis jalgpall. Ma sain haledalt pähe. Vahepeal niitis Jake muru ja kuna ta nägi selle pärast väga mitteheastujus välja, siis me Nickiga tegime talle uksepeale kirja nagu Kirke sünnipäeva message. Aga see ütles hoopis "Good job, Jake!". Mingiaeg läksime õue kayakke garaaži tõstma. Jake pani vooliku tööle ja täiesti puhtjuhuslikult (jahaah, kindlasti..) sain mina sellest läbimärjaks. Niisiis panime mu riided kuivatusmasinasse ja ma sain särgi. Siis tegime krepid lõpuni, mille juures mulle tundus, nagu mul oleks mingi varjatud krepianne, sest ma ei messinud neid nii uppi, kui tavaliselt. Keerasin ümber, mitte ei seganud pudruks. Päriselt ka. Siis tegime veel kohvijäätise, maasikamoosi (tükkidega, tervitan vanaema) ja vahukoore valmis. See kõik kokku maitses lihtsalt superhästi. Jake siiski ei olnud nõus eriti tunnistama,et need on paremad, kui tema omad. Aga pole hullu, ta ei saanud seda teha. 
Vahepeal, kui kreppe tegin, siis ma ütlesin Jake'ile, et ma loodan, et see ta lemmiksärk polnud, et ta ei saa seda kindlasti enam kunagi kanda. Ta ütles, et jah, kahju küll. Ma ütlesin, et ma võiks selle endale jätta ja koos retuuside ja vööga kanda. Ta küsis, et inimesed Eestis teeks seda? 
Kui kreppe sõime, jõudsid Dan ja Julie kohale, kes pidid mu kaasa võtma. Julie ütles mulle: "Sa võiksid selle särgi endale jätta ja näiteks vöö ja retuusidega kanda". Lmao. 
Läksime Dani ja Juliega restorani. Teepeal rääkisin neile oma päevast. Ja kui me restoranist ära läksime, siis mingi kelner hüüdis mulle, et "Go Texas Longhorns!". Ma ei saanud absoluutselt asjale pihta, kuni mõistsin, et särgi peal on suurelt kirjas "TEXAS LONGHORNS" ja keskel on mingi kahtlane longhorn. Arusaadav. Olen nüüd automaatselt fänn. 

Ja ma sain täna 3 korda Jasonit kuulata. See on kohe päris kindlasti kordaläinud päev. 

Nicki ütles oma iPadi usust lahti ja tahab nüüd Microsoft Courieri. Mulle hakkas ka see jõhkralt meeldima ja ma mõtlesin, et ma võiks näiteks emme eest raamatuid kirjutada või midagi (nkn liiga keeruline sisu, et keegi tegelikult süveneda viitsiks) ja siis saaksin endale Courieri sebida.
Praegu avastasime Juliega, et Microsoft killis projekti ära, sest nad ei saanud ülekuumenemisest kuidagi lahti. Totud. See oli perfektne. Äkki peaks iPadi jaoks raamatuid kirjutama. Julie oma näeb päris seff välja. 

Ma tahaks enne magama jäämist kõrvaklapid ülesse leida, et ma saaks ööläbi kuulata.. Jasonit.
Homme olen päeval Dani ja Juliega kodus, niiet arvatavasti lähen teen makropilte ja üritan mitta heina sisse pikali visata ja mitte puuke korjata. Niiet äkki saate homme makropilte. Ma tahaks oma silmast makrot, et ma nagu saaks selle seina peale panna ja juurde kirjutada, mis värvi need tegelikult on. 

Ma õppisin õigetpidi naeratama. Kui ma veel valetpidi peaks, siis öelge mulle, et ma olen nagu... Sara. Aitäh. 

Friday, July 30, 2010

Salt


Käisin kinos Salt'i vaatamas. USA kinod on palju normaalsemad, kui eesti omad, kuigi saal polnudki nii suur, kui kartsin ja inimesi oli ka vähe, ainult 15 ringis. Film oli tegelt suht okei. Nagu, teine osa tuleb kardetavasti ja loomulikult ei ole Angelina milleski süüdi. Ja loomulikult jääb ta ellu. Kusagil ajakirjas ka kirjutas selle kohta, et Evelyn Salt tapab viinapudeliga ühe tüübi ja teise kägistab käeraudade ketiga. Nii loogiline!

Agajah, ma pidin sellest kirjutama, ma ei tea, kuidas eile ära unustasin.

Ma nägin täna unes, et ma pidin karudele Scrabble'it õpetama!
Ei, kõik on korras :D

PILDITU

Vahel ma lihtsalt ei saa aru, miks inimesed ei saa aru. 

Käisin täna Jake'i ja Nicole'i ja Aileen'iga kayakkimas. Niisama aerutasime ringi. Pärast vaatasime Jake'iga MTV-d ja siis tõid nad mu koju tagasi. Homme lähen jälle, võib-olla läheme isegi Colleeni juurde basseini. Eile käisime emmega shoppamas. Viis kotitäit TJMaxxi on omastatud, kui mitte kuus. Ma käisin seni Michael'sis ja ostsin sealt Beginner Decoupage kiti. Kunagi sain miski ajakirja selle kohta. Teen teile kõigile nüüd igast toredaid asju. Ostsin endale Hairstyles ajakirja, kusjuures samal ajal oli poes NELITEIST ajakirja, mille esikaanel oli Justin Bieber. Kolm neist olid temanimelised. Ma-Sen-Dav.
Pikki blogisid ei kipu keegi lugema ega kommenteerima, niiet ma üritan asja lühikesena hoida. Muide, ma olen oma kokaoskusi siin vähemalt kolmekordistanud. Kuigi kõik mu oskused piirduvad munadega.
Tahan teile listi teha asjadest, mida ma USA's olles esimest kord tegin ja asjadest, mida ma USA juures igatsema jään. Üritan seda reisi lõpus teha.

Kui ma saaks kuidagi päevad läbi kaameraga ringi käia ja teile sellest kõigest filmi teha...
Mauuuuu...

Piltidest niipalju, et õõ... mul pole neid. AGA fotokonkursil pole ka ühtegi niiet aus värk.
Mingeid vanu võite saada, mida ma postitanud pole, aga sellel pole mõtet, niiet ei saagi. : )

Ja ikka veel ma ei saa aru, kuidas vahel inimesed lihtsalt ei saa aru.

Öelge, mida ma ameeriklastele eesti keeles õpetama peaks. :D
Ja mida kellelgi usast veel vaja on.
Ja miks mu msn ei tööta?

PS. Julie jättis mulle Hawaii raamatu, mis on mu lemmikraamat nüüd. Helesinise veega pildid... :]

Wednesday, July 28, 2010

Põdemise ja napakate eri

Põhimõtteliselt eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et:

napakas -ka, -kat 2 adj. lollakas, ogaravõitu, tobu (ka sõimusõnana). Ta on (natuke) napakas, vahepeal napaka(ma)ks läinud, jäänud. Ivake napakas vanaeit. Kes kõrtsis ja apteegis tingima hakkab, seda peetakse napakaks. Tema meelest on kõik kunstnikud natuke napakad. Vahib napaka näoga otsa. Ajab mõnikord napakat jama. | (substantiivselt). Sellise napakaga ei saa rääkida, asju ajada. Mis sa ütled napakale! *.. ja ainult päris napakas võib niisuguse ilmaga [vilja] peksma hakata. M. Traat


põdema põen 42 mingi haiguse all (pikemat aega) kannatama, haiglane v. haige olema .|| mingi negatiivse emotsiooni, tugeva tundmuse vms. all kannatamaPessimismi, suurusehullustust, hingepiina, armukadedust, armuvalu, pettumust, nukrust põdema. Luuletaja põdes maailmavalu. Ootusärevust, rambipalavikku põdema. Ära põe, küll leiad uue pruudi! *.. ma olen tema pärast nutnud ja põdenud.. G. E. Luiga| 


Tegelikult käivad napakate alla need ka, kellele on sisse kodeeritud põdemine mingite asjade pärast. See tähendab umbes nagu seda, et me kõik oleme vahepeal napakad, sest me kõik põeme vahepeal millegi pärast.

Aga kuna põdemine ja napakas olemine ei ole üldse toredad asjad, siis tuleb neid kas nautida või nendest lahti saada. Nautida saab näiteks siis, kui põdeda koos. Selleks tuleb teistega probleemi jagada ja siis on kaks võimalust. Nad kas põevad sinuga koos või on normaalsed ja ütlevad, et sa oled napakas, et sellise asja pärast põed. Kui nii, siis tuleb sellest lahti saada.

Faas üks. Probleemi tunnistamine (Oras õpetas mulle seda, niiet ei mingit vasturääkimist).
*Kui sa saad aru, et sa oled napakas, siis on okei.
*Kui ei saa, siis sa oled ikkagi napakas ja pead sellest aru saama.

Faas kaks. Lahenduste otsimine.
*Magamine.
*Töötamine.
*Trenn.
*Muusika
*Kõik, mis sulle meeldib, kui sa parasjagu napakas pole.
*Probleemi jagamine. (Mida rohkematega jagad, seda väiksemaks läheb).
*Mojito & Bud. Seeonkaheotsagaasijamaeiütlerohkemmidagi
*Sinised jänkud.
*Inimestega rääkimine

Faas kolm. Normaliseerumine.
*Põhimõtteliselt, kui sa astud õige nupu peale, siis su põdemasin peaks välja lülituma ja siis peaks natuke aega naljakas olema, et miks sa nii napakas olid.


Seni tuleb oma fruitcake'iga* lihtsalt elada.

*n.
  1. A heavy spiced cake containing nuts and candied or dried fruits.
  2. Slang. A crazy or an eccentric person: "a fruitcake under the delusion that he was Saint Nicholas" (John Strahinich).

Ookeanist, mu teisest elektrikatkestusest ja basseinipeost

Mul on blogis mingi tohutu tühjus olnud viimastel päevadel. Kui see kuidagi lohutama peaks, siis mul on ülilõbus olnud.

Üleeile - 25.07.

Päeval käisime Aileen'i, Jake'i, Nicole'i ja Christopher'iga lahes ujumas. Rahvast eriti palju ei olnud, kuigi oli pühapäev. Tegime vettehüppeid ja korjasime merekarpe. Õpetasin neile jälle eesti keelt. Nad õppisid ära "sa oled nii loll", mida nad ise küsisid, niiet ma lihtsalt viisakalt vastasin. :D Mingi hetk hakkasime tagasi minema, sest tormihoiatus oli.

Tagasi jõudes otsustasime, et lähen nende juurde ööseks. Õhtul pidi neil olema koolilõpu pidu, kus jagatakse auhindu aasta parimatele ja tehakse basseinipidu. Vahepeal hakkas kohutavalt vihma sadama ja lõpuks tuli välja, et neil pole elektrit. Karta oli, et basseinipidu jääb ära, niiet hakkasime lauamänge mängima. Mängisime Sequence'it, mis oli alguses keeruline, aga muidu täitsa lahe mäng. Peale seda oli vihm järele jäänud, mis tähendas, et võib-olla pidu ikkagi toimub.

Seal oli tõsiselt palju inimesi, lapsed koos vanemateg. Lapsi oli igas vanuses, algkoolist gümnasiumini. Ma teadsin heal juhul seitset-kaheksat inimest. Alguses oli umbes 15 minutit kõnet ja siis täitus kogu basseini ümbrus inimestega. Tõsiselt kahtlane oli olla seal, täitsa üksi, kedagi ei tundnud, siis hakkas I'm Yours mängima ja ma olin veits rohkem häppi... Vahepeal nägin Courtney't ja peale seda sain tuttavaks Jake'i sõpradega. Lõpuks tutvustas Aileen mulle Colleen'i. Colleen oli kolmteist ja tõsiselt tore.

Vahepeal sain endale pisikese sõbra. Nime ei tea, aga tal olid Lego'ga ujumispüksid. Igatahes tahtis ta kohutavalt minuga koos vette hüpata, eriti käest kinni. Mingi hetk ma ütlesin, et ma lähen jäätise järjekorda, mis oli kohutav viga, sest ta tuli ka. Siis ma pääsesin sest...

Mingi hetk kogunes basseini äärde hulk tüdrukuid ja kuna seal oli DJ, kes mängis nagu kõige paremaid lugusid üldse (I'm Yours), siis nad kõik tantsisid. Siis tuli macarenat ja Nicole vedas mu Coutney ja Julianna juurde macarenat tantsima. Ajee. Mõni aeg hiljem kutsus Colleen mind tantsima. Siis oli umbes nagu Taio Cruz - Dynamite. No ja siis ma lõpuks lõpetasingi seal koos Colleen'iga tantsides. Pärast tuli välja, et Colleen oli umbes nagu mingi kõige ägedam ja ilusam ja toredam tüdruk sealt üldse, niiet kõik tulid ja küsisid minu kohta. Colleen ütles, et see on Paula ja ta on Eestist. Mis tähendas, et ma sain veel umbes 20 uut ilusate nimedega sõbrannat. Siis läks pimedaks ja Aileen ütles, et me läheme 15 minuti pärast ära. Colleen ütles selle peale, et me peame minu jaoks loo küsima, enne ei saa minna. Niisiis sain ma DJ-lt erisoovi "California Gurls'i" jaoks. Ära minnes sain veel umbes 10 kallistust ja 20 õhusuudlust.

Sõitsime koju.. võinooh, Jake'i ja Nicole'i poole tagasi, kus selgus, et elektrit ikka pole. Kolisime kõik keldrisse, kuna iga muu ruum majas oli konditsioneeri puudumise tõttu megapalav. Umbes kahe tunni pärast ehk siis kell 2 öösel tuli elekter tagasi.

Eile - 26.07

Ärkasime hommikul kell 10 ja hakkasime kohe asju pakkima, sest pidime minema ookeani äärde, Delaware'i. Võtsime veel Courtney ka peale, käisime poes ja hakkasime sõitma. Nicole ja Courtney tegid terve tee kutseid oma Slumber Party jaoks. Me Jake'iga mängisime kaarte. Ma õppisin lisaks Texas Hold 'em-ile ja Blackjackile ära veel umbes 3 mängu.

Sõit võttis aega umbe 2 tundi, misjärel me jõudsime randa, mille nimest mul õrna aimugi pole. Põhimõtteliselt aitab sellest, kui te kujutate ette ennast seismas keset randa, mõlemal pool mitu miili rannajoont koos sadade vikerkaarevärvides päiksevarjudega. Nii kaugele, kuni vähegi näha oli, paistsid päikesevarjud. Vesi ei olnud eriti sinine tegelikult, aga see oli suht loogiline. Lisaks sellele meenutas see Eestit veidi, sest vesi oli suhteliselt jahe võrreldes Chesapeake Bay'ga. Soolasem ka. Jake õpetas mulle, kuidas sõita BogeyBoardiga (pole kirjapildis kindel, aga jah...), nii,  et lained su randa kannavad. See oli tõsiselt äge. Kui nägid suurt lainet, pidid jooksma, lauale hüppama, kätega tõmbama ja kui sa seda õigeaegselt tegid, siis mingi hetk jõudis laine sulle järele ja kandis su liivani. Nagu kelgutamine põhimõtteliselt.

Siis me väsisime bugibooordimisest ära ja jalutasime Jake'iga kuni päiksevarjude lõpuni, kust algas täiesti tühi ala. Ainult liiv ja vesi. Siis jalutasime tagasi. Ujusime. Bugiboordisime. Ujusime. Bugiboordisime. Nägime delfiine. Neid oli umbes 5 tükki ja nad olid tõsiselt lähedal. Niiii lahe, aeg ajalt oli neid vee peal näha. Peale esimest pilku päikesevarjudele oli see tiene kord, kui ma kahetsesin, et mul fotokat kaasas polnud. Siis nägime, tegelikult tundsime, krabisid. Aga kui ennast bugiboordi peal hoida, siis ei teinud nad midagi.

Siis hakkasime tagasi sõitma, sest päike hakkas loojuma. Läksime pitsat sööma. See oli kõige parem pitsa, mida ma oma siin oldud aja jooksul söönud olen. Hakkasime tagasi sõitma. Kuna oli päris hilja, siis helistasime ja küsisime, kas ma võin teiseks ööks ka jääda, et Aileen ei peaks mind veel viima minema. Ja kuna ma võisin, siis peale seda, kui me olime "Rahvusliku aarde" vaatamise lõpetanud ja koju jõudnud, läksime põhimõtteliselt kohe magama. Seekord magasime kolmekesi keldris.

Täna - 27.07

Hommikul ärkasime kell kümme, pakkisin oma asjad kokku ja kuna oli Julie sünnipäev, siis läksime suhteliselt vara ära. Julie sai sünnipäevaks iPadi ja Nicole lihtsalt ei suutnud leppida faktiga, et tal pole iPadi. Ma ütlesin, et kui ma kunagi oma teleporteerumismasina leiutan, siis saab ta ka ühe, roosa, iPadidega. Lõpuks ma ikkagi ei jäänud Magothy streetile, sest Aileen plaanis teha aiapäeva, rohimise, muruniitmise ja autopesuga. Ma otsustasin ka minna. Pesime auto ära, lõikasime muruplatside ääred sirgeks, rohisime peenrad ära. Siis vaatasime niisama MTV-d. Ja siis tõid nad mu koju tagasi.

Loodetavasti näen ma neid neljapäeval jälle.
Pilte on ka, kusjuures isegi Jake'ist ja Nicole'ist.






Saturday, July 24, 2010

Eilne horror

Kuidas Paula Scrabble'it mängib. 

Sellest tuleks veel põnevam postitus, kui ma saaksin sellest tagantjärgi vlogi teha. 

Emme ja Dan läksid hommikul mõlemad linna, seega jäime Juliega üksi koju. Ma tegin endale oma pisikese ilusalongi, mis lõppes lakiga (korralikult alus- ja pealislakiga) kõigil mu küüntel. Siis tegi Julie ettepaneku minna idarannikule, St. Michaels'isse, et teha pilte ja süüa lõunat. Sõit sinna võttis tund aega, aga kusjuures Ameerikas ei tundu tunnine vahemaa enam üldse suur, lihtsalt pisike ots.

St. Michaels oli imearmas vanaaegne koht, mis meenutas hunnikut nukumaju. Käisime mingis sadamaäärses kohas söömas. Mõtlesime välja, et minust saab kunagi teadlane, süstemaatik. Puhtalt sellepärast, et matemaatika on lihtne ja tore asi ja see oleks üks võimalus saada endale paat ja maja Chesapeake Bay ääres.

Pärast lõunat Town Dock'is mõtlesime lihtsalt ringi jalutada ja pilte teha. Mul oli makro kaasas ja minu õnneks oli seal tohutult palju ilusaid lilli. Jäätisepoodi, mida Julie leida tahtis, seal enam polnud, aga selle asemel oli ülipalju nunnusid maju pisikeste punutud pinkide ja rippuvate lillekastidega. 

Tagasi sõites käisime läbi Prime Outletist, kuna seal müüdi itaalia jäätist. See on kõige parem jäätis maailmas, keda see Ben&Jerry's huvitab... Ma võtsin kirsi oma, mis oli ÜLIÜLIÜLIhea. Kui see ära sulas altpoolt, siis oli see nagu kirsimahl. Ja seal olid kirsitükid sees. AAH...

Koju jõudsime Dan'iga minutipealt samal ajal. Tegime Juliega ühe Scrabble'i, kus ma haledalt kaotasin. Aga pole hullu, selliste tähtedega on päris huvitav mängida. Samal ajal tegi Dan õhtusöögi ja peale Scrabble'it hakkasime "Alien'i" vaatama, sest see oli ainus horror, mida Julie oli nõus vaatama. Ma alguses mõtlesin, et see on mingi wannabe järelikult, aga see oli päris okei. Eriti kriipi ei olnud. Ainult seal kohtades, kus kriipi oli. Loogika. Okei, tegelt oli päris kriipi. Eriti seal, kus seda ägedat elukat näidati. Julie'l silm säras selle eluka peale. I was like watta..? Ja talle ei meeldi horrorid...

Peale "Alien'i" hakkasime "Jurassic Park'i" vaatama. Jõudsime mingi 5 minutit vaadata, kui saime külalise - naabri, Ron'i. Ron tõi pitsat, sest neil oli hunnik üle jäänud. Rääkisime minust ja koolist ja Eestist ja muusikast. Ron'ile meeldivad Lady Gaga ja P!nk ja ta teab kõiki lugusid koos laulusõnadega peast. Niiet, meil oli fun.

Siis läks Ron ära ja vaevalt 3-4 minutit hiljem läks ka elekter. Tegelikult oli seda tõsiselt äge vaadata, kuidas kõik lihtsalt ühel hetkel haudvaikseks ja kottpimedaks jääb. Kõik need dvd-mängijad ja arvutid, lambid ja lahe peale olevad tuled, üle jõe olevad majad ja naabrimajad - kõik olid hetkega üks suur must kogu. Ja see kestis heal juhul 2 sekundit, sest siis läksid teisel pool jõge tuled põlema ja generaator hakkas tööle. Tore üllatus oli aga see, et generaator oli katki, mis tähendas, et see tegi häält, aga tegelikult ei töödanud. Seega liikusime oma lambikestega mööda maja ringi. Mingi hetk leppisime faktiga, et hommikuni on pime, kui just elekter varem tagasi ei tule. Dan läks magama. Mina ja Julie istusime elutoas ja vaatasime paate lahel. Julie rääkis, et generaatorid võivad vingugaasi tekitada, mis teadagi ei ole kohe üldse mitte hea ja neil on selle jaoks andurid ka. Ehk siis, kui andurid oleks näiteks naabrite generaatori pärast tööle hakanud, siis oleks me pidanud hetkega majast välja minema või kõigega tsaupakaa tegema. Ma lõdisesin terve see tund aega, kui elekter ära oli. Õnneks ei juhtunud midagi ja ma otsustasin blogi kirjutada.

Sellest on veel eraldi lugu, mis peale seda juhtuma hakkas. Ma vist ei kirjuta sellest kõigest teile, sest ma arvan, et mõne jaoks oleks see natuke liiga kriipi ja ma peaks hakkama tõsiseid raporteid kirjutama, et te teaks, et minuga on tegelikult kõik hästi. Minuga tegelikult ka ongi kõik hästi, lihtsalt.. väike shokiteraapia. Ma olin pääääris närvis peale seda. Ja see gaasi asi selle viimasega tegid kokku erilise närvika.

Jellyfish




Friday, July 23, 2010

Mu tulevikuplaanidest.

Enne seda postitust tuleks kerida allapoole ja lugeda läbi selle all olev postitus, sest need peaks minema järjest, tänaste sündmuste kronoloogilises järjestuses.

Peale fotoshuuti läksime Dani ja Juliega paadiga sõitma. Saime kokku Jeff'i ja Joyce'iga, kes olid ülivägatoredad ja kellel oli ülisuperäge laev. See oli nagu, megasuur ja selle taga oli pisike mootorpaat, mille jaoks oli eraldi lift. Neil oli väljas grill ja toolid, sees oli konditsioneer ja mingid juhtimis asjad. Ma eeldan, et selle kohta öeldakse kokpit. Kui ma eksin, siis shoot me. All oli köök koos viie külmiku (2 freezerit, 2 fridge'i ja 1 jookide jaoks) ja muu köögistuffiga. Pluss kaks magamistuba telekate ja suuuurte mõnusate vooditega. 2 vannituba. Veel üks telekas. Neoontuled paadi allservas. Väljast läksid kahelt poolt teed esiotsa, kus oli ideaalne päevituskoht.
Anyway, ma olin parema meelega üksi õues, sest 1) ei saanud ma kõigist naljadest aru, sest nad rääkisid nii kiiresti, peale Joyce'i, kellega oli väga tore rääkida; 2) väljas oli soe, sees oli konditsioneer, mis oli veits natuke liiga jahe; 3) väljas oli kõige ilusam päikseloojang ja paadid. Ujuma ei saanud minna, sest seal olid millimallikad. Ja siis ma istusin seal väljas, jõin kokat ja niisama mõtlesin.

Kui ma saaks seda teha, ehk siis kui ma oleks jumal ja mul oleks mingi pisike võlukepike, millega saaks spoofi teha, siis ma liigutaks Eesti D.C. külje alla, teeks pooleks ja tõstaks teise poole California külje alla. Kuna Eesti on nii väike, siis mõlemale poolele teeks kuhugi teleporteerumise punktid, et saab ühest Eesti osast teise Eesti ossa. Nimetaks Eesti Ameerika ühendriigiks ja teeks talle eraldi veerandidollarise, hapukapsa ja kartulite pildiga. Koliksin California poolsele Eestile elama. Hakkaksin tööle graphic design alal ja teeksin kõigile ilusad kodulehed ja reklaamid. Teeniksin palju raha. Ostaksin endale jahi, musta Mustangi ja vana punase Beetle'i. Ehitaks endale pisikese maja linna äärde, mis oleks vee ääres. Kujundaksin selle kõige ideaalsemalt üldse. Ostaksin endale muta akustilise kitarri, vasakukäelistele. Teeksin eraldi toa fotoasjadele ja koguksin endale kõige perfektsema fotovarustuse. Käiksin igapäev majataguses basseinis ujumas ja sööks palju ananasse (Kui  Eesti oleks California kõrval, oleks seal soojem kliima ka). Sõidaksin mõni nädal läänepoolsest Eestist Hawaiile koos kellegiga. Kuna sõit võtab nädala aega, siis kuulaksin teepeal palju Jasonit või siis kutsuksin ta jahile esinema ja saaks temaga sõpradeks. Ja kuulaks kogu ülejäänud Hollisteri playlisti ka. Korraldaksin Hawaiil oma sõpradega kokteilipeo(d). Kuulaksin ühte plaati, mille olemasolus ma tegelikult kindel pole ja sisust pole õrna aimugi, aga ma igatahes kuulaks seda.. Sõidaks tagasi läänepoolsesse Eestisse. Teleporteeruks idapoolsesse Eestisse ja külastaks kõiki toredaid seal. Külastaks Jake'i ja Nicole'i Marylandis.

AGA, kuna ma ei ole jumal ja mul ei ole spoof võlukepikest, siis...

...pean ma tegema tõsist ajurünnakut, et mõelda välja selle asja reaalne versioon. Ma pole veel suutnud selleni jõuda, aga ma üritan..

Vaatasime täna Dan'i mündid üle. Sain 54 münti 56-st, mis tähendab, et puuduvad Guam ja Iowa. Sain selle väga tähtsa mündi ka. Kahju, et raha ümbrikuga saata ei saa.

Tervitan kõiki, kes praegu SEDA LAUSET loevad ja neid, keda need lauselugejad edasi tervitavad. :D

http://www.youtube.com/watch?v=EWxGEzsjHIA

Mojito & Bud

Teen tänasest kaks postitust, sest need suht väga erinevad.

Hommikul lõpetasime Juliega eilse pooliku Scrabble'i ära ja ma avastasin, et kui vahepeal veits pikem paus teha, siis on olukord palju lihtsam, kui koguaeg järjest mängida.

Siis läksime mingisse Kreeka kohta sööma. Täitsa tore oli. Peale seda pandi meid Annapolise kaubamajja maha ja meil oli tund aega. Käisime Hollisteris (aah, see muusika..) ja kõigis teistes toredates poodides. Ostsime palju-palju asju. Sealhulgas 5 salli, 2 seelikut ja KAKS KAISUKARU!?

Karujuttu vist eriti ei tule, aga peale shoppamist tulime tagasi koju ja käisime postkontoris + Woods roadil, sest seal oli vanaaegne punane beetle. Ma lihtsalt pidin sellest pilti tegema.

Siis käisime pilte tegemas.

Kõige perfektsem punane beetle. 
Tulevikus on mul... lugege järgmist postitust...



Enne seda, kui ta avastas, et vees on hunnik surnud krabisid. Peale seda, kui suur auto meie kingadest üle sõitis. 

Mojito & Bud. Nimede selgituseks kontakteeruge mõmmikute omanikuga. Arvan, et mul pole vastavat volitust selleks. 







Thursday, July 22, 2010

Arundel Mills & Quarters

Hallooh. Käisime täna Arundel Mills'is. Ma arvasin tänaseni, et Prime Outlets on suur. Enne seda arvasin, et Annapolis Mall on suur. Tänasest sain aru, et Arundel Mills on MEGASUUR. Seal oli nagu... kõike.
Seal oli suur Victoria's Secret.
Claire's. Best Buy. Hot Topic - ullallaaa. TJMaxx. Books-a-million. Vans - sama suur nagu meie Maximad. Zumiez - almost, almost, almost. H&M. Charlotte Russe. CROCS - öelge mulle, milline inimene teeks crocsipoe, samasuure, nagu Vansi poe?!?!?!?! Esprit. Gap. PacSun. OldNavy. Cinnabon. Aeropostale. Wet Seal. Ahmaitea, vaadake siit ise.

Ühesõnaga. Chillisime seal tükk aega. Sain igast toredaid asju.

Tagasi jõudes tegime Julie'ga poolteist Scrabble'it. Sõime õhtust - kartulid ja pork 'hellooooo home'. Vaatasime 'The Dish'.

Nüüüd ma jõudsin selleni, millest tegelikult rääkida tahtsin.
USA-s on veerandidollarised. Ehk siis quarterid. Sellised nunnud mündid. Ja neid on kõikide osariikidega. Osariike on teadupärast paljupalju ja mina, Paula, otsustasin kõik osariigid kokku koguda. Mul on praegu 27 tükki. Tegin teile mingi joonise, et te enam-vähem teaks, mis mul on ja mida mitte.


Seoses sellega lubas Dan anda mulle homme oma suuure purgi või mingi asjanduse koos kõikide nende kogutud müntidega. Sealt leiaks ma arvatavasti suure enamuse neist.
Ja ma tean väga hästi, millist münti mul eriti-eriti vaja on...

Muidu seda ka, et ma jõudsin täna 20,000-e klikini ja 50-ne watcherini.

PS. Osalege fotokonkursil (:

Tuesday, July 20, 2010

Fotokonkurss



Ma mõtlesin jälle kõik tuttavad kaameratega inimesed kokku ajada ja ühe toreda fotokonkursi teha. Eelmine oli iseenesest täitsa tore ju ja värki. Igatahes, siit tulevad kõik reeglid ja asjad.

  • Konkurss kestab esialgsete plaanide järgi 20. juuli kuni 20. august, ehk siis sel ajal saate pilte lisada. 
  • Teemaks on Portreefoto, ehk siis ajage oma sõbrad-tuttavad kokku ja tehke portreefotosid. 
  • Lisada võib maksimaalselt kolm pilti ühelt autorilt.
  • Pildid võib saata korraga, aga ei pea. 
  • Pilt peab olema enda tehtud. 
  • Pilt peab olema uus, mis tähendab, et ei saada 2 aasta taguseid pilte.
  • Pildid saadetakse paulajohanna@paulajohanna.com, koos nimega ja vabal valikul ka selgituse/pealkirjaga. 
  • Lubatud on iseenesest ka viisakuse piirides tehtud reidipildid, ehk siis võite oma käega endast portreed teha, aga viisakus piirides, nagu ma juba ütlesin. Kõik mis ei ole viisakuse piirides, leiate SIIT
  • Töötlemisega on sama lugu, et, viisakuse piirides. Jah ma tean, et ma pole hea näide, aga ilma actioniteta saan ma täitsa hästi hakkama. 
  • Kes ei tea, mida tähendab portreefoto, siis siin on miskit ja vaadake pilte netist vms. 
  • KÕIK võivad osaleda, anonüümselt võib ka osaleda, mis tähendab, et ma ei pea nime alla panema. Saab ikka :)
  • Kõikide muude küsimuste korral on paulajohanna@paulajohanna.com või blogisse kommentaar.
  • Auhind on USA päritolu, ei täpsusta. 
Edu :)

I'm kicking with you

Tänane oli toretore. Põhimõtteliselt kokkuvõttes isegi täitsa super. Anyway. Ma ei tea, kust alustada. Esiteks, peale New Yorki on kõik rahulik olnud. Keegi pole kedagi ära kaotanud (välja arvatud üks kord toidupoes, kui ma läksin emme jaoks ananassi tooma ja vahepeal kaotasin Dan'i ära ja kuna ma olin seal poes esimest korda siis jah.. veits kriipi oli) ja muidu on ka täitsa fun olnud.

Peale New Yorki käisime outletis. Ma vist isegi panin selle eelmisse postitusse sisse, olles kindel, et maei kirjuta sellest eraldi, aga nüüd vist juhtus nii... Veetsime seal outletis enam-vähem kolm tundi. Ma saan täitsa aru, et mul on osati emme geenid, aga ma pole veel ära õppinud, kuidas shopatakse kolm tundi?! Ma jõudsin selle ajaga kõik - ab-so-luut-selt kõik poed läbi käia ja veel tund aega auto juures istuda, kokat juua ja ipodiga mässata. Samal ajal kui Liis ja Kirke JA emme põdesid selle pärast, et neil jäi suures osas enamustesse poodidesse minemata või et nad panid mingid asjad kinni. Kohane vahemärkus: Gucci saapad. Niipalju siis sellest outletist.. Ma sain endale, muide, kardigani ja varbavahed, sest mu kuldsed papud hakkasid mulle vaikselt närvidele käima. Nüüd ma käin jälle kuldsetega, sest varbavahed hõõruvad. Tore, eks?

Nüüd mul tuli meelde, miks ma seda outleti-juttu kirjutama hakkasin. Eventually. Emme ostis kleidi. See on ma arvan, et kõige ilusam valge kleit, mida ma oma neljateistkümne aasta jooksul näinud olen. See on pikk ja pärlitega ja. Täpselt selline barbie-kleit ;) Niiisiis. Eile tahtsime selle kleidiga fotoshuudi teha, sest emme ütles, et ta ei kannaks seda kleiti elusees mujal, kui fotoshuutidel. Ainus jama seisnes selles, et meil oli aega pool tundi, kuna me jätsime selle asja liiga hiljaks ja hakkas pimedaks minema. See tähendas - ei mingeid lokke, ainult üks idee korraga ja võimalikult ruttu. Nii me tegimegi. Kuigi me ei saanud pargi paadisillale minna, sest seal oli pidu, siis Dan'i ja Julie rõdu sobis ka väga hästi. Rõdu, veranda.. Ma ei ole päris kindel.. Aga suhteliselt pime oli, niiet enamus pilte olid udused.

Täna tegime selle fotoshuudi ümber. Koos lokkidega, muide. Enne seda tegime minu fotoshuudi, mis oli ka päris tore. Ja emme fotoshuudiga läks nii, et sel ajal, kui ma läksin parki tsekkama, kas sild on tühi, sõitsid mulle vastu Eileen, Cristopher, Nicole ja Jake, kes tahtsid paadiga sõitma minna ja kutsusid mind kaasa. Ma seletasin neile, et ma ei tule enne, kui ma selle fotoshuudiga ühele poole saan, aga kui nad veidi ootavad, siis tulen hea meelega. Park oli tühi. Emme kõndis oma barbie kingade ja kleidi ja lokkidega kuidagi sinna.. Mingi hetk avastasime, et keegi seal ikkagi oli, aga vahet pole. Vähemalt oli neil lõbus, sest emme nägi välja nagu need New York'i fashion show'de tsikid, ainult et Maryland edition. Ja siis ma õpetasin emmele, kuidas teha kätega südant, et nagu Ken'ide tarbeks või nii. Ma tunnen, nagu ma oleks midagi väga tähtsat õpetanud talle. Ma ütlesin, et "tee seda südant, kätega." Ta ütles vastu, et: "Kuidas? Misasja?" Ma panin fotoka pingi peale ja näitasin. Tal tuli see paremini välja, kui mul, sest ta pöidlakaar paindus kuidagi eriti sujuvalt. Väga perfektne süda oli ;)

Siis tegin kiire dressupi ja läksin paadiga sõitma. Ma peaks teile tegema kaks listi. Üks oleks "Asjad mida tegin esimest korda elus, olles sel suvel ühendriikides" ja teine oleks "Asjad, mida ma igatsema jään, kui Eestisse tagasi lähen". Jake ja Nicole oleks teise listi väga esiosas. Nad on lihtsalt nii toredad. Me tegime vettehüppeid. See oli väga tore. Nicole sai jellyfishilt nõelata või peaksin ma ütlema kõrvetada? Ma nägin esimest korda jellyfishi, mis oleks eespool mainitud esimese listi üks osake. Mingi hetk tuli äike ja me pidime veest välja ronima, et mitte praetud saada, kui äike vette lööb. Siis me niisama, havisime funi. Ma unustasin öelda, et koos Jake'i ja Nicole'iga oli veel Mary, kes on nende nõbu. Mary ja Nicole tegid mingi oma Hannah Montana tervituse ja siis me Jake'iga ei saanud kuidagi naermist lõpetada ning Jake ütles sellise eriti tsiki häälega: "Paula will now be my BFF, and we're so gonna make a better match than you two." Ja siis me tegime mingi oma BFF high-five'i ja naersime edasi. Väga lahe oli. Jõudsime otsusele, et ma peaks nende juurde ööseks jääma mõni päev, sest me saaks keldris Wiid mängida. Täna jäi Mary sinna, niiet mõni teine kord. Jake küll ütles, et ma võiks ikkagi tulla, sest Mary ja Nicole on ühevanused ja me Jake'iga ka ja kuna me oleme nüüd BFF-id, siis meil oleks ikkagi fun. Ma ütlesin, et teine kord. Me leppisime kokku, et me mängime ööläbi wiid ja lakrossi ja kaarte. Mul on nüüd USA BFF. Äge, võimis? Jakethon lubas mulle oma e-maili anda, et me saaks edaspidi ka US-BFF-id olla.

Lisaks sellele õpetasin Eileen'ile ja Christopherile eestikeelseid sõnu. Nicole, Jake ja Mary ühinesid ka hiljem. Õpetasin neile selgeks tere, aitäh, palun, nägemist, onu, tädi ja mida iganes. "Mida iganes" oli päeva kõige kuumem väljend. Chris ütles Eileen'ile tere ja Eileen vastas mõnusa hispaania aktsendiga "mida iganez". Väga lõbus oli. Ja Chris kirjutas endale lõpuks markeriga peopessa "aitäh", et tal meelest ei läheks. Vahepeal ütles Jake niisama jutu sisse sõna "manus", sest ta õppis selle ära siis, kui me esimest korda nägime, eesti-inglie phrasebookist. See oli päris naljakas. Ta küsis, et mida see tähendas. Ma ütlesin talle, et attachment. Nalja kui palju :)

Nicole rääki vahepeal Barbie'dest ja Ken'idest ka. Ma üldse ei naernud :)




No on ju kõige perfektsem käe-süda, mida te elus näinud olete. Nii nummi :)

heavy peacekeeping ;)


Ja Paula-shuut. Mariel, sa tahtsid rohkem minupilte ;)



Aga mulle nii meeldib see pilt. Ma oleks nagu.. Eeh, nevermind. 

Kelle nägu ma olen? Küsimus laiale ringile. Emme ütles, et ma olen kellegi nägu..

Käisin täna oma uue makroobjektiiviga oravajahil. Sellega seoses, mul on nüüd uus fotoblogi, kuhu lähevad kõik mu Marylandi pildid. Niiet vaadake järele :) Nimi on küll Marylandiga seoses, aga ma arvatavasti kasutan seda edaspidi ka ikka.

http://mylittlemaryland.blogspot.com

Pealkiri on sellepärast, et Hollisteril on kõige paremad playlistid ja nad lasevad Jasonit.. *sulab minema*

Sunday, July 18, 2010

Üks nuga ja New York



Eilne oli... woah. Kes viitsib läbi lugeda, on tubli.  

Kõik algas hommikul, kui Kirke ja Liis pidid meie juurde tulema, meid peale võtma ja pidime New Yorki sõitma. Kuna Kirkel oli sünnipäev, siis tähendas see mõistagi kingitust ja muud sellist, aga me avastasime mingi hetk, et nad on juba tunni aja pärast seal ja selle ajaga ei oleks me jõudnud poodi ega midagi. Tegime Kirkele kaelakee, kirjaga "Kirke the hall(of fame)way hurricane, happy birthday" ja siis ma mõtlesin, et võiks teha selle suure tähtedega kirja ukse juurde, et kui sisse tuled, siis on näha "Kirke, happy birthday". Siiiis läks kiireks, sest tähed tuli eraldi välja lõigata. Õnneks olime me eelmine päev käinud Michaels'is ja ostnud igast värvilisi pabereid. Alguses hakkasin mina seda tagurpidi kokku panema, et nagu yadhtrib yppah, aga lõpuks saime me selle ikkagi õiget pidi. Siis ärkas Julie, kes ei saanud vist midagi aru. Seletasime talle ära ja ta otsustas Kirkele sünnipäevaks banana spliti teha. Tegime talle veel kaardi ja mina tegin talle mahlakokteili ja käisin tõin aiast hibiskuseid.

Ja Kirke tuligi. Ahhetas ja ohhetas, tundus täitsa õnnelik. Ühesõnaga, meil oli lõbus. Kui me sellest sünnipäevabuumist välja tulime, siis hakkasime võileibu tegema, sest meil oli plaanis piknik central parkis. Emme oli enne Kirke ja Liis'i tulekut otsustanud, et ta ei tule ja teeb tööd. Banana spliti süües (mis oli täielik excess) otsustas ta ikkagi tulla, niiet tegime avokaadovõileibu ka. Tegime burkse igasuguste asjadega ja muid võileibu. Otsustasime arbuusi ka kaasa võtta. Aga arbuusi oli vaja lõigata, niiet võtsime noa ka. Kui me oleks teadnud, mis selle noaga saama hakkab, siis me vist poleks seda võtnud.

Hakkasin asju kokku otsima, emme otsustas ikkagi mitte tulla. Panime asjad kokku ja ma sain veel viisteist lisaminutit ekstratähtsa messengeri-vestluse jaoks. Istusime autosse. Tegime emmele lehva-lehva ja päris ära veel ei sõitnud mingil põhjusel, kui emme tuli ja ütles, et keegi peab nüüd avokaadovõileivad ära sööma. Selle kõige peale oli tulemus kähku asju pakkiv emme. Kirke ja Liis kupatati koos minikülmikuga taha, ma ette.

Terve tee New Yorki, tagumine rida magas. Aga see on ebavajalik informatsioon, ma usun. Läksime siis Central Parki piknikule. Leelet oli ka seal ja lisaks sellele kaks titte, Karolina ja Ergo. Piknikust eriti huvitavaid asju rääkida pole, peale selle, et Karolina ja Ergo lennutasid oma frisbitaolise asja üle aia, misjärel üks neeger aitas neil selle sealt välja saada. Peale piknikku pakkisime asjad kokku. Leelet jt läksid hobusega ringi tegema. Me otsustasime Rockefelleri tippu minna, kuna 1) pidi ilus olema 2) sünnipäevalaps Kirke oli seal esimest korda ja väga vaimustuses Rockefelleri tipust. Vahepeal avastas Kirke, et ta nägi esimest korda jaaniussikest. Need lendavad siin igalpool. Kirke oleks peaaegu ära minestanud.

Hakkasime Rockefelleri poole minema. Vahepeal tegime segastel asjaoludel peatuse ühes restoranis. Meid Kirkega kupatati olulistel asjaoludel eraldi lauda ja me tellisime kaks mojitot. Ma sain laimimahlaga ja mul oli sellest tükk aega pärast väga paha olla, aga see läks üle ja lõppkokkuvõttes oli see täitdsa hea wannabe mojito.

Siis läksime kolmekesi koos emme ja Kirkega Rockefellerisse. Ostsime piletid, ootasime umbes pool tundi oma ülessemineku aega, milleks oli 11:05 ja kui see lõpuks kätte jõudis, saime liftiga ülesse. Seisime natuke järjekordades ja jõudsime turvakontrollini. Agajaah, emmele meenus, et tal on kotis selline kõike muud kui väike nuga, mis tähendas palju selgitamist. Kui järjekord emmeni jõudis, ütles emme sellele turvanaisele, et tal on nuga kotis. Too küsis vastu, et kas väike? Emme ütles, et ei, suur ja võtis noa kotist välja. Rahvast käis kohin sõna otseses mõttes läbi. Mina seda ei kuulnud, aga Kirke oli meie taga olnud naistele seletaud, et mis on? me käisime piknikul?! lõikasime watermelonit noh! näe, salvrätikud ka veel kotis! Kutsuti tagant keegi tähtsam mees, kes ütles, et läbi nad seda nuga lasta ei saa, endale ka võtta ei saa, kuna liiga suur vastutus. Kuna see oli Julie nuga, siis emme ei saanud seda lihtsalt ära visata ja otsustas mitte tulla, kuna ta oli seal varem käinud.

Me Kirkega läksime turvakontrollist läbi ja pärast umbes veerandtunnist ootamist saime tippu ka. Vaade oli megailus küll, aga kogu see klaassein seal ees rikkus asja ära. Samas see peab seal olema, kuna see on ikka megakõrge ju. Tervitan Hawaiifänne ;) Õnneks oli nende klaaspaneelide vahele jäetud mõned vahed.Kirke kaamera mahtus sealt koos käiga ilusti läbi, aga minu objektiiv... Leidsin umbes viis vahet, millest objektiiv napilt läbi mahtus ja siis sai ka ainult otse pilti teha, sest muidu jäi serv ette. Ühesõnaga, me olime seal üleval päris kaua, sest oli ikkagi Kirke sünnipäev jne. Lõpuks jõudsime alla, kell oli umbes 12 öösel. Siis jõudis meieni tõsisasi, et me ei tea kellestki midagi. Nüüd läheb asi huvitavaks ;)

Helistasime emmele, kes ei võtnud vastu. Helistasime Liis'ile, ei saanud kätte. Istusime kahekesi Rockefelleri ees, vahepeal kõndisime mitu ringi ümber maja, et äkki keegi ootab kusagil. Helistas Liis, ütles, et 55nda ja 6nda nurk. Hakkasime minema. Kirke ei saanud kohe midagi aru, mis 55 ja 6? Jõudsime Liisi juurde, kes ütles, et nad pidid emmega seal samal nurgal kokku saama, aga ta nägi ainult emmet takso peale jooksmas. Siis tegin ma suure avastuse. Emme kott oli minu käes, sest nuga oli olnud suures kotis koos muude asjadega ja me olime koti ära vahetanud, sest emme oma oli kergem. Niisiis oli mul emme telefon ja ka rahakott. Samal ajal temal polnud telefoni, sest ma pole elusees telefoni kotis kandnud, vaid taskus. Otsustasime Kirkega tagasi Rockefellerini jalutada, et äkki on emme nüüd seal. Aga ei olnud, nii et me jalutasime sama targalt 55nda ja 6nda nurgale tagasi. Ma küsisin Kirke käest, et mis nüüd siis saab. Kirke ütles, et ah, mõtle positiivselt, ta tuleb sinna nurgale ja ongi kõik. Ma ütlesin, et ta juba oli seal nurgal ju.. vaevalt ta tagasi tuleb. Niiet ootasime seal nurgal miski tund aega äkki. Vahepeal sõime Kirkega ühe hotdogi. Siis helistas Leelet. Ütles, et emme on tema hotelli lobbys ja et me sinna läheks. Niisiis, võtsime parklast oma auto ja sõitsime sinna. Saimegi emmega kokku. Leelet oli ka päris unise näoga.

Emme istus autosse. Ja nüüd kuulete te kogu lugu nii, nagu emme seda läbi elas. Peale seda turvakontrolli asja läks ta alla, välja. Ootas seal ukse juures, aga sisse enam ei saanud, sest Rockefeller on keskööni avatud ja mingi hetk enam sisse ei lasta, ainult välja. Siis uuris emme, et millisest uksest me välja peaks tulema, mille peale öeldi, et siit, aga samas ka sealt ja kokku on üldse 4 ust. Siis ta kauples ennast sinna sisse, mille peale kulus umbes nagu tohutult aega. Ootas liftide juures. Kusjuures, sa võisid seal üleval olla kauem, aga tavaliselt oli see asi umbes 15 minutit. Ühesõnaga, emme küsis liftist tulevate inimeste käest, et millal nad sisse läksid ja lõpuks tuli alla juba inimesi, kes olid läinud sinna 11:20, mis oli veerand tundi hiljem, kui meie sisse saime. Niisiis arvas emme, et on ebatõenäoline, et me enam sees oleme. Siis läks ta 55nda ja 6nda nurgale, kus ei olnud kedagi, mille peale ta otsutas takso võtta ja sõita mingisse hotelli, et helistada, sest tal polnud telefoni. Kusagilt hotellist kaugkõnet teha ei lastud. Siis läks ta vist nende väljas olevate telefonide juurde, millest ükski ei töödanud. Siis oli tulnud mingi tüüp ja öelnud, et need telefonid ongi mingid mõttetud. Siis oli ta emmele telefoni laenanud, aga tal polnud rahvusvahelist paketti. Siis läks emme järgmisse hotelli (ma ei vastuta selle ajastuse õigsuses, sest ma olin üliväsinud, kui ma seda kuulsin ja pealegi oli see eile, niiet jah...) ja leidis sealt mingid norrakad ja küsis neilt telefoni. Siis helistas ta enda numbrile, aga keegi ei võtnud vastu. Siis ostis ta endale 15 minutit internetti ja ütles kõigile, et kui keegi meist midagi kuuleb, siis ta on Hyatti lobbys. Siis ta tahtis tuba võtta, aga mis te arvate, kas minu kotis oli piisavalt raha toa jaoks? Siis ta sai Leeleti kätte, kes oli megaunine ja lõpuks läks ta Leeleti hotelli. Enne seda ostis veel 15 minutit netti ja ütles kõigile, et pole vaja teatada. Siis helistas Leelet meile ja ütles, et emme on seal. Ja lõpuks saime me kokku.

Siis hakkasime tagasi sõitma, aga kuna kõik olid nii väsinud, siis magasime öö mingis pisikeses hotellis ja praegu sõidame tagasi Marylandi. Selle postituse postitan ma siis, kui seal olen, sest tee peal pole netti ega midagi.

Ja see kõik ühe noa pärast. :)

PS. Ma jõudsin alles nüüd Marylandi, niiet veits hiliseks jäi. Aga pole hullu, parem hilja, kui mitte kunagi. Ja homme on mul tähtis missioon. Et te teaks, mis ma kogu selle aja tegin (postitust sellest küll vist kirjutama ei hakka) - shoppasin.